Tartu Ringkonnakohus Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 14. november 2022
Tsiviilasja number
2-21-13384
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Milvi Habersacki avaldus Tartu linn, XXXXXX korteriühistu juhatuse teabe andmise kohustamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Milvi Habersacki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Milvi Habersack (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik Tartu linn, XXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Fred Hinn kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13384 muutmata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Milvi Habersack kanda. Tartu linn, XXXXXX korteriühistul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Milvi Habersack (avaldaja) esitas 26. augustil 2021 avalduse Tartu linn, XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik, KÜ) vastu, milles palub kohustada puudutatud isikut andma teavet korteriühistu tegevuse kohta ja võimaldada dokumentidega tutvumine korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-te 1 ja 3 mõttes vastavalt juhatusele 31. juulil 2021 saadetud kirjale Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt (tl-d 2, 3, 31–32) soovis avaldaja teada, palju maksis korteri nr X veemõõturite ümberpaigutamine, samuti soovis ta teada, mille alusel selle eest maksti. Samuti soovib avaldaja saada teavet selle kohta, kuidas kasutati 2019. ja 2020. aastal remondifondi laekunud raha, märkides, et talle saadetud majandusaasta aruande variandis puudub tegevusaruande täidetud lehekülg. Avaldaja soovib teada ka seda, millisel seaduslikul alusel on juhatus kohustanud esitama avaldusi tähitud kirjaga, miks ei valinud juhatus põhikirja p 7.3.2 kohaselt endi hulgast esimeest, millise otsusega valiti revidendiks A. Hammer ning kes kinnitas 15. mai 2020. a revidendi kokkuvõtte.
2.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, märkides, et avaldajale juba on õigel ajal antud tõest teavet ühistu tegevuse kohta. Korterites 33, 36, 39, 42 ja 45 vahetati tugevasti amortiseerunud lekkiv veetorustik ja kanalisatsioonitorustik. Avaldaja korteris (nr X) muudeti veemõõtja asukohta veebruaris 2019, kuna avaldaja oli seda pikemat aega palunud, sest veemõõtja paiknes ebamugavas asukohas ja sellelt oli keeruline näite lugeda. Tööd tegi A.J.A Torutööd OÜ veetorustiku vahetamise käigus eraldi lisatasu nõudmata, mida on korduvalt ka avaldajale selgitatud. Keegi pole avaldaja veemõõtja ümberpaigutamise eest eraldi tasu nõudnud ning selle tegevuse tõttu ei suurenenud ka algse töövõtu maksumus. Avaldajal on võimalik tutvuda ühistu remondifondi kasutamise osas kõigi ühistu majandusdokumentidega ühistu haldusettevõttes Kvatro. Nii ühistu juhatus kui ka revident on veendunud, et ühistu majandusarvestus vastab nii üldistele raamatupidamise nõuetele kui ka (korteri) ühistulise tegevuse omapärale. Majandusaasta aruanne ja majanduskava 2020. aastaks kinnitati kirjalikul üldkoosolekul 16. juunil 2021. Enne seda said majandusaasta aruandega tutvuda kõik KÜ liikmed, ka need, kellel pole arvutit. Tegevusaruanne on olemas ja seda on võimalik küsida haldusfirmast. Majandusaasta aruanne ja tegevusaruanne on koonddokumendid, mis ei pea sisaldama viiteid konkreetsetele algdokumentidele ja vastupidine avaldaja ettekujutus on ekslik. Majanduskava on prognoos jooksva aasta kohta, mille aluseks ei saagi olla konkreetsed majandusdokumendid. Avaldaja on eelnevalt väitnud, et on saatnud juhatusele kirju ja avaldusi, mida keegi pole saanud ega näinud, seetõttu otsustati, et liikmetele saadetakse kirjad tähitult. Ühistu aktsepteerib igas vormis ühistule saadetud kirju. KrtS § 24 kohaselt ei pea olema korteriühistul esimeest. Sama põhimõte tuleneb ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-dest 26–30, millele eelnevalt nimetatud seadus viitab. Juhatuse töökorraldus ning kollegiaalsus tagab ühistu efektiivse toimimise.
Majandustegevuse täiendavaks kontrollimiseks on ühistu kaasanud sõltumatu revidendi just avaldaja tegevuse tõttu. Kuivõrd põhikiri revidendi institutsiooni ei sätesta, siis pole sisulist tähtust, kes ja kuna määras või midagi kinnitas. Revidendi arvamus annab juhatusele üksnes suuremat kindlust ja aitab kujundada majandusarvestuse praktikat.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 31. jaanuari 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, leides, et seda õigustavad nõude sisu ja selle aluseks olevad asjaolud. Maakohus leidis, et avaldus teabe andmiseks kohustamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks KrtS § 45 lg 1 mõttes tuleb jätta rahuldamata, sest puudutatud isikut ei saa KrtS § 45 lg 3 kohaselt kohustada andma teavet, mille avaldaja on juba saanud. Avaldaja kinnitas kohtuistungil ja enda vastuses kohtule, et ta sai haldusettevõtte Kvatro kontoris 10. novembril 2021 tutvuda 2020. a majandusaasta aruande ja tegevusaruandega. Ka puudutatud isiku tõendist (tl 43) nähtub, et avaldaja tutvus Kvatro kontoris aadressil Võru 55f tegevusaruandega, samuti tutvus avaldaja dokumentidega remondifondi raha kasutamise kohta 2019. ja 2020. aastal. Avaldaja on saanud tutvuda ka dokumentidega tarbeveepüstakute ja olmekanalisatsiooni remondiks tehtud tööde kohta, mis hõlmasid ka veemõõtja ümberpaigutamist avaldaja korteris nr X. Nimelt andis puudutatud isik avaldajale kohtuistungil A.J.A Torutööd OÜ arve nr 190006, 6. veebruarist 2019, hinnapakkumise 2019/03, akti nr 1 tehtud tööde ja nende vastuvõtmise kohta veebruarist 2019, kust nähtub, et korteriühistu pidi tasuma tehtud tööde eest kokku 3220 eurot 64 senti. Puudutatud isik on oma vastuses kohtule ja kohtuistungil selgitanud, miks ei ole ühistule valitud esimeest ja miks valiti ühistule revident. Seega on avaldaja nendele küsimustele menetluse käigus vastuse saanud ning kohus ei saa KrtS § 45 lõikest 3 tulenevalt kohustada korteriühistu juhatust avaldajale uuesti sama teavet andma. Puudutatud isik on kohtumenetluse käigus avaldajale selgitanud, et nad ei nõua liikmetelt ühistule kirjade saatmist tähitult ning põhjendanud miks nad saadavad ühistu kirjad liikmetele tähitult. Seega on avaldaja kirjade saatmise kohta teabe saanud ning selles osas tuleb avaldaja nõue jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub sisuliselt maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldus teabe andmiseks kohustamiseks ja dokumentidega tutvumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest puudutatud isiku esitatud dokumendid on puudulikud ja põhjendusteta. Avaldaja väitel pöördus ta 26. augustil 2021 kohtusse, sest ta ei saanud enne 16. juunil 2021 toimunud kirjalikku hääletust 2020. a kohta majandusaasta aruannet, mis oleks sisaldanud tegevusaruannet. Majandusaasta aruandes oli tegevusaruande lehekülg tühi. Asjaolu, et hageja sai tegevusaruandega tutvuda 10. novembril 2021, ei tee olematuks puudutatud isiku väära seisukohta, et ta andis avaldajale õigel ajal teavet. Puudutatud isik esitas küll dokumendid, mis väidetavalt käsitlevad avaldaja korteris nr X veemõõtja ümberpaigutamist (A.J.A Torutööd OÜ arve nr 190006, 6. veebruarist 2019, hinnapakkumise 2019/03, akti nr 1 tehtud tööde kohta ja vastuvõtmise akti veebruarist 2019), kuid neil ei ole avaldaja taotlusega mingit seost, sest neist ei nähtu veemõõturi paigutamise maksumus ega makseviis. Tartu Maakohtu 14. juuni 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-8991
selgitas kohus, et kui avaldaja soovib veemõõturi paigaldamise kohta teavet, saab ta pöörduda teabenõudega korteriühistu poole või kohustada korteriühistut kohtus teavet andma. Avaldaja ei ole seni saanud vastust ka sellele, milline on seaduslik alus tähtkirjadeks, juhatuse esimehe mittevalimiseks ning revidendi valimise otsustamiseks.
5.Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, jäädes varem esitatud väidete juurde. Puudutatud isik kordas üle, et veemõõturite ümberpaigaldustööd said tehtud koos veepüstaku torustiku renoveerimistöödega kolmandas trepikojas ja sisaldusid torutööde eest esitatud arves. Veemõõturi ümberpaigaldustöö otsustati operatiivselt, lähtudes avaldaja palvetest, eraldi ühistu juhatuse kirjalikku otsust selle kohta ei ole.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 koostoimes rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Avaldaja palus avalduses kohustada puudutatud isikut andma KrtS § 45 lg 3 alusel teavet ja tutvuda dokumentidega seoses järgnevaga: • saada ülevaade sellest, kuidas kasutati 2019. ja 2020. aastal remondifondi laekunud raha, ja tutvuda 2019. ja 2020. a majandusaasta aruannetega, kus sisalduks 2020. a kohta tegevusaruanne koos andmetega kõigi konkreetsete remonttööde ja oluliste majanduskulude kohta; • saada teada, palju maksis korteri nr X veemõõturite ümberpaigutamine ja milline oli makseviis; • saada teada, millisel seaduslikul alusel on juhatus kohustanud teda esitama tähtkirju; • saada teada, miks ei valinud juhatus põhikirja p 7.3.2 kohaselt endi hulgast esimeest; saada teada, millise otsusega valiti revidendiks A. Hammer ning kes kinnitas 15. mai 2020. a revidendi kokkuvõtte.
8.Ringkonnakohus selgitab, et saab TsMS § 651 lg 1 ja § 659 koostoimes maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei ole täpselt märkinud, millises ulatuses ta maakohtu määrust vaidlustab, kuid on määruskaebuses leidnud majandusaasta aruande ja tegevusaruande kohta, et nende osas ei ole puudutatud isik enda väiteid tõendanud, samuti märkinud, et tähtkirjade, juhatuse esimehe valimata jätmise ning revidendi valimise osas ei ole tema küsimustele vastatud. Eelmärgitust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et avaldaja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega
tutvumist võimaldama. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et KÜ juhatus ei ole keeldunud avaldajale teabe andmisest ega takistanud dokumentidega tutvumist.
11.Maakohtus järelduste kohaselt on avaldaja tutvunud 2019. ja 2020. aasta majandusaasta aruannetega ja dokumentidega remondifondi kasutamise kohta 2019. ja 2020. aastal.
11.1.Maakohus tuvastas eeltoodu, lähtudes dokumentaalsest tõendist (tl 43), milles avaldaja on enda allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud 10. novembril 2021 Kvatro kontoris 2020. a tegevusaruandega (remondifondi kulud) ning dokumentidega remondifondi kasutamise kohta 2019. ja 2020. aastal. Samuti lähtus maakohus avaldaja kohtuistungil (tl-d 45 ja 46) antud kinnitusest, et ta on saanud majandusaasta aruannetega ja tegevusaruandega (remondifondi kulud) tutvuda. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1, § 652 lg 5 ja § 659 kohaselt maakohtus tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei kogu, uuri ega hinda üldjuhul uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Avaldaja ei ole määruskaebuses tuginenud menetlusnormi olulisele rikkumisele ega vaidlustanud tõendite hindamise alusel tuvastatud asjaolusid.
11.2.Lisaks on avaldaja ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kinnitanud, et on majandusaasta aruandega ja tegevusaruandega (remondifondi kulu) tutvunud (tl 59). Eeltoodut ei muuda asjaolu, et avaldajal on teabe andmine ja dokumentidega tutvumise võimaldamise ning dokumentide vormistamise põhimõtete kohta oma nägemus. Puudutatud isik on täitnud kohaselt korteriomaniku teabeõigusest (KrtS § 45 lg-d 1 ja 3) tuleneva kohustuse anda teavet ja võimaldada dokumentidega tutvumist, kui võimaldas tutvuda majandusaasta aruannetega ja tegevusaruandega (remondifondi kulu) olemasoleval kujul. Seega leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja nõue tuleb selles osas rahuldamata jätta.
12.Ringkonnakohus märgib, et seadusandja reguleeris korteriomaniku teabeõiguse KrtS § 45 mõttes osaniku teabeõiguse eeskujul äriseadustiku (ÄS) § 166 mõttes (Riigikogu XII koosseis. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 81). Riigikohus on ÄS § 166 lg 1 kohta leidnud, et sätte mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Kui menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.2). Ringkonnakohus leiab, et sarnane lähenemine on asjakohane ka korteriomaniku teabenõude puhul.
12.1.Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt esitas puudutatud isik kohtuistungil avaldajale kolm dokumenti (A.J.A Torutööd OÜ arve nr 190006 (6. veebruarist 2019); hinnapakkumise 2019/03 ning tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 1 (veebruarist 2019)) (tl-d 45 jj).
12.2.Maakohus selgitas kohtuistungil, et need dokumendid olid aluseks avaldajale kuuluvas korteris nr X veemõõturi ümberpaigutamiseks vajalike tööde tegemisel. Veemõõturi ümberpaigutamine korteris nr X jäeti ekslikult tehtud tööde nimekirjas kajastamata. Sellist dokumenti, kus oleks eraldi real kajastatud tehtud tööna veemõõturi ümberpaigutamine korteris nr X ei ole puudutatud isiku selgituste kohaselt olemas (tl 46).
12.3.Kuna dokumenti, millest eraldi nähtuks veemõõturi ümberpaigutamine avaldajale kuuluvas korteris nr X ei ole olemas, ei saa avaldaja kohustada puudutatud isikut KrtS § 45 lg 3 kohaselt ka sellega tutvumist võimaldama. Maakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isik on täitnud kohaselt kohustuse anda teavet ja võimaldada juurdepääs dokumentidele avaldajale
kuuluvas korteris nr X veemõõturite ümberpaigutamine kohta. Seega jättis maakohus põhjendatult avaldaja nõude selles osas rahuldamata.
13.Lisaks soovis avaldaja teada, millisel seaduslikul alusel on juhatus kohustanud teda esitama tähitud kirju, miks ei valinud juhatus põhikirja p 7.3.2 kohaselt endi hulgast esimeest, millise otsusega valiti revidendiks A. Hammer ning kes kinnitas 15. mai 2020. a revidendi kokkuvõtte.
13.1.Maakohus tõi välja, et juhatus ei nõua puudutatud isiku selgituste järgi avaldajalt ühistule kirjade saatmist tähitult ning märkis, et juhatus põhjendas, miks ta saadab liikmetele tähitud kirju. Maakohtu istungi protokolli järgi selgitas puudutatud isik seda avaldajale ka kohtuistungil (tl 46). Määruskaebuses ei ole avaldaja ka selgitanud, millist täiendavat teavet või dokumente ta eeltoodu kohta veel saada soovib. Kuna avaldaja ei pea maakohtus tuvastatud asjaolude kohaselt puudutatud isikule tähitud kirju saatma, jättis maakohus põhjendatult avaldaja nõude selles osas rahuldamata.
13.2.Maakohus leidis, et puudutatud isik on andnud avaldajale vastuses ja kohtuistungil selgitused selle kohta, miks juhatus ei ole valinud põhikirja p 7.3.2 kohaselt endi hulgast esimeest. Puudutatud isik on avaldusele esitatud vastuses selgitanud, et KrtS §-st 24 ei tulene, et korteriühistul peaks olema esimees ning eelnimetatud nõuet ei tulene ka MTÜS §-dest 26– 30 (tl 22 pöördel). Korteriühistu juhatuse koosoleku protokollis on märgitud, et keegi ei ole soovinud olla juhatuse esimees (tl 25). Määruskaebuses ei ole avaldaja selgitanud, millist täiendavat teavet või dokumente ta eeltoodu kohta veel saada soovib. Ainuüksi sellest, et avaldaja leiab erinevalt juhatusest, et põhikirja p 7.3.2 järgi tuleb juhatuse esimees valida, ei saa järeldada, et juhatus on jätnud avaldaja teabenõude täitmata.
13.3.Ringkonnakohus lisab, et KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10407/9, p 8 jj). KrtS § 24 lg 2 järgi võib juhatusel olla üks liige kuni kolm liiget, misjuures võib põhikirjaga ette näha erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Seega on korteriühistul võimalik põhikirjaga sätestada seaduses sätestatust erinev juhatuse liikmete arv. Juhatusele ei tulene KrtS § 24 lg-st 2 nõuet valida endi hulgast esimees. Sellist nõuet ei sätesta ka MTÜS § 26 lg 2 ega §-d 27–29 ja 32, mis kohalduvad korteriühistu juhatuse kohta KrtS § 24 lg-s 1 sätestatud viite kaudu.
13.4.Maakohus leidis, et puudutatud isik on avaldajale kirjalikus vastuses ja kohtuistungil selgitanud, millise otsusega valiti revidendiks A. Hammer ning kes kinnitas 15. mai 2020. a revidendi kokkuvõtte. Avaldaja 8. novembri 2021. a menetlusdokumendi kohaselt sai ta 2021. a oktoobris teada, et revidendi teenuse kasutamise poolt hääletati revisjonikomisjoni kandidaatide puudumise tõttu korteriühistu kirjalikul koosolekul 22. mail 2018 (tl 32). Seega leidis maakohus põhjendatult, et avaldus tuleb ka selles osas rahuldamata jätta.
14.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (kaebuse esitaja) kanda. Puudutatud isik ei ole määruskaebuse menetlemisega seonduvalt menetluskulude nimekirja esitanud ning puudutatud isiku kulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.