Muud › Muud hagiasjad

eest 4194, 89 krooni. Perioodil juunist 2002 kuni augustini 2004 on kostjale määratud tasumiseks majandamiskulusid järgimiselt: elamu hooldusega seotud kulude katteks 5184 krooni ning remondifondi makseid 5184 krooni. Nimetatud kulude tariif oli kehtestatud kummagi osas 4 krooni m2 kohta. KÜ Sõle 9 üldkoosolekul 25.04.2001 (protokoll nr 3) tegi juhatuse liige ettepaneku koguda hooldusraha 4 krooni/m2 ning remondiraha samuti 4 krooni/m2. Nimetatud tariifide suurusele vastu ei vaieldud. Protokolli punktis 6 otsustati lubada 2001.a konkreetne majandusplaan koostada ühistu uuel juhatusel. Majandusplaani koostamine sisaldab muuhulgas ka majanduskulude (hooldus ja remont) tariifide kehtestamist. Juhatuse 02.08.2001 koosolekul määratigi vastavad tariifid. Remondifond on ette nähtud maja tehnilise seisukorra parandamiseks ja muude vajalike tööde teostamiseks. Kütte eest tuli kostjal tasuda vaidlusalusel perioodil kokku 5160, 96 krooni (hagiavaldusele lisatud arvestus). Samuti tuli tal tasuda kasutatud maagaasi eest. Maagaasi eest tuli kostjal tasuda maist 2002 kuni augustini 2004 kokku 962, 58 krooni. Vee ja kanalisatsiooni eest kuulus tasumisele 1288, 14 krooni (juuni 2002 kuni juuli 2004). Tasumisele kuulunud summad nähtuvad hageja 27.09.2004 seisukoha lisana esitatud tabelist. Arved on esitatud kooskõlas kehtivate hindadega. Kostja ei võimalda ühistu juhatusel kontrollida tema korteris asuvat veemõõtjat, mistõttu ei ole hagejal võimalik kontrollida, kas kostja esitatud näidud vastavad tegelikule tarbimisele. Prügiveo eest kuulus tasumisele maist 2002 kuni juulini 2004 kokku 1070, 88 krooni. Lisaks majanduskuludele ja kommunaalteenuste tasule võlgneb kostja hagejale osamaksu 960 krooni, ühekordselt arvestatud laenumakse 565, 06 krooni ja kinnistamiskulud 464, 84 krooni. Osamaksu 960 krooni tasumise kohustus tuleneb 09.11.1999 üldkoosoleku otsusest (protokoll nr 2 punkt 6). Osamaksu tasumise kohustuse kohta on hageja saatnud kostjale mitmeid meeldetuletusi. Oktoobris 2002 määrati kostjale tasumiseks ühekordne makse 565, 06 krooni (märksõna „liisingutasu“ all), mis tuli tasuda laenulepingu alusel võetud kohustuse eest (laen võeti katuse renoveerimiseks). Esimese laenumakse katteks koguti raha täiendava maksena (laenumaksele lisandusid muud laenu võtmisega seotud kulud), mis arvestati igale ühistu liikmele vastavalt elamispinna suurusele. Alates jaanuarist 2003 tasutakse laenu liikmetelt kogutavast remondirahast. Samuti on tasumata veebruaris 2002 määratud kinnistamiskulude makse 300, 20 krooni (maamõõtmine, inventariseerimise plaanide koostamine korteriomandi seadmiseks, kinnistamine). Soojalaenu katteks tuli kostjal tasuda kokku 482, 24 krooni. 28.12.2001 sõlmis KÜ Sõle 9 ja AS Tallinna Soojus lepingu Tallinna linna poolt EV Rahvusvaheliselt Rekonstrueerimise ja Arengupangalt võetud laenu tagastamiseks (laenu võttis Tallinna linn 27.05.1994, laenu arvelt paigaldati Sõle 9 elamusse täisautomaatsed soojussõlmed, soojusmõõtjad, keskküttesüsteemi tasakaalustusventiilid). Laenu tagasimaksed arvestati AS Tallinna Soojus esitatud arvete alusel, mille kohaselt tuli kostjal tasuda 2002.a juulis 103, 28 krooni, 2003.a jaanuaris 98, 81 krooni, 2003.a juulis 95, 69 krooni, 2004.a jaanuaris 93, 67 krooni ja 2004.a juulis 90, 79 krooni. Lisaks eeltoodule lasus kostjal kohustus tasuda maamaksu 132, 96 krooni. Kokku võlgnes kostja hagejale vaidlusaluse perioodi eest 21 315, 64, millest on tasutud kokku 1350, 71 krooni (juunis 2002 ja juunis 2003 tasutud summad), seega on võlgnevuse suuruseks 19 964, 93 krooni. Korteriühistuseadusest tuleneb viivise tasumise kohustus majanduskuludelt (s.o hooldus ja remondirahadelt). Võlg hooldusrahade osas moodustab 5184 krooni, remondirahade osas 5184 krooni. Viivis nimetatud summadelt on 28.05.2005 seisuga 4194, 89 krooni. Menetluse edasine käik Märtsis 2005 esitas kostja koos Volli Altiga taotluse Volli Alti menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna kostja poolel. Taotluse kohaselt on Julia Lepilina ja Volli Alti vahel sõlmitud vaidlusaluse korteriomandi ühise kasutamise leping (tl 285, II k), mille kohasel kannavad lepinguosalised korteri ülalpidamiskulusid võrdselt (kohustusega ühinemine VÕS § 178 järgi). Harju Maakohtu 11.04.2005

määrusega kaasati kostjana menetlusse Volli Alt (tl 314, II k). Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjatel ei ole võimalik neile esitatud arvete õigsust kontrollida, vajalikke dokumente ei ole neile esitatud, juhatus varjab kostjate eest üldkoosoleku materjale. Kostjad on seisukohal, et hageja raamatupidamine ei vasta nõuetele, arvestused on aritmeetiliste vigadega, ühistu juhatuse liikmete tegevus on seadusevastane. 2003.a majandusaasta aruannet ei ole õiguspäeva üldkoosoleku poolt kinnitatud. 10.06.2004 koosoleku protokoll on võltsitud. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõlga 15 842, 46 krooni ja viivist 2097, 45 krooni. Menetluskulud jättis poolte endi kanda. Kostjatel on tekkinud hageja ees võlgnevus prügiveo, kütte, maagaasi ning vee ja kanalisatsiooni eest, samuti on tasumata maja hooldus- ja remondikulud, renoveerimistööde teostamiseks võetud pangalaenu makse, kinnistamisega seotud kulud ning laenu tagasimakse AS-le Tallinna Soojus. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on kostjad jätnud täitmata korteriühistuseadusest tuleneva maksekohustuse. Hageja nõuab kostjatelt makseid perioodi mai 2002 kuni august 2004 eest. Nimetatud perioodil on kostjad teinud vaid kaks makset ning tasunud juunis 2002 ja juunis 2003 kokku 1350, 71 krooni. KÜ Sõle 9 põhikirja p 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest ja täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi. Ühistu liikmele saab panna kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega vastavalt seaduses sätestatule. Kohus leidis, et osamaksu nõue on põhjendatud, see tuleneb 09.11.1999 üldkoosoleku otsusest ning mõistis välja 960 krooni. Kostja esitatud tõendit (Gorbatšova 14.11.2002 kiri tl 82, I k), mille kohaselt on tasutud maksetest arvestatud kaetuks osamaks, ei pidanud kohus võimalikuks arvestada. Kohus jättis osaliselt rahuldamata nõude prügiveo eest, sest leidis, et hageja esitatud tõendi kohaselt on võlgnevus 1070, 88 krooni arvestatud ka aja eest, mil kostjad on tasunud neile määratud makseid korrektselt. Kohus rahuldas vastava nõude summas 796, 32 krooni. Kohus mõistis kostjatelt välja hoolduskulude võlgnevuse 5184 krooni, kuid jättis rahuldamata remondifondi tasumisele kuuluvate maksete võlgnevuse nõude summas 5184 krooni. Kohus leidis, et remondikulude nõue 4 kr/m2 ei ole tõendatud, sest hageja esitatud 25.04.2001 üldkoosoleku protokollist sellist otsust ei nähtu. Juhatuse 02.08.2001 koosoleku protokolli kohaselt tehti küll ettepanek koguda remondifondi ja maja hoolduse jaoks kokku 8 kr/m2, kuid KÜS § 15 lg 1 ja § 13 lg 4 järgi on majandamiskulude suuruse aluseks üldkoosoleku, mitte juhatuse otsus. Laen Sampo pangast võeti kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsusega katuse renoveerimiseks. Esimese laenumakse katteks kogus ühistu raha täiendava maksena, alates jaanuarist 2003 tasutakse laenu remondirahadest. Kohus pidas 565, 06 krooni nõuet põhjendatuks. Kohus mõistis välja elamualuse maa kinnistamisega seotud kulu 310, 20 krooni (avalduses märgitud ekslikult 300, 20 krooni). Hageja esitatud tõendite ja arvestuste kohaselt on ta teinud kulutusi katastriüksuse moodustamiseks ning kulutusi maamõõtmisele, inventariseerimisele ja riigilõivule, millest kostjate elamispinna suurusele langevat osa ta neilt nõudis. Ka nn soojalaenu osas pidas kohus nõuet põhjendatuks. Kohus leidis, et hageja ja AS Tallinna Soojus vahel 28.12.2001 sõlmitud lepingust tuleneva laenu nõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb välja mõista 482, 24 krooni. Samuti pidas kohus põhjendatuks ja tõendatuks küttevõla 5160, 96 krooni nõuet ning tarbitud maagaasi eest

esitatud 962, 58 krooni nõuet. Maagaasi kulu ja arvestust on hageja tõendanud. Vee ja kanalisatsiooni arved on esitatud kooskõlas ettenähtud korrale ning kohus pidas neid põhjendatuks. Nõue on esitatud vastavalt tarbimismahtudele. Tarbitud vee ja kanalisatsiooni teenuse eest mõistis kohus kostjatelt välja 1288, 14 krooni. Ka maamaksu 132, 96 krooni nõuet hindas kohus põhjendatuks ja mõistis selle kostjatelt välja. Kuna kohus jättis remondifondi võla osas nõude rahuldamata, mõistis ta välja viivise hooldustasu maksmisega viivitamise eest 2097, 45 krooni Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue remondifondi makstava tasu võlgnevuse osas ning jaotati kohtukulud. Kohtu formaalne suhtumine on viinud ebaõiglase lahendini. Vabastades kostjad remondifondi maksete tegemise kohustusest, on neil võimaldatud teiste korteriühistu liikmete arvel alusetult rikastuda. 02.08.2001 võttis asutatud KÜ Sõle 9 vastu otsuse, mille kohaselt on iga ühistu liige kohustatud tasuma remondifondi 4 krooni ruutmeetrilt. Kostjate kasutada on korter pinnaga 48 m2, mistõttu pidid nad tasuma 192 krooni kuus. Juhatuse poolt kehtestatud tariif on sama, mis kehtis Pelgulinna KVH-s kuni 31.08.2001, s.o kuni ehitise üleandmiseni korteriühistule. Seega ei rikkunud otsus ühistu liikmete varalisi huve, sest ka varem tasusid nad samas määras. Seda korteriühistu juhatuse otsust ei ole vaidlustatud. Juba varem, s.o 25.04.2001, võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse suurendada remondifondi tariifi, kuid seda tegelikult ei rakendatud ning jätkuvalt kehtis tariif 4 krooni ruutmeetrilt. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et korteriühistu juhatuse liikmed olid kogemusteta, mistõttu võisid esineda vead juhtimises. Hageja esindajad selgitasid kohtule, et tegelikult jäi tariif samaks ning ühistu liikmed tasusid igakuuliselt remondifondi ettenähtud summasid, teades eelnevalt, et see raha kulub maja remondiks. Seda tegid ka kostjad. Selle raha arvelt parendati ehitise üldist seisundit. Menetluse edasine käik Kostjad ei ole kohtule kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele tähtajaks esitanud. 04.04.2008 määrusega teatas ringkonnakohus pooltele, et kohus vaatab vaidluse läbi kirjalikus menetluses ning pooltel on õigus esitada avaldusi ja seisukohti kuni 14.04.2008. Vastustajad esitasid 10.04.2008 oma seisukoha, mille kohaselt soovivad nad asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Samas on lisatud taotlus menetlustähtaja taastamiseks/pikendamiseks, millest aga ei nähtu, mis tähtaega on silmas peetud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus on sisuliselt õige, kuid menetluskulude jaotust tuleb muuta. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb kohtuotsus menetluskulude osas tühistada ning jätta hageja vastavad kulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osale kostjate kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue majandamiskulude osas ei ole hagetavas ulatuses tervikuna tõendatud. Nimetatud kulutuste nõude esitas hageja eraldi hoolduseks ja remondiks kuluvate vahendite osas, kummagi osas arvestusega 4 krooni m2. Kokku esitas hageja vastava nõude summas 10 368 krooni (5184 + 5184). Majandamiskulude nõude rahuldas kohus seega osaliselt ja mõistis välja 5184 krooni (hoolduskulud) ning jättis rahuldamata 5184 krooni ulatuses (remondikulud). Maakohus leidis, et nimetatud kulude suurendamine kokku 8 kroonile m2 ei ole toimunud seaduses

ettenähtud korras. Kolleegium nõustub maakohtu vastava käsitlusega. Seadusest tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Majandamiskulude arvestuse kinnitab ühistu üldkoosolek ning vaid sel juhul on neis ettenähtud maksed liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 lg 1 p-st 2 tulenevalt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab muuhulgas ka korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KOS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Seaduse kohaselt on majandamiskulud seega eelkõige vajalikud kulud elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks. Korteriühistu juhatusel ei olnud õigust vaidlusaluste maksete suurust määrata. Maakohus märkis õigesti, et üldkoosoleku poolt juhatusele antud korraldus koostada majanduskava ei kõrvalda seadusest tulenevat nõuet see üldkoosolekul kinnitada. Kohus ei lähenenud probleemile formaalselt, nagu väidab apellant, vaid arvestas seadusest tulenevat nõuet. Asjaolu, et korteriühistut juhtinud isikud olid kogemusteta ega osanud täita kõiki seaduse nõudeid, ei võimaldanud hageja nõuet rahuldada. Kohustuste panemine ühistu liikmetele võib toimuda vaid seaduses sätestatud korras. KÜ Sõle 9 liikmete 25.04.2001 üldkoosoleku protokollist (tl 180-181, II k) ei nähtu, et koosolek oleks otsustanud remondifondi kogutavate maksete suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega või jäetakse poolte endi kanda; lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestatakse TsMS §s 61 sätestatut. Esimese astme kohus rahuldas hagi valdavas ulatuses ning tuvastas, et kostjad ei olnud korterimakseid nõuetekohaselt tasunud enam kui kahe aasta jooksul. Seetõttu ei olnud õiglane ega põhjendatud jätta kummagi poole menetluskulusid selle poole enda kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjad peavad hagejale hüvitama vastavalt hagi rahuldatud osale riigilõivu 1400 krooni ning õigusabikulud 889 krooni (5%). Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja menetluskulude katteks 2289 krooni. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt (menetluskulude osas), siis jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. Volli Alti 10.04.2008 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna taotlusest ei selgu, mida taotluse esitaja on konkreetselt tähtaja all mõelnud. Kohtu määratud tähtaega taotluste ja seisukohtade esitamiseks TsMS § 647 lg 1 alusel on vastustajad järginud.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.