Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue

19.05.2003 esitas hageja hagi AS E (pankrotis), OÜ ETOS ja V G (G ) vastu nõude tunnustamiseks AS E pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 07.02.2001 Tallinna Linnakohtule pankrotiavalduse AS E pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks oli hageja ja AS E vahel sõlmitud kauba ostu-müügilepingu mittetäitmine AS E poolt. Hagejale loovutasid oma nõuded ka OÜ V , E Ltd ja OOO B . Loovutatud nõuded tulenesid samuti analoogilistest kauba ostu-müügilepingutest. Hageja nõue AS E vastu moodustas kokku 2 245 665,40 krooni. Tallinna Linnakohus kuulutas 22.04.2002 otsusega välja AS E pankroti. AS E võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.04.2003. Nimetatud koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu pankrotihaldurid, OÜ ET OS ja V G . Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud. 10.04.2000 sõlmiti hageja ja AS E vahel leping nr 4/05, mille kohaselt ostis hageja 10 tonni polüetüleeni hinnaga 15 950 krooni/tonn. Hageja tasus AS E 159 950 krooni, kuid kaupa ei ole saanud. Vastavalt lepingu p-le 4.4 on hageja arvestanud viivist 0,2% päevas tasutud kauba kogumaksumusest iga tarnimisega viivitatud päeva eest. Hageja nõue moodustub põhivõlast summas 159 950 krooni ja viivistest perioodil 01.05.2000-31.01.2001 summas 88 292,40 krooni, kokku 248 242,40 krooni. Perioodil 12.02-15.02.2001 loovutasid hagejale oma nõuded AS E vastu OÜ V , E Ltd, ja

OOO B .

OÜ V ja AS E vahel 15.04.2000 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 6/05 järgi ostis OÜ V 55 tonni polüetüleeni hinnaga 15 581 krooni/tonn. OÜ V tasus AS E kauba eest 856 974 krooni, kuid kaupa ei saanud. E Ltd ja AS E vahel 12.04.2000 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 5/05 järgi ostis E Ltd 41 tonni polüetüleeni hinnaga 15 934 krooni/tonn. E Ltd tasus AS E kauba eest 653 294 krooni, kuid kaupa ei saanud. OOO B ja AS E vahel 15.04.2000 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 4.2/05 järgi ostis OOO B 32 tonni polüetüleeni hinnaga 15 224 krooni/tonn. OOO B tasus AS E kauba eest 487 155 krooni, kuid kaupa ei saanud. Seega moodustab hageja nõue kokku 2 245 665,40 krooni. Hageja palub oma nõuet tunnustada viienda rahuldamisjärgu nõudena ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Hageja täiendas hagi. Tallinna Linnakohtu otsus, millega tunnistati tühiseks OOO B ja AS E vahel sõlmitud leping, on tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2002 otsusega, seega leping kehtib. Ülejäänud kostjate vastustes viidatud kohtuotsused olid tagaseljaotsused ning tehtud seetõttu, et OÜ M esindaja ei esindanud esindatavat vajaliku hoolsusega. Kui OÜ-d M oleks kohtumenetlustes esindatud korrektselt, ei oleks hagisid rahuldatud. Kohtuotsused ei muuda alusetuks hageja nõuet kuna tühise tehinguga saadu tuleb tagastada. Seega peab AS E tagastama saadud summad. AS E pangakonto väljavõtted tõendavad, et lepingute alusel raha maksti. Hageja täpsustas 19.09.2006 haginõuet ning palus tunnustada oma nõuet AS E pankrotimenetluses summas 2 245 665,40 krooni pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.

Kostjate vastused AS E (pankrotis) hagi ei tunnistanud. Hageja ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud leping on Tallinna Linnakohtu 29.06.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/4/29-2257/01 tunnistatud tühiseks. Hageja ei ole selle lepingu alusel pankrotivõlgnikule ka raha üle kandnud. Samuti ei ole pankrotivõlgnikule laekunud raha teiste lepingute alusel. Tallinna Linnakohus on 17.04.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/24-2980/01 tunnistanud OÜ-ga V sõlmitud lepingu tühiseks ja 18.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-2135/01 E Ltd sõlmitud lepingu tühiseks. Hageja esitatud maksekorraldused ja pangaväljavõtted näitavad, et teatud summad on hageja tasunud kolmandale äriühingule müüdud kauba eest. Antud juhul oli kolmandaks AI Ltd, kellele AS E müüs kaupa ja mille eest tasus kostjale hageja, kuid AILtd ei ole esitanud pretensiooni, et ta pole kaupa saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. OÜ D õiguseellane V G vaidles hagile vastu. Hageja juhatuse liige L. K oli ühtlasi AS E juhatuse liige ning koos V. Š a planeeris viia AS E pankrotti, et asutada sama põhikirjalise tegevusega uus äriühing, kus nemad oleksid mitte juhatuse liikmed, vaid omanikud. Selleks võltsis L. K lepinguid, mis tõendaksid AS E võlgnevust. Seetõttu ei ole keegi kunagi sõlminud lepinguid OOO B, OÜ-ga V ja E Ltd kuna nende juriidiliste isikute esindajad ei ole selliseid lepinguid allkirjastanud. Kohus on tuvastanud ka nende lepingute tühisuse. Nimetatud äriühingutelt laekusid AS E maksed teiste lepingute alusel. Seda tõendab asjaolu, et laekunud summad ei vasta lepingutes märgitud summadele. Hageja esitatud lepingute järgi tehtud arveldused ei kajastu AS E raamatupidamises. AS E ei tegelenud polüetüleeni hankimisega, vaid laaditud, koormata konteinerite hoidmise ja remontimisega ja veoste hoidmisega. Samuti ei ole mingeid rahasummasid kunagi tasutud ettemaksuna. Kokkuvõtvalt asub kostja seisukohale, et lepingud on fiktiivsed ja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Hagile vaidles vastu ka OÜ ETOS, kuid kuna OÜ ET OS ei ole enam menetlusosaline, puudub vajadus tema vastust käsitleda. Kohtu põhjendused Kuivõrd käesoleva menetluse jooksul on menetlusosaliste ring muutunud, tuleb kõigepealt selgitada sellega seonduvat. Hageja on 16.10.2006 sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega loovutas oma nõude OÜ-le N (II kd, t lk 200-202; III kd, t lk 11-12, 19, 34-35, 43). Kohus jättis taotluse OÜ N menetlusse lubamiseks hageja eriõigusjärglasena 19.06.2007 rahuldamata (III kd, t lk 81-82). Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 2 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-9-06 on hagejal endiselt käesolevas menetluses nõudeõigus. 17.05.2005 on kohus lubanud protsessi astuda V G õigusjärglasel OÜ-l D(II kd, t lk 28). OÜ ETOS suhtes on kohus 01.04.2008 menetluse lõpetanud. Seega on antud menetluses hagejaks OÜ M ja kostjateks AS E (pankrotis) ja OÜ D . Tallinna Linnakohtu 22.04.2002 otsusega on välja kuulutatud AS E pankrot (I kd, t lk 15-17). Hageja on esitanud nõude pankrotimenetluses summas 2 245 665,40 krooni. Nõue tulenes hagis viidatud lepingutest (I kd, t lk 18-21). AS E (pankrotis) 21.04.2003 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et hageja nõudele vaidlesid vastu pankrotivõlgnik, V G ja OÜ ETOS (I kd, t lk 22-29). Hageja on nõude tunnustamise hagi kohtusse esitanud 19.05.2003. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse 74 lg 1 järgi „kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kui nõude või selle

rahuldamisjärgu vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Hagi aegumistähtaeg on üks kuu päevast, mil koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamata.” Praegu kehtiv pankrotiseadus kehtestab analoogilise menetluskorra § 106 lg-s 1. Hageja palub tunnustada nõuet, mis tuleneb hageja ja pankrotivõlgniku ning pankrotivõlgniku ja OÜ V , E Ltd ja OOO B vahel sõlmitud lepingutest. Viimaste osas on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud (I kd, t lk 36, 40, 44). Lepingute osas asub kohus järgnevale seisukohale. Tallinna Linnakohtu 29.06.2001 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/4/29-2257/01 (I kd, t lk 84) on tuvastatud AS E ja hageja vahel 10.04.2000 sõlmitud lepingu nr 4/05 (I kd, t lk 30-31, 130-131; II kd, t lk 64-65) tühisus. Tallinna Linnakohtu 17.04.2002 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/3/24-2980/01 (I kd, t lk 83) on tuvastatud S E ja OÜ V vahel 15.04.2000 sõlmitud lepingu nr 6/05 (I kd, t lk 33-34, 132133; II kd, t lk 66-67) tühisus. Tallinna Linnakohtu 18.12.2001 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-2978/01 (I kd, t lk 85) on tuvastatud AS E ja E Ltd vahel 12.05.2000 sõlmitud lepingu nr 5/05 (I kd, t lk 37-38, 128-129; II kd, t lk 69-70) tühisus. Viidatud kohtuotsuste õiguslikku tähendust ei vähenda asjaolu, et tegemist on tagaseljaotsustega. Kuivõrd viidatud kohtuotsused on jõustunud, asub kohus seisukohale, et viidatud lepingu on tühised ning nendest tsiviilõigusi ega -kohustusi ei teki. AS E ja OOO B vahel on 15.04.2000 sõlmitud leping nr 4.2/05 (I kd, t lk 41-42, 126-127), mis erinevalt teistest eeltoodud lepingutest ei ole kohtu poolt tühisust tuvastatud. Tallinna Linnakohus on 29.04.2002 otsusega tunnistanud tsiviilasjas nr 2/4/228-2979/01 nimetatud lepingu õigustühiseks (I kd, t lk 86), kuid Tallinna Ringkonnakohus on 29.08.2002 otsusega tsiviilasjas 2-2/1202/2002 Tallinna Linnakohtu otsuse tühistanud (I kd, t lk 151-153). Seega puudub alus väita, et nimetatud leping on tühine. Samas leiab kohus, et hagejal puudub sellest lepingust tulenev nõudeõigus. Hagejale on nõue loovutatud 15.02.2001 nõude loovutamise lepinguga (I kd, t lk 44). Kohtule on esitatud Valgevene Vabariigi Minski linna täitevkomitee Frunze rajooni administratsiooni 12.10.2001 kiri nr 01-9/1064, mille kohaselt on Usaldusühing „B“ registreerimisnumbriga xxx registreeritud Minski linna Frunze rajooni täitevkomitee otsusega 13.10.1993. Nimetatud juriidiline isik on aga likvideeritud Minski linna Frunze rajooni täitevkomitee otsusega nr 14 12.03.1997 ja kustutatud riiklikust registrist Minski linna Frunze rajooni administratsiooni otsusega nr 119 18.10.2000 (I kd, t lk 88, 134137). Seega oli nimetatud juriidiline isik lõppenud enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Seega ei saanud ta ka nõuet hagejale loovutada. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal puudub nõudeõigus tulenevalt AS E ja OOO B vahel 15.04.2000 sõlmitud lepingust nr 4.2/05. Hageja ei ole tõendanud, et AS E on tasutud hageja nõude aluseks olevate lepingute järgi. Hageja ise on tasunud makseid AI Ltd eest (I kd, t lk 45-50). Need maksed ei oma seega puutumust AS E ja hageja vahel sõlmitud lepinguga. Samuti ei ole tõendatud, et OÜ V ja E Ltd poolt oleksid tehtud hageja nõude aluseks olevate lepingute täitmiseks makseid. Kohus asub sellisele seisukohale seetõttu, et viidatud isikute poolt teostatud maksete suurus ei kattu

hageja poolt esitatud lepingute järgi tasumisele kuuluvate summadega (I kd, t lk 51-57). Näiteks on E Ltd 653 294 krooni asemel tasunud 653 328 krooni. OÜ V on tasunud osamaksetega lepingujärgsest summast 50 senti rohkem. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et makse teostati selle lepingu raames kuna kaupa arvestati tonnides ja selle hinda täiskroonides ja ei ole ratsionaalselt põhjendatav, et üks osamakse on 50-sendilise täpsusega (195 480,50 krooni). Puudub vaidlus, et AS E oli nimetatud juriidiliste isikutega teisi lepingulisi suhteid. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et lepingutega haakumata maksed oleksid tehtud just nende lepingute järgi nagu väidab hageja. Seega leiab kohus, et hagejal puudub nõudeõigus tulenevalt AS E ja OOO B vahel sõlmitud lepingust kuna hagejale pole nõudeõigust loovutatud; hageja, OÜ V ja E Ltd ning AS E vahel sõlmitud lepingud on tühised ning nende alusel ei ole AS E makseid teostatud. Kohus leiab, et hagejal puudub nõue AS E vastu ja nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses puudub seetõttu alus. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus asus eeltoodud seisukohale, puudub vajadus uurida viitamata nõude loovutamise lepinguid, raamatupidamisdokumente ja teisi tõendeid kuna need ei muuda kohtu seisukohta. Kuivõrd hagi on esitatud 19.05.2003, tuleb kohtukulude väljamõistmisel lähtuda kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätetest tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus kohtukulud välja hagejalt. Kohtukulu dokumendid on esitanud OÜ D , kelle kulud (koos menetlusõiguseelnejaga) moodustuvad õigusabikuludest summas 234 699 krooni (83 699 krooni + 151 000 krooni) (III kd, t lk 98, 105-106), eksperditasust summas 5 000 krooni (II kd, t lk 140) ja dokumentaalse tõendi saamise kuludest summas 168 krooni (4 x 29,5 krooni + 2x 25 krooni) (II kd, t lk 124; III kd, t lk 255-258). Nende kulude kohta võtab kohus järgmise seisukoha. Õigusabikulude hüvitamisel tuleb arvestada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2, mille kohaselt hinnata hagi puhul mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse, milleks on Justiitsministri 23.08.1999 määruse nr 42 järgi 50 000 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud tuleb välja mõista nimetatud ülemmääras kuna vaidlus oli pikaajaline ja keerukas ning õigusabi oli vajalik ja põhjendatud. Kostja OÜ D eest on 08.12.2005 T Eesti OÜ tasunud eksperditasu 5 000 krooni kohtu deposiiti. Ekspertiisi maksumuseks kujunes 1 800 krooni (III kd, t lk 162). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kanda 1 800 krooni menetluskuludesse, ülejäänud summa 3 200 krooni tuleb tagastada makse tegijale, s.o T Eesti OÜ-le. Kohus mõistab hagejalt kostja OÜ D kasuks välja eksperditasu 1 800 krooni. Kuni 31.12.2006 kehtinud TsMS § 46 p 2 järgi on kohtukuludeks ka asja läbivaatamise kulud, mille hulka TsMS § 52 p 2 alusel kuuluvad ka dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kostja OÜ Dpoolt esitatud dokumentaalse kulu tekkimist tõendavad dokumendid haakuvad kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning kohtul puudub kahtlus, et esitatud kulud on tehtud käesoleva tsiviilasja raames. Kohus mõistab hagejalt ka need kulud välja.

Seega mõistab kohus hagejalt kostja OÜ D kasuks välja kohtukulud kogusummas 51 968 krooni (50 000 krooni + 1 800 krooni + 168 krooni). Hageja kohtukulud jäävad hageja enda kanda.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.