Välja mõista kostjalt Eritööde OÜ-lt hageja Betooni Puurimine OÜ kasuks 491 (nelisada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (sh põhivõlgnevus 480 eurot, viivised 11.73 eurot).
3.Välja mõista kostjalt Eritööde OÜ-lt hageja Betooni Puurimine OÜ kasuks viivis põhinõudelt (480 eurolt) alates 18.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 480 eurot. 1 (6)
2-22-112566
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt Eritööde OÜ-lt hageja Betooni Puurimine OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 615 (kuussada viisteist) eurot (sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot).
5.Välja mõista kostjalt Eritööde OÜ-lt hageja Betooni Puurimine OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (615 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Betooni Puurimine OÜ esitas 12.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 478.38 euro saamiseks. Kohus tegi 13.04.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 18.04.2022 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole ta nõude nõus, sest ei ole antud teenust tellinud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 27.04.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe 07.07.2021 käskkirja nr 111/21/30 alusel jagati tsiviilasi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, kuid hagi on Harju Maakohtu menetluses.
3.Harju Maakohtu 27.04.2022 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.17. mail 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt alates 2021. aasta septembrist teostas ettevõtte Betooni Puurimine OÜ aadressil Xxxx oma püsipartneri ja kliendi Patribus OÜ tellimusel ehitustöid. Antud objekti põhiliseks töövõtjaks oli ettevõte Ehitustrust OÜ, mida esindas pea projektijuht T.L.. Xxxx ehitusobjektil teostas hageja ehitustöid aukude puurimisel. Patribus OÜ poolt telliti augud elektrijuhtmete jaoks. Patribus OÜ-le ehitustööde tegemisel pöördus hageja poole V.T., kes tegutses Eritööde OÜ nimel tööjuhina/objektijuhina. Kostja tellis ehistööd ettevõte Eritööde OÜ-le, kes 2 (6)
2-22-112566 vastutas antud objektil torude paigaldamise eest. Sellisel viisil tekkis poolte vahel suuline töövõtuleping.
5.Pooled leppisid kokku, et hageja hakkab ka Eritööde OÜ tööjuhti/objektijuhti tellimusel teostama ehitustöid torude aukude puurimisel ja vahetasid telefoni numbreid kiirema suhtluse tagamiseks. Betooni Puurimine OÜ tegi teatavaks ka umbkaudse töö hinna aukude puurimise eest, kuid tööde lõplik hind sõltus paljudest teistest faktoritest (augu suurus, seina paksus, märg või kuiv puurimine). Antud tingimused sobisid tellijale.
6.Esimesed ehitustööd olid tellitud aasta 2021 septembris. Mõlema tellimuse eest oli tehtud kaks arvet. Teostatud tööde eest olid rahalised vahendid saadud ettevõttelt Eritööde OÜ.
7.Teine ja kolmas tellimus oli hageja poolt tehtud novembris ja detsembris aastal 2021. Tööd olid tellitud suuliselt vastavalt vajadusele. Peale nende täitmist olid esitatud arved, mille eest maksis samuti tellija Eritööde OÜ. Peale esimeste tööde teostamist viivitas ettevõte Eritööde OÜ arvete maksmisega.
8.Novembris oli tellitud neli tööd ja detsembris üks. Novembris oli väljastatud 4 arvet. 08.11.2021 arve nr 2021/29 summas 270 eurot (käibemaksuga), 09.11.2021 arve nr 2021/30 summas 24 eurot käibemaksuga, 24.11.2021 arve nr 2021/33 summas 48 eurot (käibemaksuga), 26.11.2021 arve nr 2021/35 summas 24 eurot. Detsembris oli väljastatud üks arve nr 2021/36 summas 36 (käibemaksuga). Kontrollides makseid ettevõtte Eritööde OÜ poolt selgus, et esitatud arvetest jättis kostja kaks arvet maksmata - 24.11.2021 väljastatud arve nr 2021/33 summas 48 eurot (käibemaksuga), 26.11.2021 väljastatud arve nr 2021/35 summas 24 eurot (käibemaksuga).
9.Viimased tööd telliti 2021. aasta jaanuaris. Hageja esitab kohtule hageja ja kostja kirjavahetuse, millest on nähtav, et kostja tellis jaanuari kuus kaks tööd (04.01.2022 ja 17.01.2022). Jaanuari alguses võttis kostja hagejaga ühendust, küsides, kas ta leiab aega, et jaanuaris torudele lisaauke puurida. Kuna tööd oli palju, vastas hageja, et vaataks oma ajakava üle ja ütleks täpselt, millal saab töödega valmis saada. Kui ajakava oli kokku lepitud, saatis hageja kostjale teate objektile saabumise päeva kohta. Tellitud tööd olid teostatud ja peale jaanuari tööde toestamist oli esitatud arve. Kuna antud arve maksetähtaeg oli möödunud saatis hageja kostjale arve veelkord.
10.Seoses sellega, et maksekäsu kiirmenetluses kostja hakkas väitma, et ei ole tellinud teostatud töid siis hageja võttis ühendust Ehitustrust OÜ-ga ja nende poolt projektijuhiga T.L.iga küsimustega, kes oli V.T. antud objektil ja kelle nimelt ta tellis hagejalt tööd. Hageja sai vastuse ja kinnituse antud ehitusobjekti peatöövõtjalt, kellega olid samuti kõik ehitustööd kooskõlastatud, et kõik kõiki kostjale teostatud aukude puurimisi torudele teostas hageja kostjale ja, et tellijaks oli V.T., kes oli tööjuht/objektijuht kostjal. Hageja samuti võttis ühendust V.T.ga, kes kinnitas, et ta oli ettevõtte Eritööde OÜ esindaja ehitusobjektil Xxxx ning samuti kinnitas, et ettevõtte Betooni Puurimine OÜ teostas ettevõttele Eritööde OÜ puurimistöid. Samuti, et septembrikuus oli tellitud 2 tööd, novembris 4 tööd, detsembris üks töö ja jaanuaris 2 tööd.
11.Hageja on seisukohal, et kuna V.T. oli antud objektil tööjuhtina/objektijuhina Eritööde OÜ nimelt, siis kõik tellitud tööd V.T. poolt tulenesid otseselt ettevõttelt Eritööde OÜ. Teostatud tööde osas lahkarvamusi ega pretensioone ei olnud. Tööd olid tehtud kvaliteetselt, peale tööde lõppu paigaldati 3 (6)
2-22-112566 torud. Sellega seoses leiab hageja, et kostjal ei ole alust keelduda tehtud tööde eest tasumisest ning kostja väide, et ta ei mäleta tellitud töid ei vabanda teda aga kostja väide, et ta neid töid ei tellinud, ei vasta tõele. Kirjavahetusest V.T.ga nähtub, et tööd olid tellitud, tööd olid tehtud ja pärast tööde teostamist väljastatud arved tõendavad tööde lõpetamist ja vastuvõtmist.
12.Lisaks ülalpool mainitule teatab hageja kohtule, et kirjalikke lepinguid tellija ja teostaja vahel polnud. Seadus ei sätesta töövõtulepingute sõlmimise vorminõuet, seega on töövõtulepinguid lubatud sõlmida nii kirjalikult kui ka suuliselt.
13.Hageja arvestuse kohaselt on põhivõlg: 24.11.2021 arve nr 2021/33 summas 48 eurot (käibemaksuga), 26.11.2021 arve nr 2021/35 summas 24 eurot (käibemaksuga) ja 20.01.2022 arve 2022/1 summas 408 eurot (käibemaksuga). Põhivõlg kokku on 480 eurot.
14.Viivise võlg hagi esitamise seisuga so 16.05.2022 on summas 11.73 eurot. Viivist arvestab hageja arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni viivisemääras 8% aastas ja 0.02197802 päevas kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 480 eurot, viivised 11.73 eurot, viivised põhinõudelt 480 eurolt alates 18.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 795 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 600 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.14. juunil 2022 esitatud vastuses kostja teatas, et Eritööde OÜ lepingute sõlmimiseks ja finantstehingute tegemiseks volitatud esindajad ei tellinud Betooni Puurimine OÜ-lt neid töid, mille eest soovitakse tasu, mistõttu ei näe kostja põhjust nõuete tasumiseks ega ole nõus finantsnõuetega.
HAGEJA SEISUKOHT
17.04. juulil 2022 esitatud seisukohas hageja teatas, et jääb oma nõude juurde. Kostja peab esitama kohtule nõutava vastuse hagiavaldusele. Hageja on seisukohal, et kostja teksti kahe lausega ei saa lugeda vastuseks. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et juhatuse liige isiklikult ei pea tellima töid. Tööde tellimiseks määratakse igale objektile objektijuht, kes tellib töid, vastutab tellimuste teostamise eest ja otsib ettevõtteid tööde teostamiseks. Seega kostja väide, et ta ei ole tellinud töid ei tähenda mitte midagi. Tööd olid tellitud Eritööde OÜ töötaja poolt.
MENETLUSE KÄIK
18.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 03. novembril 2022 kell 15.30. Kohtukutse on kostjale tehtud kättesaadavaks AET-i vahendusel ning saadetud korduvalt e-kirjaga. Kostja on 14.06.2022 vastuse hagiavaldusele edastanud kohtule e-posti aadressilt xxxx. 15.09.2022 saatis kohus kohtukutse kostja poolt kohtule teatatud e-posti aadressile xxxx menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise hoiatusel. Kohtukutse kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse 4 (6)
2-22-112566 seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostja on avaldanud kohtule oma e-posti aadressi, siis luges kohus kohtukutse TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus hoiatas kostjat, et juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt.
19.Kohtuistungil hageja esindaja taotles kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist ning teatas, et täiendavate menetluskulude nõudest hageja loobub.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning kuulanud ära hageja esindaja seletused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
21.Vastavalt TsMS §-le 410, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse kostja suhtes.
22.TsMS § 413 lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole täitnud tema ja Betooni Puurimine OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi ega ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 491.73 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 480 eurot, viivised 11.73 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 480 eurolt alates 18.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 480 eurot.
23.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 5 (6)
2-22-112566 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
25.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Kohtuistungil on hageja esindaja kinnitanud, et ei esita istungiga seoses tekkinud täiendavate menetluskulude väljamõistmise nõuet. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja õigusabi tunni hinnaks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 5 tunni ulatuses, so summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 5-l leheküljel, millele on lisatud lisad. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 12.04.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja 17.05.2022 hagiavalduse esitamisel summas 110 eurot, kokku 175 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 615 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.