Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

nädalad emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Nädalaid kalendriaastas arvestatakse kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601-1:2019, s.t. aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev. Isa võtab lapse temaga algava nädala esmaspäeval koolist ja ema võtab lapse temaga algava nädala esmaspäeval koolist. Lisaks sellele on laps isaga kõik koolivaheajad ja mõned ema graafikujärgsed puhkepäevad, kui laps ei soovi teisiti; 1.4 Kumbki vanem annab lapsele vahetut ülalpidamist eluaseme, toidu, transpordi ja vaba aja veetmise näol, samuti hügieenivajaduste katteks ajal, mil laps veedab temaga. Lapse puhkusereisi kulud katab vanem, kes temaga reisile läheb. Kui laps veedab aega vanemaga ajal, mis ei ole selle vanema graafikujärgne aeg, kannab see vanem lapse vahetud ülalpidamiskulud ning tal puudub õigus nõuda teiselt vanemalt hüvitist enam kantud vahetute ülalpidamiskulude eest; 1.5 Kumbki vanem tasub alates 01.12.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse nimel olevale Xxxx kontole igakuuliselt 100 eurot vastava kuu 10. päevaks. Lisaks kannab ema samaks tähtajaks samale arvele üle ema kontole laekuva lapsetoetuse, ühekordsed hinnatõusutoetused ja iga-aastase ranitsatoetuse. Sellest rahast tasutakse lapse kahe huviringi eest. Ülejäänud raha eest kantakse lapse kulud rõivastele, jalanõudele ja isiklikele kuludele (juuksur, kosmeetikatarbed jms) vastavalt lapse soovidele, samuti kulud jooksvatele koolivahenditele (vihikud, pliiatsid jms) ja muud koolikulud (s.h. kooliekskursioonid). Kooli lõpuaktuse kulud ja muud lapsele vajalikud erakorralised kulud katavad vanemad võrdsetes osades, kui nendes on eelnevalt kokku lepitud; 1.6 Menetlusosalised kinnitavad, et neil puuduvad vastastikused pretensioonid seoses enne kompromissi sõlmimist lapsele antud elatise ja lapse kulude kandmisega. 1.7 J. D. hüvitab F. D.ule kohtumenetlusest põhjustatud menetluskuludest poole tasutud 630 eurosest riigilõivust, s.t. 315 eurot ja hagi kohtule esitamiseks tehtud esindajakulud summas 1075,20 eurot, kõik kokku 1390,20 eurot, tasudes need kompromissimääruse jõustumisest 6 kuu jooksul võrdsete igakuiste osamaksetena, s.t. 231,70 eurot kuus, F. D. pangakontole xxxx (Xxxx) vastava kuu 10. päevaks.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

F. D. (hageja) esitas 04.09.2022 Harju Maakohtule hagi M. D.u (kostja) vastu täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise tuvastamiseks ja täitemenetluse täielikult lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas xxxx.

05.10.2022 määrusega võttis Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus 20 päeva jooksul. 25.10.2022 esitas kostja lepinguline esindaja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, kuna pooled soovivad sõlmida kompromiss, kuid kompromissi vormistamine võtab aega. Kohus rahuldas menetlustähtaja pikendamise taotluse. 02.11.2022 esitasid hageja ja kostja ühistaotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu. Kohus rahuldas poolte ühise taotluse ja pikendas hagile vastamise tähtaega. 15.11.2022 esitasid menetlusosalised allkirjastatud kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi. kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks. Samuti on kompromiss täidetav. Kohus juhindub ka TsMS § 459 lg 1, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse vastavalt poolte taotlusele kirjalikus menetluses istungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud hageja taotletud ja seaduse alusel tagastamisele kuuluv osa riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 630 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Seoses kompromissi sõlmimisega tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust. Edasikaebe kord TsMS § 660 lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule. Menetlust lõpetava määruse peale saab seaduse järgi määruskaebuse esitada. Küll aga võimaldab TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisskokkuleppes lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ja selliselt märgib kohus määruses ka edasikaebe korra kohta. Kohtu täiendavad selgitused TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /Allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.