Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-06-3600

2-06-3600 Lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lg 1 ja lg 2 kohaselt, tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja esitas hagiavalduses nõuded tuvastada nõude puudumine, tuvastada kostja poolt kohustuse olemasolu nõusoleku andmiseks kostja kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks ja kustutada eelnimetatud hüpoteek ning tunnistada lubamatuks sundtäitmine. Vastavalt TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Nõude puudumise tuvastamise nõude osas esitas kostja vastuväite, et hageja võlgnevus kostja ees moodustab 225 705,18 krooni. Seega on hüve väärtuseks, mille hageja omandab hagi rahuldamise korral kui kohus tuvastab nõude puudumise, 225 705,18 krooni. Seega tuleb nõude puudumise tuvastamise nõude puhul lugeda hagihinnaks 225 705,18 krooni. Lähtuvalt TsMS § 126 lg 3, nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Hüpoteegi kustutamise nõude osas tuvastas kohus, et hüpoteegiga tagatud kostja nõue hageja vastu moodustab 17 817,09 krooni. Seega tuleb hüpoteegi kustutamise nõude osas lugeda hagihinnaks 17 817,09 krooni. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas on Riigikohus 14. novembri 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 leidnud, et „sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb hagihind määrata TsMS § 125 esimese lause kohaselt. TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud või täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv“. Hageja taotles tunnistada lubamatuks sundtäitmine hageja suhtes Narva notar S.N.i 23. detsembri 2004 notariaalse dokumendi nr xxx, hageja ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, alusel. Täitmisteate (t.l.-170-171) kohaselt oli nimetatud täitedokumendist tuleneva nõude suuruseks 200 000 krooni. Seega tuleb hagihinnaks lugeda 200 000 krooni. TsMS § 134 lg 1 kohaselt, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. /---/. Hageja esitatud nõuete summa moodustab 225 705,18 + 17 817,09 + 200 000 = 443 522,27 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt kuni 460 000 krooni tasumisele riigilõiv 21 250 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled 3(4)

2-06-3600 sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni (I kd, t.l.-189), so 21 250 : 2 – 1000 = 9 625 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kuna pooled loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest ning kohtumäärus loetakse jõustunuks, lahendab kohus kohe ka kulude väljamõistmise. Ülalnimetatud alusel kuulub vähem tasutud riigilõivu summas 9 625 krooni riigi kasuks väljamõistmisele hagejalt. Hagi tagamine Viru Maakohtu 15. oktoobri 2007.a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna peatas kohus täiteasja nr xxx täitemenetluse. Lähtuvalt TsMS § 386 lg 4, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus lõpetas asjas menetlus ning seega tuleb hagi tagamise abinõu, Viru piirkonna kohtutäituri A. K.`i täiteasja nr xxx täitemenetluse peatamine tühistada kohtumääruse jõustumisel.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.