Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-03-258 (endine nr 2/254-4264/03)
Tsiviilasi
OÜ M hagi AS E (pankrotis) ja OÜ D vastu nõude tunnustamiseks
Menetlustoiming
Vastuväite lahendamine Protokolli parandamise otsustamine Vigade parandamine kohtumääruses
OÜ E suhtes teda ära kuulamata on poolte ebavõrdne kohtlemine. Samuti pole põhjendatud, miks OÜ E ei ole pankrotimenetluse osaline. Samuti jättis kohus ebaõigesti üle kuulamata tunnistajad V. P , A. J ja L. K . OÜ D vaidles taotlusele vastu. Kostja hindab hageja taotlusi pahatahtlikuks. Kohtuistungi protokollist on välja jäänud hoopis hageja esindaja lause, et ta loobub hagist OÜ E vastu. OÜ E esindaja viibis kohtuistungil G. M isikus, kelle volikiri on toimikus. AS E (pankrotis) taotles asja menetlemist ilma tema osavõtuta ning hageja ise ei taganud tunnistajate osavõtu kohtuistungist. OÜ E ja AS E (pankrotis) oma seisukohta ei esitanud.
Kohus leidis Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Hageja väidab, et rikutud on OÜ E õigusi kuna tema suhtes menetluse lõpetamine on lahendatud ilma OÜ E esindaja kohalolekuta. Seega ei käsitle hageja mitte enda, vaid teise isiku õiguste rikkumist. OÜ E seevastu aga rikkumist ei näe. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et OÜ E esindaja on GM (I kd, t lk 121), kelle volikiri oli 31.03.2008 kohtuistungi toimumise ajal kehtiv ja kes osales kohtuistungil. Seetõttu ei ole õige hageja väide, et OÜ E esindaja puudus kohtuistungilt. Samuti palus AS E (pankrotis) esindaja asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohus leiab, et hageja väide on alusetu. Puudub vaidlus, et OÜ E ei ole enam AS E pankrotimenetluse osaline. Seda kinnitas ka hageja esindaja kohtuistungil. Seda fakti ei ole hageja ka käesolevaks hetkeks ümber lükanud. Tunnistajate ülekuulamist ei pidanud kohus vajalikuks. See nähtub ka 21.04.2008 kohtuotsusest käesolevas tsiviilasjas, kus kohus ei tuginenud tunnistajate ütlustega tõendamist soovitud asjaoludel. Kohus pidas võimalikuks kostja OÜ E suhtes määruse vormistada pärast kohtuistungit. Pooltel OÜ E suhtes menetluse lõpetamisele vastuväited puudusid, samuti puudusid vastuväited sellele, et kohus vormistab määruse kirjalikult järgmisel päeval. Kohus valib ise kõige optimaalsema menetluskorra ning otstarbekas ei oleks olnud istung määruse tegemise tõttu edasi lükata. Hageja õigusi ei ole rikutud kuna määrusele saab esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et hageja vastuväide on kantud soovist asja lahendamisega venitada. Seda soovi kinnitab Tervishoiuameti 07.04.2008 vastus nr 5-3AKEA/0341, mille kohaselt esitas hageja esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares 19.02.2008 põhjendamatu tervisetõendi istungilt puudumiseks. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Vastavalt TsMS § 55 saab protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. 31.03.2008 kohtuistungi protokoll allkirjastati 01.04.2008, hageja postitas protokolli parandamise taotluse 04.04.2008, seega tähtaegselt. Protokollis kajastatakse menetlustoimingu käiku, taotluste lahendamist, tõendiallikana kuuluvad fikseerimisele vande
all antud ütlused. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised eelkõige mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. See on aga antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole stenogramm ning tagantjärgi ei ole sageli võimalik selgeks teha, kes millises konkreetses sõnastuses esines. Kohtul puudub kindlus, et hageja esines sellises sõnastuses nagu ta väidab. Samuti ei saa hageja panna kohtule sõnu suhu. Protokolli parandamise taotlus jääb rahuldamata. Küll on aga kohane OÜ D vastuväide, et protokollis peaks kajastama OÜ E esindaja osavõtt. Samuti on kohus analoogilise vea avastanud 01.04.2008 määruses. Kui kohus saab omal algatusel parandada vead otsuses TsMS § 447 lg 2, siis saab seda analoogia korras teha ka määruses ja kohtuistungi protokollis. Kohus parandab vastava vea TsMS § 447 lg 2 ja 8 lg 2 alusel nii 31.03.2008 kohtuistungi protokollis kui 01.04.2008 määruses.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.