Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-15667
Kohtuasi
TP avaldus pärimisõiguse pärimistunnistuse saamiseks
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon
Avaldaja: TP(isikukood: XXX, elukoht: XXX)
Edasikaebamise kord ning tähtaeg
Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest
tähtaja
ennistamiseks
Keelduda TP avalduse pärimisõiguse tähtaja ennistamiseks pärimistunnistuse saamiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldajale.
Menetluse käik ja määruse põhjendused 24.04.2008.a esitas TP avalduse pärimisõiguse tähtaja ennistamiseks pärimistunnistuse saamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja isa suri XXX aastal, et pärandajal on olemas vara EVP-de näol ning avaldaja soovib pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ennistamist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 3 sätestab, et pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega ei saa avaldaja enam pärandit vastu võtta ega selle tähtaja ennistamist nõuda, mistõttu ei ole hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus koos lisadega tagastada. Kohus peab vajalikuks siiski avaldajale selgitada, et pärimisseaduse, mis jõustus 01.01.1997.a § 164 lõike 2 kohaselt enne 01.01.1997.a avanenud pärandit päritakse Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) sätete kohaselt. järgi oli pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev, seega MP surma ajal 1994.aastal toimus pärimine tsiviilkoodeksi järgi. Kui pärandajal testamendijärgseid pärijaid () ei olnud, siis toimus MP kuulunud vara pärimine seaduse järgi. lg 1 p 1 kohaselt seadusjärgse pärimise korral olid esimese ringi pärijaiks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. lg 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta füüsiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile kirjaliku avalduse
pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. TsK § 552 lg 1 kohaselt pärand võidi vastu võtta ka pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist, kui kõik ülejäänud pärandi vastuvõtnud pärijad on sellega nõus. Pärandi vastuvõtuks kehtis kuni 01.01.1997.a kuuekuuline tähtaeg. Seega kui avaldaja ka ei andnud pärandi avanemisel notarile 6 kuu jooksul kirjalikku avaldust pärandi vastuvõtmiseks, kuid asus füüsiliselt pärandvara valitsema või valdama, siis loetakse pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Eelnevast järeldub, et kui avaldaja võttis mingi osa pärandist (st. isale kuulunud varast) vastu kasutama või valdama asumisega, siis on ta vastu võtnud kogu pärandi, sealhulgas ka EVP-d, mistõttu pärandi vastuvõtmise ennistamist avaldaja ei vajagi. Sellisel juhul tuleb pöörduda pärimisõiguse tunnistuse saamiseks pärandaja viimase elukoha järgse notari poole või esitada kohtule hagi nõudega, et kohus tuvastaks avaldaja poolt pärandi vastuvõtmise. Tuvastushagi puhul on riigilõiv 1000,00 krooni ja kostjateks pärandi vastuvõtnud pärijad. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija ja tsiviilasjas kostja pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Hagi esitatakse kostja(te) elu- või asukohajärgsele kohtule. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.