Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ on hageja OÜ Viki Keskus ja kostja Svelastik OÜ vahel pikaajalised üürisuhted. Viimane mitteeluruumi üürileping oli sõlmitud 14. detsembril 2005.a. Lepinguga andis hageja kostja kasutusse Viki külas, Kihelkonna vallas, Saare maakonnas asuva kaarhalli kogupinnaga 540 rm. Vastavalt lepingu p. 2 kohustus kostja hagejale tasuma üüri igakuiselt, 4860,30, järgmise kuu 10. kuupäevaks. Kostja tasus üüri pikema aja jooksul ebaregulaarselt ning suurte viivitustega. Alates novembrist 2005 ei ole kostja üüri tasunud ja 01, septembri 2006.a. seisuga oli võlgnevus hagejale 53 463,30 krooni. Kostja on võlga ja viivisevõlga summas 107 86,40 krooni kinnitanud 01 . septembril 2006 väljastatud saldokinnitusega. VÕS § 162 lg. 1, 271, 113 lg. 1 alusel taotleb hageja võla ja viivise , kokku 106 926,60 krooni väljamõistmist kostjalt. Viivist vähendas hageja põhivõla summani. Hagi täienduses 23. 04. 2007.a. suurendas hageja põhivõla summat 14 580,90 krooni võrra , e. kuni üürilepingu lõpuni O1. jaanuari12007.a.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses /ta. 37/ hagi ei tunnistanud. Kostja küll möönis, et võlgneb hageja poolt nõutud üürisumma, kuid leidis, et tal on õigus seda mitte maksta, kuna hageja ei ole oma kohustust üürile antud hoone puuduste kõrvaldamiseks täitnud. Poolte vahel 1999.aastal sõlmitud lepingu nr. 991122 kohaselt kohustus hageja teostama vajalikud remonttööd üüriobjektil- remontima katuse ja tualettruumid. Lepinguliste kohustuste mittetäitmise kohta on kostja hagejale korduvalt saatnud kirju, kuid tulemusteta. Kostja leidub, et seetõttu on tal õigus keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest.

Tulenevalt VÕS § 61g. l, 276 lg. 1, 278 p. 1 ja 297 lg. 1 palub kostja( vastuhagis hageja) kohustada OÜ-d Viki Keskus tegema remonttöid üürile antud angaaris järgmises mahus: l. kontori remont, 2. WC- de remont, 3. angaari (niiditootmistsehh) katuse remont.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja OÜ Viki Keskus on alates 1993. aastast üürinud osaühingule Svelastik, viimase tootmistegevuseks, angaari asukohaga Viki külas, Kihelkonna vallas, Saare maakonnas. Pooled on igal aastal sõlminud uue, aastase tähtajaga üüri (rendi)lepingu. Viimane leping sõlmiti 14. detsembril 2005.a./t.l. 4/. Lepingu p. 2 võttis kostja endale kohustuse maksta üüritud vara eest renti, kaarhalli eest 6,30 krooni kuus ühe ruutmeetri eest, esiku ja koridori eest 4.20 krooni kuus ühe ruutmeetri eest, kontoriruumi eest 40.00 krooni kuus ühe ruutmeetri eest. Vaidlust ei ole kostja kohustuse üle tasuda üüri, mille kostja pidi maksma iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja tunnistab, et on jätnud üüri maksmata, kuna hageja rendileandjana on jätnud täitmata oma kohustuse teha üürile antud ruumidele remonti.

VÕS § 296 annab üürnikule küll võimaluse mitte maksta üüri ega kanda kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse

§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Lõike 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.

VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu p. 2 ette näinud maksmisega viivituse korra viivise määra 0,5 % päevas tasumisele kuuluvast summast. Seoses maksmisega viivitamisega taotleb hageja viivise väljamõistmist kostjalt summas 53 463,30 krooni, s.o. põhivõlast väiksemas summas, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagi, milles kostja taotles kohustada hagejat tegema remonti üüritud ruumides. Kuna kostjal puudub seaduslik alus vaidlusaluste ruumide kasutamiseks, ei saa ta angaari omanikult nõuda ka viimasele kuuluva asja parandamist. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Hageja on pakkunud kostjale kohtu hinnangul mõistlikku kompromissi, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kohus selgitab, et pooltel on võimalik kompromissilepingu sõlmimiseks ja asja menetluse lõpetamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.