Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

CHE-100.023.266

(Nordea Bank AB) (esindajaEestis 50 683,77

CHE-100.023.266

(Nordea Bank AB) (esindaja Eestis 14 797,06

haldur võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist ning võlgniku, võlausaldajate ja muude isikute poolt esitatud dokumente, korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku), vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule nõutud aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise, koostas ja täiendas halduri toimikut ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Haldur on pidevalt suhelnud võlgnikuga telefoni ja e-maili teel. Lisaks on haldur analüüsinud, koostanud päringuid ning tutvunud võlgniku muude dokumentidega. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik. A. P. majanduslik olukord muutus tema enda väitel väljapääsmatuks pärast seda, kui Harju Maakohus mõistis temalt tsiviilasjas nr 2-15-3036 välja võlgnevuse 50 497,71 eurot, mille tekkimise aluseks on 10.11.2006 sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxxxxxx. Võlgniku sõnul oli ta üheks kahest laenusaajaks, ent faktiliselt ta seda laenuraha kunagi omale ei saanud ega ka enda huvides ei kasutanud. Laenuraha sai tema sõnul täies ulatuses endale teine laenusaaja X, kelle huvides A. P. heauskselt ja pahaaimamatult tegutses. Võlgnik viitas ka vastustes haldurile, et tekkinud maksejõuetusel on ka seos 2010. aastal kaotatud tööga. Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Kohustusest vabastamine Võlgnik osales Ametikoolitus OÜ-s C+CE-kategooria + 140 tunnine veoautojuhi ametikoolitusel ajavahemikus 22.11.2021 – 31.05.2022. Võlgnik hetkel ei tööta. Pankrotiseadus sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus muuhulgas juhul, kui haldur esitab kohtule ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku kõigi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.. Võlgnik on füüsiline isik ja pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu ilma, et võlgnikku kohustustest vabastataks, muutuks menetluse lõpetamise määrus selles osas, mis kajastab võlausaldajate rahuldamata jäänud nõudeid, täitedokumendiks. Samas ei oleks täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes

senise pankrotimenetlusega, arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Võlgnik on avaldanud soovi olla iseenda usaldusisik. Pankrotihalduril ei ole selles osas vastuväiteid. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlgnik on haldurile edastanud nõusoleku olemaks usaldusisik. Haldur kutsus kokku 15.09 toimunud võlausaldajate koosoleku. Võlausaldajad otsustasid kohtule teha ettepaneku usaldusisikuks määrata võlgniku A. P. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Menetlusabi taotlus Käesolevas menetluses puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Vastavalt PankrS § 65 lõikele 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 11 kohaselt võib kohus määrata menetlusabi andmise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Selleks peab haldur esitama taotluse. Tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2 võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Käesoleval juhul on varalist huvi omavad isikud pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Täna ei ole vahendite puudumise tõttu võimalik aruande kohaselt pankrotivara arvelt katta kulusid summas 2 774,88 eurot (sh halduri tasu ja menetluskulud). Seega palub haldur rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi A. P. (pankrotis) pankrotimenetluses riigi vahenditest veel tasumata (st. pankrotivaras vahendid puuduvad) halduri tasu ja muude menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga 2 776,88 eurot. Pankrotihalduri tasu ja menetlus kulutuste katteks anda menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse võlgnikult välja, summas 1 308 eurot, millele lisandub käibemaks summas 261,6 eurot. Kokku 1 569,6 eurot (koos käibemaksuga). Haldur taotleb võlgnikult A. P.’lt (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx) välja mõista menetluse lõppemisel saamata jäänud pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks pankrotimenetluses puuduv summa (koos käibemaksuga). Puudu jääv summa pankrotimenetluse halduri tasu kuludest on 2 774,88 eurot. 4.10.2022 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Terje Eiprega, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Terje Eipre vabastada pankrotihalduri kohustusest A. P. pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. 11.01.2022 taotles haldur tasu toimingutasuna summas 2354,40 eurot, sh käibemaks. Haldur palub kohtul määrata haldurile tasu toimingutasuna kogusummas 1962 eurot, millele lisandub käibemaks summas 392,40 eurot, kokku summas 2354,40 eurot. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub piisavas ulatuses pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada terves ulatuses. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määras, summas 1962 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot, kokku 2354,40 eurot.

Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 1308 eurot, millele lisandub käibemaks 261,60 eurot, kokku 1569,60 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär (1308 eurot), sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15.12.2021 määrusega eelnevalt määratud menetlusabi summas 584 eurot (lisandus käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 724 eurot (1308-584), millele lisandub käibemaks, kokku 868,80 eurot, mis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Ülejäänud pankrotihalduritasu mõistab kohus välja võlgnikult summas 1485,60 eurot (2354,40-868,80) Terje Eipre kasuks. Kohus selgitab, et ajutise pankrotihalduri kulud on juba võlgnikult 15.12.2021 määrusega välja mõistetud, mistõttu puudub vajadus nende teistkordseks väljamõistmiseks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;

Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 346 eurost (1 000-654) 25% (86,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (259,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 740,50 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 259,50 eurot. Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):

isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.