Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 02.11.2016. a määrusega kuulutati välja Xi pankrot. 17.10.2017. a lõpetas kohus Xi pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades Yt täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 1 alusel ning aruande. Alates 2018.a võlgnik töötas äriühingus OÜ XXX xxx ametikohal. Võlgadest vabastamise menetluse kestel võlgnik kasvatas kolm alaealist last. Ühele tema maksis elatise ja teised kasvatas. Seega, kõik lapsed on tema ülalpidamisel. Vaatamata raske majandusliku situatsioonile võlgnik täidab nõuetekohaselt oma vanema ülalpidamiskohustust. Nii võlgnik kui ka võlgniku alaealised lapsed ning võlgniku abikassa elavad koos üüritud korteris. Muud tulud peale palka ja riiklike toetuse võlgnikul ei ole. Kogu võlast vabastamise perioodil võlgnik püüdis võla tasuda OÜ-s XXX saadavast tulust, kuid arvestades võlgniku tulude ja kulude suurust ei võimaldanud see rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded. Võlgniku arvates oleks parem, kui tema oleks vabastatud võlast, sest tema saaks pühendada oma energiat kolme lapse kasvatamisele. Arvestades asjaoluga, et otsustamisel peaks kohus arvestama võlgniku kui ka võlausaldajate huve ning hindama, kas esinevad küllaldased alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks või mitte, siis rõhutab võlgnik, et kohustuste nõuetekohast täitmist menetluse aja ning vajadust alaealiste laste kasvatamises. Ühtlasi ei rikkunud võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgnik näitas oma käitumisega kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel, et tal on soovi ja tahet oma kohustusi täita. Võlgnik peab oluliseks märkida, et võlausaldaja ei tundnud kohustustest vabastamise menetluse kestel menetluse vastu huvi. Hoolimata keerulisest majanduslikust olukorrast, näitas võlgnik üles tahet kohustusi täita ja oli neid võlgniku majandusliku olukorra arvestades arvestatavas ulatuses ka täitnud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 24.10.2022. a kuulas kohus ära võlgniku, võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Intrum Estonia AS vaidleb taotlusele vastu. Võlausaldaja jaoks ei ole usutav, et xx- aastasel meesterahval ei ole võimalik leida tulutoovamat tegevust. Võlausaldaja hinnangul võib võlgnik varjata enda tulusid (tl 168). W nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega (tl 172). Swedbank AS hinnangul ei ole võlgnik teinud kõike endast olenevat, et leida tulutoovamat tegevust (tl 175). Julianus Inkasso OÜ on teatanud, et temal võlgniku vastu nõuded puuduvad (tl 158). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on X täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (tl 122, 127, 135, 148, 162) ja konto väljavõtted (tl 138-140,

163-164). Võlgnik on 50% töövõimetu ning arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgniku kinnisvara võõrandati pankrotimenetluses, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal kolm alaealist last (11-aastane ja 4,5 aastased kaksikud). Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension summas 258 eurot ning töötasu XXX OÜ-lt summas 640 eurot. Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on xxx ning alates 2011. aastast on võlgnikul olnud xxx. Tervis halvenes ning alates 2017. aastast on võlgnikul xxx. Võlgnik on töötanud alates 01.11.2018. a xxxna. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub Xi taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.