25. november 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-2978
Tsiviilasi / hagi ese
J. K. hagiavaldus D. A. (A.) vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe ja isikliku kasutusõiguse märke kustutamise nõusoleku tühisuse tuvastamise nõuetes
Hagihind
33 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Roman Märtson
Kostja
D. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Danil Lipatov
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) 15.06.2021.a ja 11.10.2022.a kohtule esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite kogumiseks.
2.Jätta rahuldamata J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus D. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) vastu, mis on esitatud järgmistes nõuetes: 2.1.Tuvastada J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja D. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe tühisus; 2.2.Tuvastada J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) antud isikliku kasutusõiguse märke kustutamise nõusoleku tühisus; 2.3.Tuvastada D. A. (A., isikukood xxxxxxxxxxx) kohustus anda nõusolek parandada (kanda) kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx III jakku isiklik kasutusõigus J. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ja asendada nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
5.Vabastada J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 1000 (üks tuhat) eurot ja ekspertiisitasu 1007,11 (üks tuhat seitse koma üksteist) eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse peale osas, millega kohus vabastas menetlusosalise menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest, võib Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada apellatsioonkaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.J. K. (hageja) esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse D. A. (kostja) vastu (dtl-d 1-4). Kohus jättis 30.03.2021 hagi käiguta (dtl 26). Hageja esitas 30.03.2021 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (dtl-d 30-32). Kohus andis hagejale 01.06.2021 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 1000 eurot tasumisest (dtl 80). Kohus võttis hagi 01.06.2021 hagi menetlusse (dtl 58). Kostja vastas hagile 16.06.2021 (dtl-d 71-75). Kohus määras 25.04.2022 kohtupsühhiaatriaekspertiisi (dtl-d 97-100). Ekspert Anu Arold andis kirjaliku eksperdiarvamuse 26.05.2022 (dtl-d 114-123). Kostja andis 06.10.2022 nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 149).
2.Hageja taotleb, et kohus tuvastaks poolte vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe tühisuse, hageja antud isikliku kasutusõiguse märke kustutamise nõusoleku tühisuse ja kostja kohustuse anda nõusolek parandada (kanda) kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx III jakku isiklik kasutusõigus hageja kasuks ja asendada nõusolek kohtuotsusega. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja kasuks oli seatud isiklik kasutusõigus korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxx). hageja ja kostja sõlmisid 12.08.2020 isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe ning hageja andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Kostja teatas 08.08.2020 hagejale, et on vajalik minna ühte kohta ja mõned paberid allkirjastada. Allkirjastatavate paberite sisu ja nendest tulenevaid tagajärgesid hagejale kostja ei selgitanud. Kostja ilmus 08.08.2020 koos hagejaga Tallinna notari Reeli Eelmetsa büroosse Tornimäe 5, Tallinn. Notari juuresolekul allkirjastasid hageja ja kostja notariaalakti, mis on kantud notari ametitegevuse raamatusse numbriga 955. Tehingu sisuks oli hageja poolt isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe korteriomandile Registriosa number xxxxxxx asukohaga XXX, isikliku kasutusõiguse märke kustutamise avalduse ja kustutamiseks nõusoleku andmine. Antud tehinguga loobus hageja oma ainsast eluaseme kasutamise võimalusest, mis oli talle antud annaku üleandmise teel. Hageja ei olnud notariaalakti sõlmimisel vaimutegevuse häire tõttu võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kostjas on hageja vend. Kostja oli teadlik hageja tervislikust seisundist ja tuvastatud raskest puudest ja kasutas seda ära oma huvides. Notar ei veendunud, kas hageja saab aru tehingu sisust ja tagajärgedest, mis see tehing hagejale kaasa toob. Notarile ei tundunud ebatavalisena, et hageja loobub vabatahtlikult oma ainsast eluaseme kasutamise võimalusest, ehk eluaegsest kasutusõigusest ja ei oma seejuures enda omandis ühtegi eluaset. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et tal oli notariaalakti allkirjastamise ajal piiratud teovõime. Piiratud teovõime tuleneb sellest, et hagejal on vaimuhaigus, mis väljendub muuhulgas selliselt, et reeglina ta on nõus kõigega, mida talle keegi ütleb või pakub. Ettepanek või pakkumine mingiks tegevuseks (näiteks, kuhugi minna, midagi teha, midagi öelda), millega hageja nõustub, võib tulla nii hagejale tuttavalt isikult kui ka täiesti võõralt isikult. Hagejal on puuduv võime kriitiliselt hinnata, mis selline pakutud tegevus hagejale võib kaasa tuua, kas selline tegevus võib seada hageja ohtu, millised on sellise tegevuse tagajärjed, kuidas need tegevused mõjutavad hageja 2 (6)
õigusi ja kohustusi, milline võib saabuda vastutus. Hageja ei saanud aru kuhu ta tuli, milleks ta tuli, kes on laua taga istuv isik ja kuhu ta annab allkirja. Hageja nõustus kostja ettepanekutega tulla ruumi (notaribüroo), istuda toolile laua taha ja kirjutada paberile oma allkiri. Õigusabi saamiseks tuli hageja õigusbüroosse koos oma tädiga. Üksnes hageja tädi abiga suutis lepinguline esindaja tuvastada, milles seisneb hageja probleem ja kuidas see tekkis, samuti selgitada välja muud üksikasjad. Oma diagnoosi hageja nimetada ei suuda. Sotsiaalkindlustusamet on Hagejal tuvastatud psühhiaatriliste diagnooside põhjal raske puude ajavahemikul 01.10.2017 kuni 30.09.2022. Sotsiaalkindlustusamet on tuginenud oma otsuses Hageja terviseinfosüsteemis sisalduvatele andmetele, PERH psühhiaaterülemarst Anneli Parksepp kirjeldatud tervisseisundi andmetele, sotsiaalkindlustusameti ekspertarst Evi-Marie Nurk arvamusele ja eelnevatele ekspertiisiakti andmetele. Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud, et hagejal on piirangud igapäevases tegutsemises ja piirangud ühiskonnaelus osalemisel. Hageja soovib tõendada oma piiratud teovõimet tehingu tegemise ajal kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja otsustusvõimetus ja piiratud teovõime 08.08.2020 notariaaltehingu sõlmimise ajal on tõendamata ning hageja tahtlikult viib kohut eksitusse. Hageja ei tõendanud oma otsusevõimetust tehingu sõlmimise ajal. Hageja esitab Sotsiaalkindlustusameti 07.09.2017 otsuse puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise kohta, kuid see ei tõenda hageja otsusevõimetust. Samuti nimetatud otsusest ei tulene, et hagejal on vaimutegevuse ajutised häired ja/või 08.08.2020 tehingu sõlmimise ajal hageja oleks otsusevõimetu. Lisaks ülaltoodule hageja tugineb oma piiratud teovõimele tehingu sõlmimisel. Juhul kui piiratud teovõimega isik teeb tehingu otsusevõimetuna, ei oma otsusevõimetus tähendust, kuna tehingu kehtivus tuleb määrata teovõime kohta käivate reeglite alusel. Vastavalt Riigikohtu praktikale isikul võib olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Selles ulatuses, milles isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud. Kui isik on piiratud teovõimega, määrab kohus tema huvide kaitseks talle eestkostja. Hagejale ei olnud määratud eestkostjat, mistõttu hageja väide tema piiratud teovõime kohta tehingu sõlmimisel on asjakohatu. Hageja väide, et kostja oli teadlik hageja tervislikust seisundist ja vaimuhaigusest, mis võiks mõjutada tehingu kehtivust, ei vasta tõele. 08.08.2020 poolte vahel tehingu sõlmimisel Reeli Eelmetsa notaribüroos notariaalakt oli pooltele suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, antud enne heakskiitmist neile läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul osalejate poolt omakäeliselt alla kirjutatud. Seega hageja väide, et ta ei saanud aru kuhu ta tuli, milleks ta tuli, kes on laua taga istuv isik ja kuhu ta annab allkirja, on paljasõnaline ja asjakohatu. Sellisel juhul hagejale pidi olema määratud eestkostja, kui ta tegelikult ei saa oma tegevuse tagajärgedest aru. Kostja teatab kohtule, et nimetatud notariaalakti isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe ja isikliku kasutusõiguse märke kustutamise sõlmimise põhjuseks on asjaolu, et hageja ei tasunud kommunaalarvete eest. Hageja väide, et ta loobus oma ainsast eluaseme kasutamise võimalusest samuti ei vasta tõele, kuna hageja elab oma abikaasaga. Kostja hindab hageja pöördumist tema vastu kohtu poole isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe ja isikliku kasutusõiguse märke kustutamise nõusoleku tühisuse tuvastamise nõudes pahatahtliku käitumisena. Kostja on veendunud, et hageja saab oma tegude tagajärgedest aru, sh 08.08.2020 notariaalakti allkirjastamise päeval. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja esitas kohtule taotluse koguda dokumentaalseid tõendeid, milleks on hageja terviseseisundit ja diagnoosi kirjeldavad dokumendid psühhiaater-eriarst Anneli Parksepalt, mis olid aluseks Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsusele 07.09.2017 a P260-2017111235 ning hageja terviseseisundit ja diagnoosi kirjeldav ekspertarvamus ekspertarst Evi-Marie Nurgalt, mis oli aluseks Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsusele 07.09.2017 a P260-2017-111235 (dtl-d 65-66, 162). Kostja on vaielnud tõendite kogumisele vastu. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei
3 (6)
ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohtu hinnangul soovib hageja dokumentaalsete tõenditega tõendada hageja piiratud teovõimet vaidlustatud tehingute tegemise ajal. Hageja taotletud dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik anda hinnangut, kas hageja psüühikahäire tõi kaasa hageja piiratud teovõime tehingute tegemise ajal. Hageja terviseseisundit kajastavates dokumentides sisalduva teabe põhjal isiku psüühikahäire iseloomu, ulatuse ja mõju isiku arusaamisvõimele ja tegude juhtimise võimele väljaselgitamine eeldab psühhiaatriaalaste eriteadmiste kasutamist. Kohtul puuduvad kliinilise psühholoogia ja psühhiaatriaalased teadmised. Hageja on loobunud asjas ekspertiisi määramise taotlusest, mistõttu ei ole võimalik käesolevas kohtuasjas hageja taotletud dokumentide pinnalt järelduste tegemine selle kohta, kas hageja psüühikahäire tõi kaasa hageja piiratud teovõime tehingute tegemise ajal. Eeltoodut arvestades ei ole hageja taotletud tõendid asjakohased. Kohus leiab, et hageja psüühikahäire esinemise ja iseloomu kohta on olemas ekspert Anu Aroldi 26.05.2022 eksperdiarvamus (dtl-d 114-123). Seetõttu on asjaolu kohta esitatud juba piisavalt tõendeid. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja 15.06.2021 ja 11.10.2022 kohtule esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite kogumiseks.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoluga, et tema kasuks oli seatud isiklik kasutusõigus korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx (dtl-d 3, 31). Pooled ei vaidle asjaolu üle, mistõttu ei vaja see tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldus asjaoluga, et hageja ja kostja sõlmisid 12.08.2020 isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe ning hageja andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Kohus leiab, et asjaolu on tõendanud lepingudokumendiga, milleks on Tallinna notari Reeli Eelmetsa poolt 12.08.2020 tõestatud ja notari ametitegevuse raamatu numbri 955 all registreeritud „Isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkulepe ja isikliku kasutusõiguse ja märke kustutamise avaldus ja nõusolek“ (12.08.2020 lepingudokument) (dtl-d 5-8). 12.08.2020 lepingudokumendi punktist 4.1 nähtuvalt leppisid pooled kokku korteriomandit koormava isikliku kasutusõiguse lõpetamises (dtl 6, p 4.1). 12.08.2020 lepingudokumendi punktist 5 nähtuvalt on kostja esitanud kinnistamisavalduse ja hageja andnud nõusoleku isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamiseks (dtl-d 6-7, p 5). Pooled ei vaidle selle üle, et 12.08.2020 lepingudokumendis sõlmitud isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe, kostja kandeavalduse ja hageja nõusoleku alusel on hageja kasuks korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx seatud isiklik kasutusõigus kinnistusraamatust kustutatud. Kuivõrd pooled ei vaidle asjaolu üle, ei vaja see tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Hageja on seisukohal, et 12.08.2020 lepingudokumendis sisalduv isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkulepe ja hageja nõusolek isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks on tühised, sest hagejal oli notariaalakti allkirjastamise ajal piiratud teovõime. Kostja vaidleb hageja väitele vastu. Kohus leiab, et kui hageja oli TsÜS § 8 lg 2 mõistes piiratud teovõimega, on 12.08.2020 lepingudokumendis sisalduv isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkulepe TsÜS § 11 lg 1 järgi tühine ja hageja nõusolek isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks TsÜS § 10 järgi tühine. Kuivõrd kostja on hageja väidetele tühisuse aluse kohta vastu vaielnud, on hagejal koormis tõendada hageja piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 mõistes. Täisealise isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire iseloomu ja ulatuse, sh selle mõju isiku arusaamisele oma tegudest ning võimele tegusid juhtida, väljaselgitamine nõuab 4 (6)
psühhiaatriaalaseid eriteadmisi. Hageja loobus 26.08.2022 oma taotlusest määrata ekspertiis selleks, et tõendada hageja piiratud teovõimet tehingute tegemise ajal (dtl 146). Kohus jättis rahuldamata hageja 11.10.2022 taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks (vt p 4). Muudest hageja esitatud tõenditest ei nähtu teavet selle kohta, et hageja teovõime oli 12.08.2020 seisuga psüühikahäirest tulenevalt piiratud. Kohus leiab, et ekspert dr Anu Aroldi 26.05.2022 eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb hagejal psüühikahäire, mis vastab Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni versioon 10 (RHK 10) järgi psüühikahäire „F70 Kerge vaimne alaareng“ kriteeriumitele (dtl 122). Ekspert on selgitanud välja, et hageja on kestvalt võimeline aru saama igapäevaelu puudutavate tavapäraste tegude tähendusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtima; lihtsustatud selgitused aitavad kaasa hagejal ka laiema ulatuse ja tagajärgedega tegude tähendusest arusaamisel; hageja arusaam tavapärastest ja üldtunnustatud õigusnormidest ei ole piiratud. Keerukamatest regulatsioonidest arusaamiseks vajab ta täiendavaid lihtsustatud selgitusi (dtl 123). Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole aastate jooksul täheldatud olulisi muutusi hageja vaimse võimekuse osas (dtl 122). Kohtu hinnangul tõendab eksperdiarvamus, et hageja psüühikahäire ei põhjustanud ekspertiisi tegemise aja seisuga hageja piiratud teovõimet ega toonud kaasa hageja kestvat suutmatust oma tegude mõistmisel või juhtimisel ning selline seisund on olnud hagejal olnud stabiilselt kestev. Seega tõendab eksperdiarvamus ka seda, et hageja ei olnud vaidlustatud tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega. Kohus leiab, et vaidlustatud tehingud ei ole TsÜS § 8 lg 2, § 10 ja § 11 lg 1 järgi tühised.
7.Hageja on hagiavalduses viidanud TsÜS §-le 13. Hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub vaidlustatud tehingute tegemise aegne hageja vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu ning sellest tingitud seisund, mis välistas hageja võime õigesti hinnata seda, kuidas tehingud mõjutavad tema huve. Üldjuhul on isiku vaimutegevuse ajutine häire või muu sarnane asjaolu, mis tingib isiku otsusevõimetuse, kõrvalseisjatele tajutav. Kuivõrd hageja ei ole tuginenud enda otsusevõimetusele tehingute tegemise ajal ega ole kirjeldanud asjaolusid, millest nähtub tema otsusevõimetus, ei esine tehingu tühisuse eeldust TsÜS § 13 lg 1 järgi.
8.Tallinna notari Heli Mõttuse 11.07.2019 tõestatud ja notari ametitegevuse raamatu registri numbri 1828 all registreeritud lepingudokumendi kohaselt seati hageja kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx annaku üleandmise nõude täitmiseks (dtl-d 9-12). O. A. määras testamendiga enda pärijaks kostja ja määras hagejale annakuna isikliku kasutusõiguse korteriomandile (dtl 9, p 1). 12.08.2020 lepingudokumendi kohaselt on isikliku kasutusõiguse väärtuseks selle seadmise hetkel 33 000 eurot (dtl 6). 12.08.2020 lepingudokumendist nähtuvalt on isikliku kasutusõiguse lepingu seadmine toimunud tasuta. Ekspert Anu Aroldi 26.05.2022 eksperdiarvamusest nähtuvalt on hageja avaldanud eksperdile, et ta ei olevat aru saanud, mida notari juures tehti; räägiti enamasti; dokumendid olid eesti keeles, millest hageja ei saa aru; hagejale oli midagi ka vene keeles seletatud, aga ta ei mäleta, mida; hageja arvas, et toimub midagi seoses korteri üürile andmisega (dtl 120). Eksperdiarvamusest nähtuvalt avaldas hageja kolmandale isikule, et on kodutu, et kostja oli ta Kopli tn korterist välja kirjutanud ja tal pole sissekirjutust (dtl 121). Tehingute sisu, hageja psüühikahäire iseloomu ning hageja selgitusi eksperdile ja kolmandale isikule arvestades on kohtu hinnangul ilmne, et hagejal oli 12.08.2020 tehingute tegemisel ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kohus leiab, et asjaoludest õiget ettekujutust omades ei oleks hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Eeltoodut arvestades on 12.08.2020 lepingudokumendis sisalduvad tehingud tühistatavad tehingud TsÜS § 90 lg 1 mõistes. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hageja tehingud tühistanud. Hageja avaldatud asjaoludest ei nähtu kostjale tehingute tühistamiseks avalduste tegemist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hageja ei ole tehinguid tühistanud, mistõttu on need jätkuvalt kehtivad.
9.Kuivõrd 12.08.2020 lepingudokumendis sisalduvad tehingud ei ole tühised, ei ole põhjendatud hageja nõue tuvastada tehingute tühisus. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata nõuetes tuvastada isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamise nõusoleku tühisus. Kuivõrd tehingud ei ole tühised, ei ole isikliku kasutusõiguse kustutamine kinnistusraamatust toimunud ebaõigesti ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kohus 5 (6)
jätab hagiavalduse rahuldamata hageja nõudes tuvastada kostja kohustus anda nõusolek parandada (kanda) kinnistusraamatusse isiklik kasutusõiguse hageja kasuks.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu esineb TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulude hageja kanda jätmise alus. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal oli tehingu tegemise ajal psüühikahäire, mis vastab Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni versioon 10 (RHK 10) järgi psüühikahäire „F70 Kerge vaimne alaareng“ kriteeriumitele. Kohus leidis eelnevalt, et hageja psüühikahäiret arvestades ei olnud tehingud tühised, kuid tehingud olid tehtud seetõttu, et hagejal oli ebaõige ettekujutus asjaoludest. Kohus peab äärmiselt ebaõiglaseks olukorda, kus hageja on teinud ennast kahjustavad tehingud asjaoludest valesti arusaamise tõttu, minetanud võimaluse kasutada efektiivseid õiguskaitsevahendeid ning kannab seetõttu vastaspoole menetluskulud, kes on samal ajal vaidlustatud tehinguga soodustatud isikuks. Kohtu hinnangul on sellises olukorras õiglaseks lahenduseks kummagi poole menetluskulude jätmine vastava menetluskulu teinud poole kanda. Kohus jätab kohaldamata TsMS § 162 lg 1, jaotab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi ning jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et hageja psüühikahäire ning sellest põhjustatud puudeaste on mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust hageja vabastamiseks menetlusabina antud riigilõivu ja ekspertiisikulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 1000 eurot ja ekspertiisikulud 1007,11 eurot.
12.Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.