Osaühingu VANA VILLEM hagi Wordlife Estonia OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Wordlife Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
275 614,16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) Osaühing VANA VILLEM (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10326332), lepingulised esindajad vandeadvokaat Helmeri Indela ja advokaat Sven Lass Kostja (apellant) Wordlife Estonia OÜ (registrikood 12178803), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Silvia-Anna Gerontidi Kohtuistungi toimumise aeg
14.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.06.2022 otsus muutmata ja Wordlife Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Wordlife Estonia OÜ kanda.
3.Määrata Osaühingu VANA VILLEM väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 938 eurot ja mõista see summa välja Wordlife Estonia OÜ-lt Osaühingu VANA VILLEM kasuks.
Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Wordlife Estonia OÜ-l tasuda praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(7)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing VANA VILLEM (hageja) esitas 10.01.2022 Harju Maakohtule hagi Wordlife Estonia OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja tagastamata laenusumma 200 000 eurot, intressid 44 052,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2761,64 eurot, viivise alates 11.01.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 14,4% aastas hageja põhinõudelt 200 000 eurolt ning viivise alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni 14,4% aastas hageja põhinõudelt 200 000 eurolt. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 03.12.2019 investeerimislepingu nr 338 (leping), mis vastab laenulepingu tunnustele. Lepingu kohaselt kohustus hageja kostjale andma 200 000 eurot laenu, kostja kohustus selle tagastama intressiga 12,5% aastas. Hageja kandis 06.12.2019 kostja pangakontole 200 000 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale laenu ühe aasta pärast alates hageja poolt laenusumma laekumisest. Tähtaeg pikenes automaatselt ühe aasta võrra, kui hageja ei avalda soovi laenu tagastamiseks vähemalt kaks kalendrikuud enne laenulepingu lõppemist. Kuna hageja ei avaldanud soovi laenu tagastamiseks vähemalt kaks kalendrikuud enne laenulepingu lõppemist, pikenes laenu tagastamise tähtaeg ühe aasta võrra kuni 06.12.2021. Hageja teatas 01.10.2021 kostjale nii e-posti teel kui ka tähitud kirjaga, et ei soovi enam lepingu pikenemist ning nõudis kostjalt laenu tagastamist. Kostja on 01.10.2021 e-posti teel edastatud lepingu lõpetamise avalduse saanud kätte 02.10.2021. Tähitud kirja teel edastatud lepingu lõpetamise avalduse on kostja saanud kätte 04.10.2021. Leping lõppes ja laenu tagastamise tähtaeg saabus 06.12.2021. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Enne hagi esitamist ei avaldanud hageja, et soovib raha tagastamist 05.12.2021. Seega pikenes poolte vahel sõlmitud lepingu maksetähtaeg ühe aasta võrra ning nõue ei saa olla muutunud sissenõutavaks enne 05.12.2022. Lepingu jaluses on kirjas e-posti aadress XXX, kuhu oleks pidanud hageja teavituse saatma. Hageja ei ole seda teinud. 01.10.2020 teavituse saatis vandeadvokaat Helmeri Indela, kelle esindusõigusest ei olnud kostja teadlik. Lisaks oli nimetatud e-kirja pealkirjaks „30.09.2021 Vana Villem OÜ lepingu lõpetamise avaldus“. Hageja ja kostja vahel ei ole 30.09.2021 kuupäevaga sõlmitud ühtegi lepingut. Samuti ei ole kostja teavitust kätte saanud ka tähitult.
2(7)
Pooled lähtusid lepingu täitmisel arusaamast, et leping hakkas kehtima 03.12.2019 ning pikenes esimest korda kuni 03.12.2021. Seega tuleb tõlgendada lepingu p-s 2.3 sätestatud mõistet „laenu tagastamine“ selliselt, et laenu tagastamise kuupäevaks on kolmas detsember. Samuti tähendas „laenulepingu lõppemine“ seda, et leping lõppeb kolmandal detsembril. Lepingu lõpetamise tahteavaldus tulnuks teha kaks kuud varem - 03.10.2021. Hageja tahteavaldus lepingu lõpetamiseks on esitatud hilinenult. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 17.06.2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 200 000 eurot, intressi 44 052,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17.06.2022 seisuga 15 228,49 eurot ning viivise 200 000 euro suuruselt põhivõlalt määras 14,4% aastas alates 18.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6432 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Maakohus tuvastas vaidluse lahendamiseks dokumentaalsete tõendite alusel (laenuleping, hageja pangakonto väljavõte) järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid lepingu, millega hageja andis kostjale laenu 200 000 eurot (leping) ja kandis selle kostja pangakontole 06.12.2019; - lepingu punkti 3.1 kohaselt hakkab leping kehtima selle allkirjastamisest; - leping on digitaalselt allkirjastatud mõlema poole poolt 05.12.2019; - lepingu punkti 2.3 kohaselt on kostja kohustatud tagastama hagejale laenu aasta peale laenusumma laekumist, see tähtaeg pikeneb automaatselt ühe aasta võrra, kui laenuandja ei avalda soovi laenu tagastamiseks vähemalt kaks kalendrikuud enne laenulepingu lõppemist; - lepingu punkt 3.2 sätestab lisaks üheaastasele tähtajale ka selle, et leping kehtib automaatse pikenemise puhul pikenenud tähtajani ja kuni laenusumma ning intresside tasumiseni; - hageja teatas 01.10.2021 e-kirjaga kostjale, et ei soovi enam lepingu pikenemist ja nõuab lepingujärgse laenu tagastamist.
3.2.VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud, seega sõlmiti leping 05.12.2019. Samas on lepingu tähtajad seotud laenusumma väljamaksega, mitte lepingu sõlmimisega. Vastavalt lepingu punktile 2.3 ja TsÜS § 136 lg-le 2 saabus esimene laenusumma tagastamise tähtaeg ühe aasta möödumisel laenusumma laekumisest ehk 06.12.2020. Kuna hageja ei avaldanud soovi laenu tagastamiseks vähemalt kaks kuud enne 06.12.2020, pikenes laenu tagastamise tähtaeg lepingu punkti 2.3 ja TsÜS § 136 lg 2 koostoimes ühe aasta võrra ehk kuni 06.12.2021. Lepingu kehtivuse aega hindas kohus VÕS § 29 lg 6 alusel lepingu punktide 2.3 ja 3.2 koostoimes. Lepingu kui terviku olemus ja eesmärk oli siduda laenu tagastamise tähtaeg laenu väljamaksmisega ja laekumisega kostja kontole, nagu on sätestatud lepingu punktis 2.3. Sellele viitab lepingu punktis 2.1 sätestatud kokkulepe, mille kohaselt annab investor laenu, kandes laenusumma investeeringusaaja kontole hiljemalt 06.12.2019. Seega oli laenusumma väljamaksmise täpne aeg lepingus määratlemata, sest kasutatud on mõistet „hiljemalt.“ Laenusumma väljamaksmise tegelik aeg selgus üksnes pärast hageja poolt makse teostamist ja makse laekumist kostja kontole. Järelikult leppisid pooled kokku, et laenusumma tagastamise tähtaeg on seotud laenusumma laekumisega, olles üks aasta laenusumma laekumisest.
3(7)
3.2.Tähtaja pikenemine toimub vastavalt lepingu punktile 2.3 ning on seotud laenusumma laekumise kuupäevaga, milleks on 6. detsember. Seetõttu tuleb laenulepingu lõppemisena nii lepingu punkti 2.3 kui ka 3.2 tähenduses mõista laenusumma tagastamise tähtaega, milleks oli 6. detsember. Kuigi hageja on oma 01.10.2021 teates märkinud lepingu lõppemise ja laenusumma tagastamise kuupäevaks 03.12.2021, on ta selgesõnaliselt viidanud lepingu punktile 2.3. Hageja teatab lepingu punkti 2.3 alusel, et ei soovi enam lepingu pikenemist ja nõuab lepingujärgse laenu tagastamist. Seega oli hageja tegelik tahe suunatud lepingu automaatse pikenemise lõpetamisele ja laenusumma tagastamisele. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Analoogia korras kohaldub sama põhimõte ka tahteavalduse tõlgendamisele. Seega ei saa hageja 01.10.2021 tahteavalduse tõlgendamisel olla aluseks ebaõige kuupäev, mille näol oli tegemist eksitusega. Hageja käitumine pole vastuoluline ja pahauskne. Hageja on 01.10.2021 teates selgelt märkinud, et soovib lepingu punktis 2.3 sätestatud tagajärje saabumist ehk laenulepingu mittepikenemist ja laenusumma tagastamist. Vastav tahe pidi olema kostjale selge. Kostja positsioon lepingu sõlmimise aja osas on menetluse kestel muutunud. Kostja väidab hagivastuses, et leping on sõlmitud 05.12.2019, kuid hiljem jällegi, et leping on sõlmitud 03.12.2019. Sellest järeldub, et pooltel puudus kuni kohtuvaidluseni ühene arusaam sellest, millal leping on sõlmitud, ning pooled lepingu sõlmimise ajale olulist tähtsust ei omistanud.
3.4.Selleks, et laenu tagastamise teatel oleksid õiguslikud tagajärjed, pidi hageja teatama sellest vähemalt kaks kalendrikuud ette. Kostja on võtnud oma 13.05.2022 menetlusdokumendi punktis 2.2.8 TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks, et hageja reedel, 01.10.2021 saadetud e-kirjaga, mille manuses oli teade lepingu lõpetamisest, tekkis kostjal mõistlik võimalus tutvuda alles esmaspäeval 04.10.2021. Seega võttis kostja omaks, et ta sai kõnealuse e-kirja kätte 04.10.2021. Lepingus ei ole reguleeritud tahteavalduste esitamise korda või kohustust kasutada tahteavalduste tegemiseks lepingu jaluses toodud e-posti aadressi XXX. Hageja tõendas, et e-posti aadress YYY on kostja registrikaardile kantud e-posti aadress. Kuna lepingus puudus kokkulepe konkreetsel eposti aadressil tahteavalduse esitamiseks, on kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile lepingu lõpetamise teate saatmisega teade kostjale kätte toimetatud. Kostja kinnitas 20.04.2022 istungil, et ta ei kahtle, et H. Indelal oli esindusõigus olemas. Kostja ei ole esile toonud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud suurel hulgal lepinguid, mistõttu ei olnud kostjale justkui arusaadav, millise lepingu lõpetamise avalduse ta e-posti teel kätte sai. Kuna kostja võttis omaks, et ta sai hageja 01.10.2021 e-kirja lepingu lõpetamise sooviga kätte 04.10.2021, on hageja kooskõlas lepingu punktiga 2.3 teatanud, et ta ei soovi laenulepingu pikenemist ning soovib laenusumma tagastamist.
3.5.Seega muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks 06.12.2021, mistõttu on hageja põhinõue 200 000 euro kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja arvestuse kohaselt muutusid ajavahemikul 07.12.2019–06.12.2021 sissenõutavaks intressid summas 50 000 eurot (200 000 eurot * 12,5% aastas * 731 päeva / 365 päevaga). Arvestades, et kostja on tasunud hagejale intressidena 5947,48 eurot, võlgneb kostja intressidena
4(7)
hagejale 44 052,52 eurot. Kooskõlas lepingu punktiga 2.5 ja VÕS § 397 lg-ga 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist hagiavalduses toodud ulatuses. Hageja esitas viivisenõude 07.12.2021–10.01.2022 eest summas 2 761,64 eurot (200 000 eurot * 14,4% aastas * 35 päeva / 365 päevaga). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 11.01.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestatuna ning 14,4% aastas hageja põhinõudelt 200 000 eurot. Hagiavalduse esitamisele järgneva päeva (11.01.2022) ja kohtuotsuse tegemise päeva (17.06.2022) vahelisel perioodil on kostja viivituses 158 päeva ning kogunenud viivise summa moodustab 12 466,85 eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kohtuotsuse tegemise päeva (17.06.2022) seisuga seega 15 228,49 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast (18.06.2022) kuni kohtuotsuse täitmiseni 14,4% aastas hageja põhinõudelt 200 000 eurot. Nimetatud nõue kuulub samuti rahuldamisele.
3.6.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 6432 eurot. kohus märkis, et juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Kostja selgitas 13.05.2022 seisukoha p-s 2.2.1, et pooled pidasid lepingut sõlmituks juba 03.12.2019. Seda kinnitavad asjaolud, et lepingul on märgitud lepingu sõlmimise kuupäevaks 03.12.2019 ning hageja ise on mitmel korral väljendanud arusaama, et leping oli sõlmitud just sellel kuupäeval. Seaduses ei ole laenulepingu sõlmimisel sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, seega tuleb leping juhindudes VÕS § 11 lg-st 1 lugeda sõlmituks alates 03.12.2019 isegi siis, kui pooled ei olnud seda veel selleks ajaks allkirjastanud.
4.2.Laenusumma tagastamise tähtaja määramisel juhindus maakohus kitsalt lepingu p-de 2.3 ja 3.2 sõnastusest. Lepingu p-s 2.3 on laenu tagastamise kuupäev seotud laenusumma laekumisega kostjale, ent pooled juhindusid lepingu kehtivuse ajal arusaamast, et leping on poolte vahel sõlmitud 03.12.2019 ning laenu tagastamise kuupäev on seotud hoopis laenulepingu sõlmimise päevaga. Selliselt tõlgendas lepingut ka hageja. Lisaks märkis hageja näiteks 01.10.2021 saadetud lepingu lõpetamise avalduses, et leping lõppeb 03.12.2021. Samuti nõudis hageja, et kostja tagastaks laenu hiljemalt 03.12.2021 kuupäevaks. Mõlemad pooled said lepingu p-st 2.3 aru selliselt, et laenu tagastamise tähtaeg saabub juba 3. detsembril, mitte 6. detsembril. Hageja poolt kostjale 01.10.2021 edastatud teade oli koostatud ja esitatud vandeadvokaadi poolt. Seega tõlgendas ka professionaalne esindaja lepingu punkti selliselt, et laen tuleb tagastada hiljemalt 3. detsembriks. Hageja asus vastuolus varasema käitumisega alles kohtumenetluses väitma, et laenuleping on sõlmitud hoopis 05.12.2019 ning et laenu tagastamise kuupäevaks oli 06.12.2021. Maakohus oleks VÕS § 29 lg 1 alusel pidanud lähtuma eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, arvestades seejuures kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja eksis oma 01.10.2021 avalduses kuupäeva märkimisega. Avalduse koostajaks oli professionaalne lepinguline esindaja, kes pidi enne avalduse
5(7)
koostamist lepinguga tutvuma ning kujundama oma õigusliku seisukoha. Sealjuures on kohus omistanud hagejale asjaolusid, millele hageja ei ole menetluses tuginenud. Hageja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks eksinud kuupäevaga.
4.3.Kostja ei nõustu, et ta võttis 13.05.2022 menetlusdokumendis omaks, et ta on hageja 01.10.2021 e-kirja kätte saanud 04.10.2021. Kostja selgitas, et isegi kui lugeda, et hageja on 01.10.2021 edastanud kostjale e-kirja lepingu lõpetamise avaldusega, siis oli see esitatud hilinenult. Kostjal sai tekkida mõistlik võimalus e-kirjaga tutvumiseks alles 04.10.2021. Kostja väide 13.05.2022 menetlusdokumendis e-kirjaga tutvumise mõistliku aja saabumise kohta ei ole käsitatav faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalise nõustumisena. Lepingus märgitud kontaktandmed olid pooltele siduvad ning kõik tahteavaldused pidid olema edastatud märgitud e-posti või telefoninumbri teel. Kuna hageja ei esitanud kostjale lepingu lõpetamise avaldust lepingus sätestatud kontaktandmete kaudu, tuleb lugeda, et hageja ei ole lepingu lõpetamise avaldust kostjale esitanud. Hageja oleks pidanud teate lepingu lõpetamisest kostjale kätte toimetama hiljemalt 03.10.2021. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
7.Pooled ei vaidle maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.1. Seetõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
8.Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus on põhjendatult leidnud, et laenu tagastamise kuupäev oli 06.12.2021. Maakohus on õigesti järeldanud, et pooltel puudus enne kohtusse pöördumist kindel arusaam lepingu täitmise kuupäevast. Hageja professionaalse esindaja poolt vale kuupäeva (03.12.2021) märkimine nõudekirjas ei saa olla lepingu täitmise tähtaja kohta käiva lepingupunkti tõlgendamisel määravaks. Maakohus tõlgendas hageja tahteavaldust seetõttu õigesti vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 1 sätestatule vastavalt tema tahteavalduses väljendatud tahtele, tõlgendades seda koosmõjus lepingu p-dega 2.3 ja 3.2. Lisaks arvestas maakohus lepingu tõlgendamisel tähendusega, mis vastab lepingu kui terviku olemusele ja eesmärgile. Kostja märgib õigesti, et hageja esindaja poolt nõudekirjas kajastatud kuupäev on õiguslik seisukoht, mitte faktiline asjaolu. Õigust kohaldab kohus.
10.Isegi kui kostja ei võtnud omaks hageja väidet nõudekirja kättesaamise kohta, vaid avaldas menetluses, et esimene mõistlik võimalus e-kirjaga tutvumiseks oli tal 04.10.2021, ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal
6(7)
on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirjaga majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt RKTKo nr 2-15-6538/82 p 14). Hageja on tõendanud 01.10.2021 päringuga ja serveriteenuse pakkuja sama päeva vastusega sellele (tl 9-10), et adressaadi (kostja) server võttis kirja vastu. Järelikult võeti kiri adressaadi serveri poolt vastu 01.10.2021. Üldjuhul saaks hageja tahteavalduse lugeda kostja poolt kättesaaduks 02.10.2021. Praegusel juhul on maakohus õigesti võtnud arvesse, et kostja on juriidiline isik, kelle puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist puhkepäeval, ning hageja tahteavalduse sai lugeda kostja poolt kättesaaduks 04.10.2021 (esmaspäeval). Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle avaldatu sisust teadasaamise risk (vt RKTKo 2-19-147114 p 11.2). Sellega on hageja 04.10.2021 teavitanud kostjat tähtaegselt ehk kaks kuud enne lepingu lõppemist 06.12.2021.
11.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei pidanud lepingu lõpetamise teadet edastama lepingus märgitud kostja kontaktaadressile, sest selles ei olnud pooled kokku leppinud. Seega võis hageja vastava tahteavalduse kätte toimetada kostja registrijärgsel e-posti aadressil.
12.Kokkuvõttes jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses sellega jäävad kostja kanda ringkonnakohtu menetluskulud (TsMS § 171 lg 1 alusel). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
12.1.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 1416 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse õiguslik analüüs, sellele vastuse koostamine ja kohtule edastamine 9,3 h; esindamine kohtuistungil 1 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 h. Kokku 11,8 h. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
12.2.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu, suures osas varasemas menetluses esitatud seisukohtade kordamist, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise ning kohtule edastamise ajakulu põhjendatuks 7 h ulatuses. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 37 min. Muud esindaja kulud on avalduses toodud suuruses vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind 120 eurot on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (7 h + 49 min * 120) 938 eurot.
12.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.4.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.