Pankrotiõigus

Registri- või isikukood

xxx xxx xxx xxx

Nõude suurus

(EUR)

5689,68 3339,31 3938,28 6137,41

Jaotis 0,09 0,09 29,73 17,45 20,58 32,06

PankrS §1003 lg 4 p 1 Võlgniku nõue vastuväide ei ei ei ei ei ei jah ei jah jah

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 10.05.2022 kuulutas Harju Maakohus välja P I pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotihaldur esitas 25.10.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk null eurot. Võlgniku sissetuleku suurus oli mittearestitav. Realiseeritav pankrotivara puudus. Seoses vara puudumisega ei olnud pankrotimenetluses väljamaksed tehtud, sh.: 1) Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega; 2) Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud; 3) Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamata osa summas 537,60 eurot (sh. käibemaks). Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud: - arvestuslik halduri tasu. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1- 3. Haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, koostanud võlausaldajate nimekirja ning aruandeid:

Võlausaldaja esimese üldkoosoleku läbiviimine - 1 tund; - Nõudeavalduste analüüs – 2 tundi; - Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine - 1 tund; - Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine - 1,5 tundi, - Taotluse ja lõpparuande koostamine - 1,5 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot, millest tulenevalt on võimalik prognoosida, et kohus määrab haldurile tasu 910 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 182 eurot. Väljamaksmata, sh. prognoositavad, pankrotimenetluse kulud kokku 1706,40 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha: puudub. 23.11.2022 täpsustatud taotluse kohaselt pankrotivara puudumise tõttu ning juhul kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, kokku summas 910 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Pankrotivara puudumise tõttu ei olnud võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on seisukohal, et saab edaspidi leida endale sobivat tööd, et teenida raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seoses vahetult enne pankroti väljakuulutamist tekkinud infarktiga ei saanud ta seda pankrotimenetluse käigus teha. Võlausaldajatel puudusid ettepanekud usaldusisiku osas, antud asjaolust tulenevalt palub haldur kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on nõus täitma usaldusisiku kohustusi ise Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine, s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. 31.10.2022 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1600 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Svetlana Pilden poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata

kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad P I (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 31.10.2022 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1600 eurot hiljemalt 10.11.2022. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et P I (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks olid halduri hinnangul hooletu finantskäitumine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Svetlana Pilden tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 (maksimaalne tasumäär 130 €/tund) ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist 7h eest summas 910 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub piisavas ulatuses pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada terves ulatuses. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Business Law Firm OÜ-le. Haldur taotleb tasu kokku 1092 eurot väljamõistmisega pankrotihalduri büroole. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse keskmist keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 7 tundi. Kohus määrab

halduritasuks 910 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1092 eurot. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 910 eurot, millele lisandub käibemaks 182 eurot, kokku 1092 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (1308 eurot), sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on juba ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 01.06.2022 määrusega eelnevalt määratud menetlusabi summas 462 eurot (ilma käibemaksuta), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 846 eurot (1308-462), millele lisandub käibemaks, mis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, väljamaksmisega Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx. Kohus selgitab, et kohaldab nii Pankrotiseaduse kui ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioone, kuna pankrotiavaldus on esitatud 6.05.2022 ja menetlusse võetud 01.06.2022, seega kohaldamisele kuuluvad kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonid. Ülejäänud osas, so 64 eurot (910-846), millele lisandub käibemaks, välja mõista võlgnikult. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;

Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 346 eurost (1 000-654) 25% (86,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (259,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 740,50 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 259,50 eurot. NB! II pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud pensionist tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses sätestatud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):

isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.