2-22-17607
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
24.11.2022. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-17607
Tsiviilasi
Väljaotsa OÜ, Rxxxx Txxxx ja Mxx Txxxxxxx esialgse õiguskaitse taotlus täiteasjades nr 084/2022/5978, nr 084/2022/5979 ja nr 084/2022/5980 menetluse peatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik I: Väljaotsa OÜ (registrikood: 11618708); Võlgnik II: Rxxxx Txxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx); Võlgnik III: MxxxTxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx): Võlgnike esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksander Muru (Advokaadibüroo LEVIN OÜ; e-post: [email protected]); Kohtutäitur: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood: 12016414; aadress: Ülikooli tn 2. Tartu linn, 51003; Tel: 78 28 110; e-post: [email protected]); Sissenõudja: OÜ PROKTER (registrikood: 10977492; aadress: Sõrmkäpa tee 1, Alliku küla, Saue vald, 76403 Harju maakond; e-post.
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamine
Jätta võlgnike taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ja täiteasjade nr 084/2022/5978, nr. 08472022/5979 ja 084/2022/5980 menetlus peatamata. Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
22.11.2022. a saabus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada täiteasjade nr 084/2022/5978, nr 084/2022/5979 ja nr 084/2022/5980 menetlus kuni täiteasjades 22.11.2022. a esitatud kaebus lõpliku lahendamiseni. Esitatu kohaselt saatis Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 11.10.2022. a võlgnikele Väljaotsa OÜ, Rxxxx Txxxx ja Mxx Txxxxxx täitmisteated, mille järgi alustas kohtutäitur 162 600 euro suuruse nõude osas OÜ PROKTER avalduse ja Harju Maakohtu 09.12.2021. a tsiviilasjas nr 2-21-16681 tehtud määruse alusel täitemenetlusi. Viidatud kohtumääruse alusel on võlgnikud solidaarvõlgnikud. Täitmisteadete saatmisega samal päeval arestis kohtutäitur võlgnikule III kuuluva kinnistu ning kinnistusraamatusse kanti ka vastav märge. Lisaks arestis kohtutäitur 11.10.2022. a võlgnikule III kuuluvad sõidukid, mille kohta kanti registrisse keelumärked. Kohtutäitur arestis ka võlgnikule III kuuluva võlgniku I osa. Täiteasja nr 084/2022/5978 raames on kohtutäitur11.10.2022. a arestinud võlgnikule I kuuluvad kinnisasjad registriosa nr 125608 ja nr 4016408. Keelumärked kantud registrisse. Täiteasja 084/2022/5978 on kohtutäitur 11.10.2022. a esitanud registrile avaldused ka võlgnikule I kuuluvate kinnisasjade registriosa nr 1542408, nr 3010808, nr 3693908 ja nr 4542650 suhtes, kuid seisuga 21.11.2022. a ei olnud keelumärkeid registrisse kantud. Kohtutäituri avalduse kannete tegemiseks olid puudusega ning puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg. Täiteasjas nr 084/2022/5978 on kohtutäitur 28.10.2022. a arestinud võlgnikule I kuuluvad vallasasjad: veoauto SCANIA R 480 registreerimismärgiga xxxxxx, veoauto VOLVO FH registreerimismärgiga xxxxxx, veoauto VOLVO FM12 registreerimismärgiga xxxxxx, haagise BRENTEX-TRAILER BREN-4015-2 registreerimismärgigaxxxxxxx, haagise MST VSL4-104-36 registreerimismärgiga xxxxxx ja traktori CLAAS AXION 950 registreerimismärgiga xxxxxx. Väljaotsa OÜ-le kuuluvatele kinnisasjadele registriosa nr 3010808 ja nr 4869508 on seatud ühishüpoteek summas 200 000 sissenõudja kasuks. Võlgnikud said täitmisteated kätte 20.10.2022. a. 22.11.2022. a saatis kohtutäitur võlgnikule I arestimisaktid: vara kontol või hoiusel arestimise aktid täiteasjas nr 084/2022/5978 Coop Pank AS, SEB Pank AS, Swedbank AS ning Maksu- ja Tolliamet. 22.11.2022. a saatis kohtutäitur võlgnikule I ja võlgnikule III viimase sissetuleku arestimise akti. 22.11.2022. a saatis kohtutäitur võlgnikule II arestimisaktid: rahalise nõude arestimise akti Maksu- ja Tolliamet täiteasjas nr 084/2022/5979 ja samas täiteasjas rahalise nõude arestimise akti Eesti Haigekassa. 22.11.2022. a saatis kohtutäitur võlgnikule III järgmised arestimisaktid: täiteasjas nr 084/2022/5980 vara kontol või hoiusel arestimise akt Swedbank AS, Maksu- ja Tolliamet, Coop Pank AS, Eesti Haigekassa ja SEB Pank AS. Võlgnikud esitasid 22.11.2022. a kaebused kohtutäituri tegevuse peale, mis puudutab samal päeval tehtud arestimistoiminguid. Võlgnikud leiavad, et kohtutäitur on täiteasjade raames arestinud väga suures ulatuses võlgnike vara ning seda seejuures summas, mis ületab sissenõutava nõude suurust. Võlgnike hinnangul on arestimised õigusvastased. Selleks, et vältida nõuete täitmist potentsiaalselt õigusvastaste arestimisaktide alusel, tuleb täitemenetlused kaebuste lõpliku lahendamise ajaks peatada. Võlgnikud viitavad TsMS § 4771 lg-le 1 ja TMS § 218 lg-le 2 (teine lause). Vajalik on säilitada olemasolevat olukorda, s.o olukorda, kus nõuet ei ole veel täidetud ja täitekulusid kaetud võlgnike varade arvelt. Täitetoimingute tegemisel piirtakse võlgnike õigusi, eelkõige omandiõigust. Arestimistega on võlgnike õigusi juba piiratud. Arestimisaktide alusel nõude täitmisega võlgnike õiguste piiramine aga süveneb või tekitatakse täiendavaid riiveid võlgnike õigustele. Kui tuvastatakse, et arestimised olid õigusvastased, tekib võlgnikel õigus ära võetud vara tagasisaamiseks. Täitemenetluste jätkamisel on võlgnike õiguste riive või riive oht olulisem kui
peatamisest tulenev viivitus sissenõudja huvidele. Võlgniku I varade arestimine piirab oluliselt tema majandustegevust. Nõude täitmine võlgnike II ja III nõuete, mis neil on või võivad tekkida MTA või Eesti Haigekassa vastu, arvelt riivab võlgnike omandit. Kui võlgnikud peaksid haigestuma aresti ajal, jäävad nad ilma hüvitistest. Võlgniku III suhtes läbi viidud arestimised riivavad tema omandit ning häiritud on igapäevaelu. Piiratud elementaarsete asjade ja teenuste soetamine. Sissenõudja huvid sellisel määral kahjustatud ei saa. Sissenõudja nõuet tagab hüpoteek nõuet ületavas summas. Enne 22.11.2022. a arestimisi oli juba arestitud hulgaliselt võlgnike muud vara. Võlgnikud toovad välja, et kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama 15 päeva jooksul ja otsuse tegema 10 päeva jooksul läbivaatamisest. Maakohus peab kaebuse läbi vaatama 15 päeva jooksul. Täitemenetluse peatamine kaebuse menetlemise ajaks pikendab täitemenetluse läbiviimise aega ebaolulisel määral. Taotluse esitajate hinnangul esinevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne kaebuse esitamist kohtule (kohtutäituri tegevus, mille suhtes kaebus esitati, leidis aset 22.11.2022. a ja samal päeval esitati kaebus kohtutäiturile). Iga võlgniku puhul tuleb iga üksiku eseme arestimise vajalikkust ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust hinnata eraldi, samuti tuleb iga eseme arstimise vajadust eraldi põhjendada. Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks saadeti 23.11.2022 kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel hagi määrusega tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üheks hagi tagamise abinõuks on TsMS 378 lg 1 p 6 kohaselt täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 382 lg 1 näeb ette, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et võlgnikud on esitanud 22.112022 kaebused kohtutäituri tegevusele. TMS § 217 näeb ette kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemise korra ja tähtajad, s.h. lg.3, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 217 lg.31 võimaldab pikendada kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega 10 päeva võrra.
TMS § 218 lg.1 järgi kaebuse kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS 218 lg.2 teise lause järgi kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Neist seadusesätetest tuleneb seega, et seaduses on sätestatud alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtutäituri tegevuse peale kohtule esitatud kaebuse lahendamise asjas. Kohus, olles uurinud esialgse õiguskaitse taotlust, sellele esitatud lisasid, s.h. Harju Maakohtu määrust tsiviilasjas 2-21-16681 ja võlgnike 22.11.2022.a kaebust kohtutäitur Oksana Kutšmeile tema tegevuse peale, leiab, et esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata ja märgitud täitemenetlused peatamata. Esialgset õiguskaitset on taotletud kohaldada eesmärgil, et säilitada olemasolevat olukorda. Olemasolev olukord on olukord, kus sissenõudja nõuet ei ole veel täidetud ja täitekulusid kaetud võlgnike kontodel asuvate vahendite, nõuete ning võlgniku III sissetuleku arvelt (esialgse õiguskaitse taotluse p.22). Kui kohtule esitatakse kaebus kohtutäituri tegevuse peale, asub kohus seda läbi vaatama ja võib otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise. Esialgset õiguskaitset võib kohus rakendada ka enne avalduse (kaebuse) esitamist TsMS § 382 lg.1 alusel. Samas ei saa seda teha enne, kui on läbitud kohtule kaebuse esitamisele eelnev kohtuväline menetlus ehk on lahendatud kohtutäiturile esitatud sellekohane kaebus. Kui kohtutäiturile on esitatud kaebus tema tegevuse peale TMS § 217 lg.1 alusel ja kohtutäitur vaatab kaebuse läbi, võib selle tulemuseks olla, et kohtutäitur rahuldab kaebuse ja puudub alus/vajadus esitada kaebust kohtule TMS § 218 lg.2 alusel. See tähendab, et esmalt tuleb kohtutäituril läbi vaadata temale esitatud kaebus, teha selle kohta otsus. Kui tehtud otsusele esitatakse kaebus kohtule, alles seejärel saab kohus asuda hindama esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust. TsMS § 382 lg.5 sätestab otsesõnu: Seaduses sätestatud juhul võib kohus tagada ka avaldust, mis esitatakse kohtueelse vaidluse lahendamise asutusele. TMS § 217, mis käsitleb kaebust kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, ei sisalda võimalust tagada avaldust/kaebust, mis esitatakse kohtutäiturile tema tegevuse peale. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ajal, mil kohtutäitur menetleb kaebust tema tegevuse peale, kuna seadus sellist võimalust ette ei näe. Oluline on ka, et juhul kui kohus asub esialgset õiguskaitset kohaldamata nüüd kohe, s.t. enne kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamist kohtutäituri poolt ja rahuldab taotluse, saabub kõigi kolme täitemenetluse seiskumine kolme võlgniku osas. Kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtub aga, et kaebus sisaldab üksnes piiratud nõudeid seoses aresti alt vabastamisega, täitemenetluste alustamist ja toimumist vaidlustatud ei ole. Seega saabuks esialgse õiguskaitse kohaldamisega olukord, kus menetluse esemeks olev õiguslik küsimus saab lahendatud kohtu poolt juba enne kui kohtutäitur asub kaebust lahendama ehk ammu enne lõpliku lahendi tegemist asjas ja seejuures saabuvad oluliselt ulatuslikumad tagajärjed kui seda on taotletud kohtutäiturile esitatud kaebuses. Sellise olukorra loomine ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega lubatud (Riigikohus asjas nr. 32-1-14-13 p.12). Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel hinnata TsMS § 377 sätestatud eelduste täidetust, s.h. esitatud avalduse perspektiivikust, nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja esialgse õiguskaitse kohaldamise asjaolude põhistatust. Kohus ei pea põhjendatuks asuda menetluse käesolevas staadiumis selliseid asjaolusid hindama, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesolevas asjas TsMS § 382 lg.5 sätetatust tulenevalt võimalik. Kohus märgib üksnes, et avaldajatel on võimalik täitemenetluse toimumise käigus, s.h. kohtutäiturile esitatud kaebuse läbivaatamise käigus
saavutada täitedokumendi täitmine neile sobival viisil, näiteks hüpoteegi toel. Sellele võimalusele on avaldajad ise kaebuses ka viidanud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg.1 alusel avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.