Asjaõigus › Omandiasjad

olnud sissenõudja Ü. R. nõude katteks), siis sõlmisid pooled lepingu taolistel tingimustel nagu see lepingus kirjas on. Kuna aga lepingu sõlmimisejärgselt selgus, et lepingu järgi hagejale maksmisele kuuluvat summat 295 974,15 krooni ei ole notari kontole hoiustatud, jäi hageja antud lepingu sõlmimise tulemusena ilma nii kinnistust kui ka rahast, mis ta pidi kinnistu müügi tulemusena saama. Eeltoodust tulenevalt pöördus hageja 03.07.2006.a. notar Laine Kaupi poole ning tegi avalduse 16.03.2006.a. sõlmitud lepingust taganemiseks. Hageja avaldusele teatas kostja, et tema ei soovi lepingust taganeda ning sel põhjusel ei ole tal võimalik ilmuda ka teates märgitud ajaks notari büroosse asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kuna ostuhinna tasumine on ostja, antud juhul kostja, põhikohustus, on selle täitmata jätmine oluline lepingurikkumine. Hagejal kui müüjal oli müügilepingu sõlmimisel teada, et tema kohustuseks on lepingu ese xxxxx kinnistu ja selle omandiõigus kostjale kui ostjale üle anda ja kostja kohustus on tasuda hagejale omandatud kinnistu ostusumma. Kuna lepingu sõlmimisejärgselt selgus, et kostja ei olnud kandnud kogu kinnistu ostusummat, mis oli lepingusse märgitud, notari ametialasele kontole, ning ta ei ole seda tasunud lepingu sõlmimise-eelselt ega ka -järgselt hagejale sularahas ega ülekandega, jättis kostja tahtlikult täitmata oma müügilepingujärgse põhikohustuse. Kuna hageja andis kõnealuse lepingu alusel kostjale üle xxxxx kinnistu omandiõiguse, siis taotleb ta uue käsutuslepingu sõlmimist ja xxxxx kinnistu omandi tagasikandmist hagejale. Neil asjaoludel ja juhindudes VÕS §-dest 101 lg 1 p 4, 116 lg 1, lg 2 p 1 ja 2, 189 palub hageja kohustada kostjat sõlmima xxxxx kinnistu (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxx) asjaõigusleping ning kanda kinnistu omandiõigus tagasi hageja nimele.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt lepingu p 4.1 müüs hageja lepingu eseme kostjale 500 000 krooni eest, milline summa oli hagejale tasutud enne lepingu sõlmimist. Hageja on ostuhinna tasumist kinnitanud ise oma allkirjaga. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud ostuhinnast 204 025,85 krooni hageja võla katteks Ü. R. le. Hageja väide, et ostuhinda ei ole tasutud on paljasõnaline ja tõendamata. Juhul, kui pooled oleksid olnud kokku leppinud ostuhinna deponeerimises, siis oleks see kajastatud ka lepingus; vaidlusaluses lepingus ei ole pooled ostuhinna deponeerimises kokku leppinud. Hageja on ise oma allkirjaga notari juuresolekul kinnitanud, et ostuhind on tasutud ja ostja kohustus on seega täidetud. Lepingust nähtuvalt on notar hagejale selgitanud lepingu sõlmimisega seonduvaid õiguslikke aspekte. Seega ei saanud hagejal tekkida väärkujutlust lepingutingimustest. Kuna hagejal puudub alus lepingust taganeda, siis on leping kehtiv ja puudub alus omandi tagasikandmiseks (tl 50-51, 53-54). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud 16.03.2006.a. lepingu koopia (tl 711); 03.07.2006.a. teate lepingust taganemise kohta koopia (tl 12); K. P. vastuse teatele lepingust taganemise kohta (tl 13). VÕS § 101 lg 1 p 4 näeb ette ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise puhuks õiguse lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis,

2 (4)

välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud ning kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse lepingu alusel on kostja tasunud hagejale kinnistu ostuhinnast 204 025,85 krooni hageja võlgnevuse katteks Ü. R. le ja nimetatud summa deponeeriti notari kontol ning see kanti üle Ü. R. le. Hageja väidab, et kostja ei ole hagejale tasunud ülejäänud 295 974,15 krooni ja kuna kostja rikkus oluliselt lepingust tulenevat kohustust, siis esines hagejal alus müügilepingust taganemiseks. Kohus leiab, et need hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. 16.märtsil 2006.a. poolte ja teiste osalejate vahel sõlmitud avalduse hüpoteekide kustutamiseks, kinnistu müügilepingu, võlaülekandmise lepingu, kinnistute hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute (edaspidi lepingu- tl 7-11) punktist 4.1. tulenevalt müüs hageja lepingu esemeks oleva kinnistu kostjale hinnaga 500 000 krooni, milline summa on hagejale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Lepingu kohaselt on notariaalakt osalejatele notari poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud ning vastab poolte tahtele (tl 11). Kostja K. P. seletab vande all, et kinnistu ostu-müügihind oli 500 000 krooni, mis oli tingimuseks kokku lepitud, hageja oli selle ise määranud ning kostjal seal kauplemisruumi ei olnud; kostja maksis K. K. le 500 000 krooni; oli eelnevalt kokku lepitud, K. K. palus, et K. P. täidaks kõik K. K. kohustused: Eesti Vabariigile hüpoteek kuskil 139 000 krooni, Hansapanga hüpoteek 50 000 krooni, kohtutäitur Taive Peedosaare juures mitmed nõuded ja L. K. võlg. Tunnistaja Võru notar Laine Kaup annab ütlusi, et ta luges lepingu ette ja küsis K. K. lt ning K. K. ütles, et raha on käes; lepingu projekti ettevalmistamisel esitas 15.märtsil 2006.a. vajalikud andmed kohtutäitur Taive Peedosaar, Võru Maavalitsus esitas andmed selle kohta, kui suur on maa järelmaksu võlg; Krediidipank ja Hansapank esitasid oma memod ja nende alusel valmistas notar ette lepingu projekti; lepinguprojekt oli kõigile kätte jaotatud, ka K. K. le, notar luges lepingu kõigi juures ette ja küsis, kas on vastuväiteid ja K. K. vastuväiteid ei esitanud; L. Kaup konkreetselt pöördus K. K. poole ja küsis, et kas ta sai aru. Tunnistaja Elmar Tiit, kes osales lepingu sõlmimisel AS Krediidipank esindajana, annab ütlusi, et notari juures on kliendid koos ja nende tahteavaldus tehakse selgeks ja selle tõestab notar; Laine Kaup on üks põhjalikumaid selles asjas, ta annab igaühe kätte eksemplari lugemiseks ja ta rõhutab, mis on lepingu ese, mis summaga toimuvad tehingud ja kuidas liigub raha; E. T. ei oska kahelda, et ärimees K. K. ei saanud aru, millele ta alla kirjutab. Lepingu p 2 nähtuvalt kustutas hüpoteegipidaja AS Hansapank lepingu sõlmimisel hagejale kuulunud xxxxx kinnistule panga kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi. Hageja ise tunnistab kohtuistungil, et Hansapangale oli tal mingi laenujääk ja kostja maksis selle pangale ära, kuid ta ei tea, mille eest kostja selle maksis (tl 98-99). Lepingu p 6.1. nähtuvalt on kostjale üle kantud hageja võlg, mis tuleneb Eesti Vabariigi ja hageja vahel 13.08.2001.a. sõlmitud xxxxx kinnistu ostu-müügilepingust; lepingust tulenevate võlakohustuste suuruseks lepingu sõlmimise ajal on 125 670 krooni, millele lisandub intress 5% aastas tasutavalt summalt; lepingu sõlmimise päeva seisuga oli tähtajaks tasumata summalt intressi võlgnevus 332,50 krooni ja viivis 1145,75 krooni.

3 (4)

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et pooled leppisid kokku kinnistu müügihinna 500 000 krooni tasumises selles summas kostja poolt hagejal lasuvate kohustuste täitmisega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuigi lepingus on märgitud, et 500 000 krooni on kostja poolt tasutud hagejale enne lepingu sõlmimist, nõustub hageja, et 204 025,85 krooni sellest summast pidi kostja poolt hoiustatama kohtutäituri kontole kandmiseks tal Ü. R. le olnud võla täitmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja täitnud hageja kohustusi kohtutäitur Taive Peedosaare, Ü. R. , AS Hansapank ja L. K. ees, võtnud üle kohustused Eesti Vabariigi ees. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid kostja poolt esitatud sellekohaseid tõendeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas TsMS § 230 lg 1 hagejale kohtuistungil 5.detsembril 2007.a. (tl 67). Notariaalselt tõestatud lepingust nähtuvalt on hageja omakäeliselt alla kirjutanud lepingule ning tunnistajate L. Kaupi ja E. Tiidu ütlustest nähtuvalt selgitati hagejale raha tasumise asjaolusid ning hageja kinnitas notari juures, et ta on raha kätte saanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et vaidlusalune tehing oleks tühine ja hageja ei ole ka seda väitnud. Kohus nõustub kostjaga, et juhul, kui pooled oleksid olnud kokku leppinud kogu ostuhinna deponeerimises, siis oleks see kajastatud ka lepingus; vaidlusaluses lepingus ei ole pooled kogu ostuhinna deponeerimises kokku leppinud. Lepingu p 3.3 kohaselt on täitemenetluse käigus sissenõutav summa 204 025,85 krooni enne lepingu sõlmimist hoiustatud notar Laine Kaupi notarikontole ja notar edastab selle hoiustatud raha kohtutäitur Taive Peedosaare kontole lepingu sõlmimise päeval. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et hageja on esitanud kostjale teate lepingust taganemise kohta alles kolm ja pool kuud pärast lepingu sõlmimist, kuigi raha mittesaamine oleks hagejal pidanud kohe selge olema (tl 12). Seega ei ole tõendatud kostja poolt ostuhinna tasumatajätmine ja kostja poolt oluline lepingurikkumine, mis annaks aluse hagejal lepingust taganemiseks ning kostjalt sel alusel kinnistu tagastamist nõuda. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited kinnistu tagasiostukokkuleppe kohta, kuna sellise kokkuleppe sõlmimise osas puuduvad tõendid. Kostja vande all antud seletusest nähtuvalt (tl 97) oli sellest küll poolte lepingueelsetel läbirääkimistel juttu, kuid see jäi ainult jutuks ja ei realiseerunud lepingus. Neil asjaoludel tuleb K. K. hagi K. P. tagasikandmise nõudes jätta rahuldamata.

vastu asjaõiguslepingu sõlmimise ja omandi

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.