A. L. hagi A. P. vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
600 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Philippe Hint Kostja A. P. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. L. hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud A. L. kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
3.Vabastada A. L. kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv eeltõendamismenetluse algatamise avalduselt 50 eurot ja riigilõiv hagilt 125 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.11.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A. L. (hageja) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 20.12.2021) A. P. (kostja) vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja saksa lambakoera omanik. Hageja ei saanud 03.09.2020 oma kodu trepikotta sisse, kuna uksekaart oli kadunud. Hageja ootas trepil kedagi, kes ukse avaks, kuid jäi trepil istudes magama. Hagejaga koos oli talle kuuluv koer. Hagejale kutsuti politsei, kes otsustas hageja toimetada kainestusmajja. Kuna koera kaasa võtta ei olnud võimalik, eemaldas politseiametnik jõudu kasutades hageja küljest hageja tahte vastaselt koera jalutusrihma. Koer jäi lahtiselt selle maja juurde, kust hageja ära toimetati. Kuna koer oli lahti, siis teatati sellest koerte varjupaika MTÜ Loomade Hoiupaik. Varjupaiga esindaja saabus sündmuskohale ja püüdis koera kinni. Koer toimetati varjupaika. Varjupaik keeldus koera tagastamast hagejale. Hagejale teadaolevalt võttis kostja koera varjupaigast. Hageja leidis, et kostjal ei ole õigust looma vallata. Hageja palus välja nõuda koer kostja valdusest enda valdusesse.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt avaldati 03.09.2020 hommikul Facebookis postitus, et koer oli terve öö õues ilma omanikuta. Kui kostja oli teel koju, nägi ta seda postitust. Ta otsustas minna kohapeale ja veenduda, et loomaga on kõik korras. Kui kostja jõudis kohale, oli sel juba palju rahvast ja koer oli niivõrd ehmunud, et ta ei lähenenud inimestele. Pingil oli jalutusrihm, seljakott, odav koeratoit ja pudel viina. Kostja istus pingile ja hakkas koera kutsuma. Umbes 40 minuti pärast tuli koer kostja juurde ja lasi end silitada. Kohapeal viibinud inimesed ütlesid, et koer on õues olnud eelmise päevas õhtust saadik. Keegi kohal olnud inimestest helistas loomade varjupaika, kust öeldi, et tullakse koerale järgi. Kuna varjupaigast ei tuldud, otsustas kostja ise koera varjupaika ära viia. Varjupaigas tunti koer ära ja kinnitati, et loom on nende juures ka varem olnud ja suure tõenäosusega ei tagastata looma omanikule. Kostja vastas, et ta oleks valmis koera endale võtma. Talle öeldi, et see on võimalik mitte varem kui 14 päeva pärast. Mõne päeva pärast helistas kostja varjupaika, kus talle öeldi, et loom võetakse omanikult ära. 19. septembril tuli kostja koerale järgi varjupaika, maksis arve ära ja viis looma koju. Kostja selgitas, et koer oli kehvas seisus ja väga kõhn. Koer kartis kõike, sõi vähe. Kostja ja tema pere asus koera eest hoolitsema ja paari kuu pärast viis kostja looma koerajuhi juurde. Koer oli pinges, ta ei näidanud emotsioone, kuid ta ei olnud agressiivne. Alles aasta pärast hakkas koer mängima ja emotsioone näitama. Kostja leidis, et koer peaks jääma tema juurde, sest kostja pere hoolitseb koera eest ja loomast on saanud perekonna liige. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus tuvastab esitatud andmete alusel, et hagejale kuulus saksa lambakoer (dtl 31–35, dtl 42-43). Kohus ei nõustu aga hagis esitatud kirjeldusega selle kohta, kuidas loom hageja valdusest välja läks.
4.1.Kohtule esitatud Politseid- ja Piirivalveameti 26.08.2022 seisukohast nähtub, et politseile laekus 02.09.2020 teate selle kohta, et Xxxx maja juures on joobes meesterahvas koeraga – mees kukkus, lamab, koer jookseb mehe ümber. Koer on ilma rihmata. Mehe asjad on mänguplatsil
laiali. Mees lamab treppide peal, koer on kõrval. Antud väljakutsele reageerinud politseipatrull kohale jõudes andis teada, et koer ehmatas ära ning jooksis minema. 03.09.2020 laekus politseile teate selle kohta, et aadressil Xxxx sotsiaalmaja teisel korrusel trepikojas magab joobes meesterahvas, kes osutus hagejaks. Väljakutsele reageerinud politseipatrull kontrollis isikut, tema seisundi tõttu teda sotsiaalmajja ei lubatud ning isik koostööd ei teinud, mistõttu toimetati isik kainestusmajja. Antud juhtumi puhul ei ole märgitud nii politseile teavitatud infos, kui ka juhtumile reageerinud ning isikuga tegelenud politseipatrulli poolt, et koer oleks olnud koos joobes isikuga (dtl 227-228).
4.2.Kostja esitas I. T. 03.09.2020 Facebooki postituse, millest nähtub, et koera omanikku nähti eile õhtul joobes. Koer oli jäetud Selveri Pelguranna koerte mänguväljaku lähedusse. Loom on hirmunud ja ei lähene inimestele. Omanik jättis asjad maha, rihma ja koeratoidu. Koer on jäetud alates eilsest õhtust (dtl 180, dtl 182, dtl 205). Kostja esitas I. T. selgituse, millest nähtuvalt jalutas I. T. 2020. a septembri alguses varahommikul oma koeraga ja nägi koerte mänguväljaku lähedal musta koera. Koer jooksis mänguväljaku ligidal, kartis inimestele läheneda. Mänguväljaku pingil oli seljakott, rihm, pudel viina ja koeratoit. Teistelt koeraomanikelt sai I. T. teada, et koer oli õues juba eelmise päeva õhtul. Keegi nägi ka koera omanikku, kes oli õhtul purjus ja lamas rohus. Katsed koer kinni püüda ebaõnnestusid. I. T. ja teised lähedal olnud koeraomanikud tegid Facebooki postituse koos pildiga koerast. Postitusele vastas meesterahvas, kes jõudis kohale, aitas koera kinni püüda ja ütles, et ta viib looma varjupaika (dtl 212).
4.3.Eeltoodud dokumentide alusel tuvastab kohus, et hageja ja koer viibisid 02.09.2020 õhtul õues. Hageja oli alkoholijoobes ja lamas treppide peal. Hageja lähedal oli koer ilma rihmata. Järgmise päeva ehk 03.09.2020 kella 13-14 paiku jõudis hageja, olles alkoholijoobes, sotsiaalmaja trepikotta, jäädes magama teisel korrusel. Kohale kutsutud politsei toimetas hageja sotsiaalmajast kainestusmajja. Kui politsei jõudis kohale ja asus hagejat kainestusmajja viima, ei viibinud koer hageja kõrval. Kostja esitatud Facebooki postitustest järeldub, et koer viibis 03.09.2020 õues, kust ta toimetati loomade varjupaika.
4.4.Kohus leiab, et eelmises punktis välja toodud asjaolude alusel ei vasta tõele hageja väide, et kui politsei otsustas 03.09.2020 toimetada hageja sotsiaalmaja trepikojast kainestusmajja, eemaldas politseiametnik jõudu kasutades hageja küljest hageja tahte vastaselt koera jalutusrihma. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kui politsei asus hagejat kainestusmajja toimetama, ei viibinud koer koos hagejaga sotsiaalmaja trepikojas. Koer oli kas õues või alternatiivselt oli ta juba loomade varjupaigas. Seega ei olnud koer käsitletavate sündmuste ajal hageja valduses.
5.Hageja palus hagis välja nõuda koer kostja valdusest enda valdusesse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 sätestab, et loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 näeb ette, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Sama sätte lg 3 esimene lause näeb ette, et omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
6.Põllumajandus- ja Toiduamet esitas kohtule 18.08.2022 seisukoha, millest nähtuvalt on hagejal olnud probleeme koera eest hoolitsemisega alates jaanuarist 2020. Amet esitas kohtule
16.01.2020 teatise, millest nähtuvalt elab hageja Xxxx sotsiaalmajas. Hageja on tihti alkoholijoobes ja agressiivne. Hageja koer on kaks korda kodust ära jooksnud ning teised elanikud ja töötajad otsisid koera maja pealt taga. Viimati kadus koer ära 14. jaanuari õhtul. Üks elanik kutsus kohale loomade varjupaika töötajad, kes viisid looma varjupaika (dtl 222). Amet selgitas oma 18.08.2022 seisukohas, et hageja puhul oli tegemist sotsiaalmajas elava ja ilmselt alkoholisõltuvuse all kannatava inimesega, kes tarvitas alkoholi periooditi. Sellel ajal kaasnesid alati probleemid ka tema koeraga. Ainuke kord, kui hageja oli enamvähem kaine ja ametnikul õnnestus tema, kui loomaomanikuga suhelda, juhtus 19.05.2020. Hageja jutust sai ametnik aru, et koer on hagejale väga tähtis ja ainuke sõber kes talle jäänud. Vestluses teatas ametnik hagejale, et see on paraku viimane hoiatus ning kui analoogne olukord koeraga veel kordub, siis koera ta enam tagasi varjupaigast ei saa. Kahjuks see olukord siiski kordus ning ametil tuli koera heaolu silmas pidades koer võõrandada (dtl 218-219).
7.Kohtule on esitatud Veterinaar- ja Toiduameti 04.11.2020 otsus, mille alusel võõrandas amet kuni 31.12.2020 kehtinud loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS2020) § 64 lg 4 alusel koera asendustäitmise korras alates 03.09.2020 MTÜ-le Loomade Hoiupank (dtl 221). Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 sätestab, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).
8.Kohus leiab, et looma võõrandamise puhul on tegemist loomaomanikuga lahutamatult mitteseotud kohustusega ning seega on võimalik asendustäitmine. Asendustäitmise korras võib täita sundi rakendav haldusorgan loomaomanikule pandud kohustuse ise. Veterinaar- ja Toiduamet võõrandas 04.11.2020 otsusega asendustäitmise korras hageja koera varjupaigale ja viimasest on AÕS § 92 lg 1 alusel saanud loomaomanik. Seejuures on varjupaik omandanud looma heauskselt (AÕS § 95 lg 1). Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei ole hageja ATSS §-s 16 sätestatud korras vaidlustanud looma asendustäitmise korras võõrandamist ameti 04.11.2020 otsuse alusel.
9.Kostja selgitas hagivastuses, et ta tuli 19. septembril koerale järgi varjupaika. Kostja maksis varjupaiga arve ära ja viis koera koju. Eeltoodust nähtub, et varjupaik võõrandas koera kostjale. Kuivõrd varjupaik oli koera seaduslik omanik, oli tal õigus looma käsutada (AÕS § 68 lg 1). Varjupaik võõrandas koera kostjale, kes omandas selle kooskõlas seadusega (AÕS § 92 lg 1) ja kostja on heauskne omanik (AÕS § 95 lg 1). Seega on kostja seaduslik koera omanik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
10.Hageja selgitas, et kostja ei ole koera AÕS § 95 lg 3 alusel omandanud, sest loom oli hageja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Otsuse p-s 4 välja toodud asjaoludest nähtub, et hageja oli 02.09-03.09.2020 alkoholijoobes ja politsei toimetas hageja 03.09.2020 sotsiaalmaja trepikojast kainestusmajja. Kohtule esitatud andmetel ei viibinud koer 03.09.2020 hageja juures. Arvestades asjaolu, et hageja oli 02.09-03.09.2020 tugevas alkoholijoobes, mida kinnitab see, et joobest tingituna magas hageja õues ja trepikojas (vt otsuse p-s 4.1 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastust), ei saanud ta seisundist tulenevalt anda vabatahtlikku nõusolekut koera tema valdusest väljaminekuks. Kohtule esitatud asjaolude järgi oli hageja koera üle valduse kaotamise hetkel otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1) alkoholijoobest tingituna. Viidatud asjaolu ei välista aga looma heauskset omandamist varjupaiga ja seejärel kostja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Veterinaar- ja Toiduamet võõrandas 04.11.2020 otsusega asendustäitmise korras koera varjupaigale. Hageja ei ole viidatud otsust vaidlustanud. Kuivõrd võõrandamine on toimunud asenduskorras, tuleb kohtu hinnangul lugeda, et kostja ise on võõrandanud looma varjupaigale. Seega tuleb lugeda, et kostja on andnud nõusoleku koera tema valdusest väljumisele. Seetõttu AÕS § 95 lg 3 praegu ei kohaldu.
11.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostjal ei ole menetluskulud tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
13.Kohus on andnud hagejale 03.11.2021 ja 07.01.2022 määrustega menetlusabi, vabastades hageja riigilõivu tasumisest eeltõendamismenetluse algatamise avalduselt 50 eurot ja hagilt 125 eurot.
13.1.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama sätte lg 4 esimene lause näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama sätte lg 7 näen ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtupraktika järgi võib kohus TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (Riigikohtu 04.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-14, p 19).
13.2.Kohus leiab, et praegu ei ole ära langenud 03.11.2021 ja 07.01.2022 määrustes välja toodud asjaolud ja seetõttu vabastab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel hageja kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv eeltõendamismenetluse algatamise riigilõivu 50 eurot ja hagilt 125 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.