I. P. hagi OÜ Termobalt vastu 223 483 krooni põhivõlgnevuse ja 316 517 krooni intressi nõude
Asja läbivaatamise kuupäev
11. märts ja 01. aprill 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat L. T.; Kostja seaduslik esindaja U. M. ja lepinguline esindaja M. K..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada, kuid mitte hageja pool nõutud ulatuses.
2.Välja mõista OÜ-lt Termobalt (registrikood xxx, juriidiline aadress xxx) I. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks laenu põhivõlgnevus 220 350 (kakssada kakskümmend tuhat kolmsada viiskümmend) krooni ja sissenõutavaks muutunud intress 86 667 (kaheksakümmend kuus tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa krooni 28 senti.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja OÜ Termobalt kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.02. juulil 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 19.08.2004.a sõlmisid pooled laenulepingu nr. 1 ja 20.08.2004.a kandis hageja kostja arvele 250 000 krooni. 2004.a augusti - detsembri
1 (7)
2-07-24600 kuudes tasus kostja hagejale igakuiste maksetena 11 017 krooni ja 2005.a 15 500 krooni, s.o märtsikuus 7 500 krooni ja juunikuus 8 500 krooni. Hagi esitamise seisuga on tagastamata laenu põhiosa 223 483 krooni.
2.Laenulepingu punkti 1.3.1. alusel hageja on arvestanud laenusummalt intressi määraga 5% tagastamata laenusummalt kuus kokku 410 040.15 krooni, millest hageja nõudis kostjalt 316 517 krooni.
3.Hageja palus vastavalt VÕS §101 lg1 p1, §396 lg1, §397 lg1 välja mõista kostjalt võlgnevus 223 483 krooni, intress 316 517 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
HAGI TAGAMISE TAOTLUS
4.Koos hagiavaldusega taotles hageja hagi tagamiseks arestida kostja pangakontod hageja kasuks 540 000 krooni.
5.Viru Maakohtu 03.07.2007.a kohtumäärusega jäeti hagi tagamise avaldus käiguta ning anti hagejale tähtaeg taotluse põhjendamiseks ja hagi tagamise kautsjoni tasumiseks.
6.Kuna hageja ei täitnud Viru Maakohtu 03.10.2007.a kohtumäärust, jäeti hagi tagamata.
KOSTJA VASTUS
7.03. septembril 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tunnistas sõlmitud laenulepingut ning selle alusel saadud summasid, kuid ei tunnistanud võlgnevuse olemasolu. Vastuse kohaselt 2004.a juulikuus pakkus T. P. kostjale metsamaterjali ostmist Venemaalt. Et pakutud äriidee tundus olevat kasumlik, sõlmisid kostja ja T. P. suulise seltsingulepingu, mille kohaselt kohustusid mõlemad panustama kostja Venemaa suunalist tegevust. T. P. tegi ettepaneku saada raha tema ema (hageja) omandis oleva korteriomandi tagatisel krediidiasutuselt. Summa pidi jääma T. P. poolseks panuseks ühisesse ettevõtmisse.
8.Kostja ei nõustunud hageja väitega vaid 26 517 krooni tagastamise kohta. Kostja väitel ta on täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse kolmandale isikule – T. P.`le, kes oli laenulepingu sõlmimisel käendajaks. Seoses sellega esitas kostja esindaja taotluse kaasata T. P. menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel, põhjendusel, et laenulepingu järgi saadu tagastamiseks maksti perioodil 07.09.2004.a-01.06.2007.a T. P.`le ettevõtte kassast kokku 242 490 krooni. Kui T. P. ei ole saadud summat hagejale edastanud, siis on kostjal võimalus esitada hagi T. P. vastu alusetu rikastumise sätete kohaselt.
MENETLUSE KÄIK
9.Kolmanda isiku kaasamises taotlusest teatas kohus hagejale ja T. P..
10.01. oktoobril 2007.a saabus kohtusse allkirjastamata T. P. vastus, milles ta ei nõustunud tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamisega, leides, et kostja esindaja väited laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise kohta temale kui kolmandale isikule, ei vasta tõele, sellega ei oleks nõustunud ka hageja I. P..
2 (7)
2-07-24600
11.Ka hageja esindaja ei nõustud kolmanda isiku kaasamise taotlusega, põhjendusel, et kostja pidi laenulepingust tuleneva kohustuse täitma otse hagejale ja puudus kokkulepe raha maksmiseks kolmandale isikule. Kuna kostja keeldus võlgnevuse tagasimaksmiseks ning ta pole tõendanud lepingust tuleneva kohustuse kolmandale isikule täitmist, on kostja taotlus põhjendamatu.
12.Viru Maakohtu 09.10.2007.a kohtumäärusega jäeti kolmanda isiku kaasamise taotlus rahuldamata, põhjendustel, et 19.08.2004.a laenuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel ning laenulepingu punkti 2.1. kohaselt pidi kostja täitma kohustuse lepingus ettenähtud korras otse laenuandjale, mitte kolmandatele isikutele. Hageja on teatanud, et ei soovi kasutada oma õigust nõuda kohustuse täitmist käendajalt.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
13.10. märtsil 2008.a teatas kostja, et ta pidas ekslikult hagiavaldusele lisatud lepingut lepinguks, mille alusel 10.08.2004.a kanti kostjale üle 250 000 krooni ja mille kohta kostja esitas vastuse varem. Kuna eelneva vastuse koostas kostja jurist K. L., kelle kohta avaldus hiljem info, et ta on hageja väga hea perekonnatuttav, siis kostja taganeb oma 03.09.2007.a omaksvõtust, sest omaksvõtt ei olnud seotud hagetava laenulepinguga.
14.Laenuleping nr. 1 sõlmiti 19.08.2004.a. Lepingu kohaselt kohustus hageja kandma kostjale laenusumma 250 000 krooni 20.08.2004.a. Hageja ei asunud nimetatud lepingut täitma ning ei ole 20.08.2004.a kostjale lepingujärgset summat üle kandnud.
15.Hageja kandis kostja arvele 250 000 krooni 10.08.2004.a, kuid nimetatud kuupäeval ei olnud laenuleping nr. 1 hageja ja kostja vahel veel sõlmitud. Raha oli kantud kostja arvele hageja poolt tema poja T. P. eest, selleks, et viimane saaks osaleda ühises puiduäris. Hagiavalduses viidatud tagasimaksed ei puutu käesoleva vaidluse esemesse. Seega ei ole hageja tõendanud, et 19.08.2004.a laenulepingu nr. 1 alusel oleks kostjale antud laenu summas 250 000 krooni.
HAGITÄPSUSTUS
16.31. märtsil 2008.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 220 350 krooni ja intress 319 650 krooni, kokku 540 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja 2004.a suvel hagejalt laenu ettevõtlustegevuseks. Kuna kostja esindaja, U. M. näol oli tegemist hageja poja hea sõbraga, kes lubas laenu kiiresti tagasi maksta, otsustas hageja raha laenata. Hageja võttis laenu 250 000 krooni Selleks sõideti 09.08.2004.a koos kostjaga, kostja autoga Tallinnasse, kus hageja 09.08.2004.a sõlmis Hansapanga kontoris lepingu nr. 98250P. Hageja on antud laenulepingu alusel kuni käesoleva ajani teinud iga kuu korrektseid tagasimakseid. Laenusumma kanti hageja arveldusarvele üle 10.08.2004.a, hageja kandis selle summa kostjale üle koheselt. Raha ülekandmine toimus Hansapanga Jõhvi filiaalis kostja juuresolekul. Hageja esindaja poolt ettevalmistatud laenulepingu nr. 1 blanketi oli aga kostja tema enda sõnul koju unustanud, kuigi lepingu allkirjastamine pidi lepingu kohaselt toimuma ülekande tegemise päeval. Kostja pidi tooma lepingu allkirjastamiseks hageja juurde koju. Kostja tõi lepingu allkirjastamiseks lubatust palju hiljem. Kuupäevad olid lepingule kirjutatud kostja poolt ning lepingut allkirjastades ei pannud hageja tähele, et raha ülekandmise kuupäevaks on märgitud 20-s kuupäev. Lepinguga oli kokku
3 (7)
2-07-24600 lepitud ka intressi maksmine kostja poolt. Laenu tagasimakseid hakkas kostja tegema alates 2004.a septembrist. Kokku on kostja tagastanud laenu summas 29 650 krooni.
KOHTUISTUNG
17.Kohtuistungil hageja esindaja jäi esitatud haginõuete juurde. Esindaja selgituste kohaselt seoses sellega, et kostjal oli raha väga kiiresti vaja, nõustus hageja tegema rahaülekande kostja arvele enne lepingu allkirjastamist. Kirjalik laenuleping sõlmiti hiljem põhjusel, et tegemist oli väga hea tuttavaga ning pakkumine laenulepingu kohta oli tehtud juba varem ja ka raha kanti üle varem. 10.08.2004.a ja 19.08.2004.a laenuleping on üks ja sama, pooled võivad lepingu sõlmida ka hiljem. Kostja ei ole eitanud, et on saanud hagejalt 250 000 krooni. Kostja käitub pahauskselt. Kostja pidi tasuma võlgnevuse hagejale, mitte tema pojale. Kostja esialgu tasus võlga, kuid hiljem lõpetas kõik tagasimaksed. Kostja hilisem õigeksvõtu tagasivõtt on otsitud ja lubamatu. Kostja on tõendanud raha saamist ja lepingu olemasolu tagasimaksete tegemisega. Hageja esindaja jäi istungi vaheaja jooksul esitatud hagitäpsustuses toodu nõude vähendamise juurde ja palus välja mõista kostjalt laenu põhisumma 220 350 krooni, intress 319 650 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Kostja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja 19.08.2004.a lepingu alusel raha saanud, raha on saadud teise lepingu alusel ning see summa on ka kostja poolt tagastatud.
19.Kostja lepingulise esindaja sõnul tegi T. P. kostjale ettepaneku osaleda puidutoomises Venemaalt. Laenuleping oli sõlmitud selleks, et T. P. saaks emalt raha projekti finantseerimiseks. Puidu toomine oli just tema äriidee. T. P.l oli osalust 250 000 krooni ja kostjal 750 000 krooni, vastavalt sellele jaotati tulu. Kuna T. P.l olid suured võlgnevused ning kõik tema arved olid arestitud, siis ei saanud hageja üle kanda raha T. P. arveldusarvele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid intressi osas mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Õigusvastast tegu kostja toimepannud ei ole, hageja väidab, et tema nõudeõigus ja kostja täitmiskohustus tuleneb tehingust. Sisuliselt väidab hageja, et poolte vahel on tekkinud võlaõigusseaduse (VÕS) §2 lg1 ja §3 lg1 p 1, §396 lg1 sätestatud lepingust tulenev võlasuhe ehk laenuleping.
22.Hansa Liising Eesti ja hageja vahel 09.08.2004.a sõlmitud liisingulepingu nr 982050P kohaselt finantseeris liisinguandja hagejat täiendavalt 15 977.93 euro ehk 250 000 krooni ulatuses (t.lk. 93-95). Summa kanti hageja arvele 10.08.2004.a (t.lk. 97). Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse ja hageja pangakonto väljavõtte järgi samal päeval kandis hageja kostja arveldusarvele nr 221020255452 selgitusega laenuleping nr 1 10.08.2004.a 250 000 krooni (t.lk. 13, 97). Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt temale raha kandmise üle. Maksekorralduse kohaselt ka kostja samal kuupäeval kandis saadud summast 240 000 krooni üle I.I.S. Service OÜ-le (t.lk. 90). Kostjal ei ole vaidlust hagejalt raha saamise üle. Kostja vaidleb nõudele vastu ja
4 (7)
2-07-24600 väidab, et ta pole hagejaga laenulepingut sõlminud ja hageja poolt kantud summa oli hageja poja finantseering Venemaalt pudutoomisse.
23.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuna pooled ei ole tõendamisstandardi osas teisiti kokkuleppinud, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis mõlemal poolel.
24.Tehingu mõiste on sätestatud TsÜS §67, mille lg2 tulenevalt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Millised olid poolte lepingueelsed läbirääkimised ja poolte tahteavaldused, mille tulemusena hageja kostjale raha üle kandis, ei ole teada. Samas on teada, et maksekorralduse selgituste lahtrisse kantud märge kohaselt raha kanti üle viitega 10.08.2004.a laenulepingule nr 1. VÕS §29 lg4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Isegi kui pooled ei ole pidanud läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks, arvestades, et hageja on maksekorralduse alusel kostjale raha kandnud ja kostja on saadud summat koheselt käsutama hakanud, siis tuleb asuda seisukohale, et pooled väljendasid oma tahteavaldused TsÜS §68 lg3 alusel kaudselt. Kostja poolt laenuna kantud raha kasutamise asumist tuleb tõlgendada õiguslike tagajärgede kaasa toomisele suunatud tahteavaldusena. Kostja on kasumi toomiseks loodud äriühing ja kostja esindaja pidi mõistma, mis tähendab laen ja laenuleping. Juhul kui kostjal ei olnud tahet laenuna kantud summat kasutada, kostja oleks pidanud raha tagasi kandma ja nõudma hagejalt raha vastavalt poolte vahel saavutatud tahteavaldustele. Kuna seada ei ole tehtud, siis kostja on teoga nõustunud laenulepingut sõlmima.
25.Kohus ei nõustu hageja väidega, et 19.08.2004.a kirjalik laenuleping nr 1 ja 10.08.2004.a laenuleping nr 1 oma olemuselt on üks ja sama leping. 19.08.2004.a hageja, kostja ja T. P. vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt hageja kohustus andma kostjale laenu summas 250 000 krooni tagastamistähtajaga 19.02.2005.a. Lepingu punkti 1.1.2. järgi hageja kohustus kandma laenu kostja arveldusarvele nr 221020255452 järgmisel päeval, s.o 20.08.2004.a (t.lk. 7-10). Juhul, kui hageja soovis kirjaliku lepinguga kinnitada laenu andmist ja täpsustada varem sõlmitud laenulepingu ja laenu tagastamise tingimused, siis oleks pidanud lepingus olema märge selle kohta, et lepingujärgne laenusumma tegelikult on kantud enne lepingu kirjalikult vormistamist 10.08.2004.a. Kuna seda ei ole tehtud ja kostja pangakonto nr 221020255452 väljavõtte kohaselt tegelikult ei ole hageja kostjale ei 20.08.2004.a ega hiljem laenu andnud (t.lk. 78), siis tuleb asuda seisukohale, et 19.08.2004.a laenuleping on iseseisev ja rahatu tehing, mis ei too kostjale mingit kohustust.
26.Tsiviilseadustiku üldosa seadus ega võlaõigusseadus ei näe ette laenulepingu kirjalikku vormi, kuid vaidluse tekkimisel suulises vormis sõlmitud lepingu tingimuste üle, lasub tõendamiskoormis hagejal. 19.08.2004.a laenulepingu punkti 1.3.1 alusel peab laenusaaja maksma intressi 5% tagastamata laenujäägilt kuus ehk 60% aastas. Kuna lepinguga nõutav intressimäär on seadusest sätestatust 6 korda kõrgem, muutus intressitingimus lepingu oluliseks tingimuseks. Et laenu andmise (raha ülekandmise) ajal olid pooled saavutanud kokkulepet intressi suuruse kohta või et leping oleks sõlmitud ka selles olulises tingimuses kokku leppimata, on tõendamata. Kuna kostja hagi üldse ei tunnista, siis ei nõustunud kostja ka 10.08.2004.a
5 (7)
2-07-24600 laenulepingu alusel 60% aastas intressi maksmisega. Sellepärast leiab kohus, et 19.08.2004.a ja 10.08.2004.a on kaks erinevat tehingut.
27.Käesoleva otsuse punktis 22 kohus on tuvastanud, et kostja sai hagejalt 250 000 krooni. Kostja ei ole laenuna saadud summa tagasi kandnud ega tõendanud hageja poolt enda poja T. P. eest raha kandmise fakti. Ei ole kostja ka tõendanud tema poolt T. P. äriühingu kassast raha tagasimaksmise fakti. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega, et kostja arveldusarvele raha kandmine oli tingitud T. P. arveldusarvete arestimisega ja tema kontole raha kandmise võimatusega. Raha üleandmise ainsaks lubatuks viisiks ei ole üksnes raha üle kandmine. Kui hageja tahtis anda raha enda pojale ja, kui viimase arvelduskonto oli arestitud, oli seda võimalik teha ka sularahas. Kuna raha ülekandmine toimus pangas, oli võimalik ka anda raha enda pojale sularahas.
28.Eeltooduga on tuvastatud, et pooled sõlmisid laenulepingu 10.08.2004.a, mille alusel sai kostja laenu. Hageja pangakonto väljavõtete kohaselt kandis kostja hagejale tagasi selgitusega „tagasimakse“ kokku 26 776 krooni, s.h 15.09.2004.a 5 095 krooni, 19.11.2004.a 2 031 krooni, 20.01.2005.a 4 150 krooni, 22.03.2005.a 5 000 krooni, 12.04.2005.a 2 500 krooni, 28.06.2005.a 8 000 krooni (t.lk. 11, 12, 97, 98, 110). Kostja ei tõendanud tema ja hageja vahel muu tehingu olemasolu, mis viitab sellele, et tagasimaksed toimusid 10.08.2004.a laenulepingu nr 1 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei ole võimalik tuvastada, mis viisil ja milliseks kuupäevaks kostja pidi laenu tagastama. Samas kostja on osaliselt laenu tagastanud, mis viitab sellele, et tagastamine pidi toimuma igakuiselt ja selleks ei pidanud hageja VÕS §398 lg2 alusel laenulepingut üles ütlema.
29.VÕS §396 lg1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduse ja hageja esindaja seletuste kohaselt kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hagitäienduse kohaselt kostjal on tagastamata laen summas 220 350 krooni. Seega hageja andmetel on kostja tagastanud laenu 29 650 krooni, mis on kostjale soodsam. 30.VÕS § §397 lg1 tulenevalt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millises intressi suuruses pooled kokku leppisid. Seega intressi määra välja toomisel lähtub kohus VÕS §397 lg2, mille järgi kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Hageja võttis laenu AS-ilt Hansa Liising Eesti samuti 10.08.2004.a ja lepingu järgi maksab hageja laenuintressi 6 kuu Euribor, millele lisandub marginaal 7.5% (t.lk-95), mis laenu saamisel moodustas 9.69% aastas. Sisuliselt maksab hageja intressi VÕS §94 lg1 sätestatud ulatuses. Selles ulatuses kostjalt intressi väljamõistmine on põhjendatud järgmise metoodika alusel. 08.2004.a 21 päeva x 0.027% päevas x 250 000 krooni = 1 117.50 krooni 09.2004.a 30 päeva x 0.027% päevas x 244 105 krooni = 1 977.25 krooni 10.2004.a 31 päeva x 0.027% päevas x 242 031 krooni = 2 025.79 krooni 11.2004.a 30 päeva x 0.027% päevas x 237 031 krooni = 1 919.95 krooni
6 (7)
2-07-24600 12.2004.a 31 päeva x 0.027% päevas x 235 000 krooni = 1 966.95 krooni 01.2005.a 31 päeva x 0.027% päevas x 230 850 krooni = 1 932.21 krooni 02.2005.a 28 päeva x 0.027% päevas x 230 850 krooni = 1 745.23 krooni 03.2005.a 31 päeva x 0.027% päevas x 230 850 krooni = 1 932.21 krooni 04.2005.a 30 päeva x 0.027% päevas x 225 859 krooni = 1 829.46 krooni 05.2005.a 31 päeva x 0.027% päevas x 223 350 krooni = 1 869.44 krooni 01.06.2005.a - 14.06.2006.a 378 päeva x 0.027% päevas x 220 350 krooni = 22 488.91 krooni 15.06.2006.a - 08.08.2006.a 55 päeva x 0.028% päevas x 220 350 krooni = 3 394.39 krooni 09.08.2006.a - 12.12.2006.a 126 päeva x 0.029% päevas x 220 350 krooni = 8 051.59 krooni 13.12.2006.a - 13.03.2007.a 91 päeva x 0.030% päevas x 220 350 krooni = 6 015.56 krooni 14.03.2007.a - 12.06.2007.a 91 päeva x 0.031% päevas x 220 350 krooni = 6 260.07 krooni 13.06.2007.a – 21.04.2008.a 314 päeva 0.032% päevas x 220 350 krooni = 22 140.77 krooni Kokku 86 667.28 krooni
31.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi põhinõude 220 350 krooni ja viivise 86 667.28 krooni ulatuses.
KOHTUKULUD
32.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hagiavalduse esialgselt põhinõudelt 223 483 krooni tuli tasuda riigilõiv 11 750 krooni. Kohus peab põhjendatuks kõrvalnõudelt riigilõivu tasumine põhinõude ületavalt osalt, s.o 96 167 kroonilt summas 5 250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 22 750 krooni, s.o ettenähtust rohkem ja TsMS §150 lg1 p1 alusel tal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 5 750 krooni (22 750- 11 750 – 5 250) tagastamist.
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse põhinõude osas täies ulatuses, kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
34.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.