Tsiviilasi nr 2-08-10049
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
08. mai 2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-10049
Tsiviilasi
K.L. kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 21.02.2008. a otsusele täiteasjas nr 052/2005/4718
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise aeg
Avaldaja (sissenõudja) K.L. (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikud: kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäituri büroo asukoht Kaupmehe 14, 10144 Tallinn) võlgnik H.L. (isikukood xxx, elukoht xxx 22. aprill 2008. a
Ärakuulamisel osalenud isikud
Avaldaja (sissenõudja) K.L. Puudutatud isikud: võlgnik H.L. võlgniku esindaja Kaire Lang (isikukood xxx)
Jätta K.L. kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 21.02.2008 otsusele 052/2005/4718 lõpetamise kohta rahuldamata.
täiteasja nr
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.L. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 17.03.2008 esitas K.L. (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno 21.02.2008 otsusele täiteasja nr 052/2005/4718 lõpetamise kohta. Avalduse ja sellele lisatud materjalide kohaselt kohustati Tallinna Linnakohtu 17.01.2005 otsusega nr 2/277-5688/04 H.L.’i (võlgnik) lammutama Koidu 53, Tallinn asuv kuur osas, mis ületab 11 m2. Kohtutäitur algatas H.L.’i suhtes kohustava toimingu teostamise kohtuotsuse täitmiseks täitemenetluse 10.05.2005 sissenõudja K.L. avalduse alusel. Kohtutäitur on koostanud 1(4)
Tsiviilasi nr 2-08-10049 07.06.2006 täitedokumendi täitmise või täitmata jätmise akti, millega kohtutäitur tuvastas ja fikseeris olukorra aadressil Koidu 53, Tallinn. Võlgnik ega sissenõudja ei ole esitanud nimetatud kohtutäituri akti peale kaebust. 29.01.2008 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille läbivaatamine toimus 11.02.2008. Kaebuse läbivaatamisel teatas võlgnik, et palub täitemenetluse lõpetamist ja täitemenetluse lõpetamise otsust. Vastavalt täitemenetluse seadustiku TMS § 50 lg-le 1 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur oma otsusega. Eelnevalt võib kohtutäitur ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Seisuga 21.02.2008 on kohtutäitur korduvalt kuulnud võlgniku seisukohta täitemenetluse lõpetamise kohta, kuid kohtutäituril puudub igasugune seisukoht sissenõudjalt. Seega luges kohtutäitur, et sissenõudja on oma seisukoha avaldanud vaikimisega. Kohtutäitur otsustas lõpetada täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel ja teha vastav märge täitemenetlusregistrisse. Kaebuse sisu Avaldaja vaidlustab 21.02.2008 tehtud otsuse täiteasja lõpetamise kohta, kuna täitevdokumendist tulenev nõue on täitmata ning sissenõudjal ei ole olnud võimalust viibida võlgniku poolt 29.01.2008 esitatud kaebuse läbivaatamise juures, mis toimus 11.02.2008. Avaldaja vaidleb vastu kohtutäituri väitele, et tal puudub igasugune seisukoht sissenõudjalt. Sissenõudja on avaldanud oma arvamust ja tahet kirjalikult täitemenetluse algatamisega Tallinna Linnakohtu 17.01.2005 tehtud otsuse täitmiseks. Samuti on ta esitanud oma seisukoha 07.06.2006 Koidu 53, Tallinn toimunud täitetoimingu asjus, mis on fikseeritud kohtutäituri poolt koostatud aktis. Avaldaja arvates ei ole kohtuotsust täidetud, kuna kuuri kandevkonstruktsioonid on endiselt püsti. Avaldaja pole rahul asjaoluga, et ta ei saanud viibida võlgniku poolt esitatud kaebuse läbivaatamise juures, kuna ei saanud vastavat teadet piisavalt õigeaegselt kätte ning viibis ajavahemikul 26.01.2008 – 10.02.2008 välismaal. Kuna sissenõudjal puudus võimalus mõistliku aja jooksul teada saada võlgniku kaebusest ja plaanitavast täitevtoimingust selle kaebuse arutamisel, on rikutud avaldaja arvates võrdse kohtlemise printsiipi. Sissenõudja seisukohaks on asjaolu, et täitevmenetlust ei saa lõpetada, kuna võlgnik ei ole täitnud oma tsiviilasjast nr 2/277-5688/04 tulenevat kohustust ning sissenõudja ei ole kirjalikult loobunud täitemenetluse toimingutest. Tulenevalt eelpool öeldust taotleb avaldaja kohtutäituri poolt 21.02.2008 tehtud otsuse tühistamist, täiteasja 052/2005/4718 ennistamist, vastavasisulise märke tegemist täitemenetlusregistrisse ja võlgnikupoolset kohtuotsuse täitmist kohtuasjas nr 2/277-5688/04. Kohtutäituri seisukoht 22.04.2008 on kohtutäitur esitanud vastuse avaldaja kaebuse osas, milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur väidab, et tema otsus on seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohtutäitur leiab, et kohtule esitatud kaebus ei tugine seadustele. Kohtutäitur ei saanud võlgniku poolt esitatud kaebust jätta TMS § 217 toodud tähtaegadel läbi vaatamata. TMS § 217 lg 4 kohaselt menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamist reguleerib TMS § 218. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle piirkonnas kohtutäituri büroo asub. Sissenõudja on kohtutäituri otsuse saanud kätte 03.03.2008. Seega asub kohtutäitur seisukohale, kui
2(4)
Tsiviilasi nr 2-08-10049 sissenõudja ei ole esitanud kohtule kaebust hiljemalt 13.03.2008, siis tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Kohtutäitur oma vastuses viitab sissenõudja õigusele esitada kohtutäiturile avaldus võlgniku trahvimiseks, kui sissenõudja leiab, et kohtuotsusega võlgnikule määratud kohustus on täitmata ja see rikub tema õigusi. Tulenevalt TMS § 183 lg-le 1 võib sissenõudja esitada kohtutäiturile avalduse võlgniku trahvimiseks. TMS § 183 lg 1 ütleb, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust võlgnikule trahvi määramise osas, kuigi juba 07.06.2006 täitedokumendi täitmise või täitmata jätmise akti koostamise ajal avaldas sissenõudja, et ei ole rahul kandvate metallpostidega, mis paiknevad suuremal alal kui 11 m2. Järelikult oli sissenõudja juba tookord arvamusel, et kohtuotsus ei ole täidetud, kuid ei teinud selles küsimuses mingeid seadusega ette nähtud toiminguid oma õiguste kaitseks. Kohtutäitur ei näe põhjust, miks jätkata menetlust, milles ei ole tehtud alates 07.06.2006 sisulisi toiminguid. Kohtutäitur oma vastuses antud kaebusele selgitab ja juhib tähelepanu asjaolule, kui võlgnik rikub kohtuotsusega määratud keeldu, näiteks taastab oma kuuri vanades mõõtmetes, siis on sissenõudjal alati õigus pöörduda kohtutäituri poole täiteavaldusega. Kehtiv TMS võimaldab täitemenetluse alustamist uuesti, kui ei ole sissenõudja oma nõudest kirjalikult loobunud. TMS § 49 lg 2 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Täiteasjas nr 052/2005/4718 ei ole sissenõudja loobunud kirjalikult nõudest. Täitemenetluse lõpetamine ei võta sissenõudjalt ära võimalust uuesti pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäitur teavitab, et võimalusel ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuistungil avaldatud seisukohad 22.04.2008 toimunud avalikul kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas osalesid avaldaja ja puudutatud isik võlgnik H.L. ning tema esindaja Kaire Lang. Ärakuulamisel teavitas avaldaja, et ei saanud viibida kohtutäituri poolt korraldatud võlgniku esitatud kaebuse arutelul. Avaldaja sõnade kohaselt tehtud kohtuotsuse järgi tuli lammutada kuur teatavas mahus ja ulatuses. Hoone olulised osad on lammutatud, aga postid, mille najal seisid seinad ja katus, on alles jäetud. Seega leiab avaldaja, et otsapostide allesjätmisega ei ole otsus täidetud. Avaldaja soovib edaspidise suhtes olla kindel, et võlgnik ei ehita sinna uut kuuri/ehitist. Võlgnik väidab, et on teinud kõik vajaliku ja täitnud kohtuotsuse. Järelejäänud postid on talle vajalikud muuks otstarbeks. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle 3(4)
Tsiviilasi nr 2-08-10049 tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Nimetatud 10-päevane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid menetlustähtaeg (RKTKo 3-2-1-22-03, p 9). Arvestades kohtule avaldaja poolt esitatud väljavõtet kohtutäituri otsuse kättesaamise kohta (köidetud tomikusse), mis toimus 03.03.2008, siis hiljemalt 13.03.2008 oleks pidanud avaldaja esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtule. Avaldaja on esitanud kaebuse Harju Maakohtule 17.03.2008. TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödalaskmisele on kohtutäitur oma vastuses viidanud. TsMS § 66 sätestab, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Lähtudes TMS § 218 lg-st 1 ning TsMS §-st 66 asub kohus seisukohale, et avaldaja on lasknud mööda kohtusse pöördumise tähtaja ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt on avaldajal võimalik taotleda seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 67 lg 1 ütleb, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna lahendiga ei rahuldatud avaldaja (sissenõudja) nõuet ja jäeti tühistamata kohtutäituri otsus, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda.
Hannes Olev Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.