L M avaldus Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: L M (IK XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin (e-post [email protected]) Puudutatud isik: Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu (RK 80378994), seaduslik esindaja Ljudmila Volkova, lepinguline esindaja Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Lugeda tuvastatuks, et L M puudub võlgnevus Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu ees 2019. aasta augustikuu arvel nr 2216 märgitud parkla projekti tasu 60 euro ja kanalisatsioonipüstaku toru puhastamise tasu 67,68 euro osas.
3.Jätta menetluskulud Narva linn, Uusküla tn 11 korteriühistu kanda.
Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
2-19-20882 kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Avaldaja L M esitas Viru Maakohtule avalduse Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu vastu võlgnevuse puuduse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt lõi korteriühistu kunstlikult avaldajale võlgnevuse – lisas 2019. augustikuu arvesse nr 2216 tasu 60 eurot parkla projekti eest. Avaldajale pole teada, millise üldkoosoleku otsuse alusel on vastav kulu arvesse lisatud. Korteriühistu esimehe selgituste kohaselt otsustati 27.06.2018 üldkoosolekul tellida tee laiendamise projekti ja rahastada seda autode omanike arvel. Avaldaja on aga seisukohal, et nimetatud koosolekul otsustati küll tee laiendamise projekti tellimist, kuid ei otsustatud projekti finantseerimise küsimust. Avaldajale ei olnud teada projekti maksumust ega ka teostatud tööde eest tasumise fakti. Samuti ei olnud need summad lisatud arvetesse mitte kõigile autoomanikele, vaid valikuliselt. Samuti oli 2019. augustikuu arvesse lisatud ka summa 67,68 eurot kanalisatsioonipüstaku toru puhastamise eest. Korteriühistu esimehe arvates toimus korteri nr 4 WC-poti ummistumine korteris nr XXX tehtud remondi tagajärjel. Avaldaja arvates, peavad kõik korteriomanikud kandma kulusid nii seoses püstaku puhastamisega kui ka autode parkla laiendamisega. Seega summade lisamine avaldaja arvesse ei ole põhjendatud ning esitatud avaldus tuleb rahuldada.
2.Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu esitas vastuse avaldusele, milles palus jätta avaldus rahuldamata. Korteriühistu selgitas, et 27.06.2018 toimus Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu üldkoosolek, millel osales 28 korteriühistu liiget, s.h avaldaja L M. Üldkoosoleku esimese päevakorra punktina oli otsuse vastuvõtmine KÜ Viru 22a parkimiskohtade jaoks tee laiendamise projekteerimise osas. Antud küsimus oli pandud arutamisele üldkoosolekule sel põhjusel, et korteriühistu sai Päästeametilt ja Linnavalitsuselt nõuded tee laiendamiseks. Tee laiendamine oli vajalik selleks, et oleks võimaldatud Päästeameti transpordi läbisõit. Päästeameti transpordi läbisõidu takistuseks olid korterelamu Viru 22a juures pargitud elamu elanike sõidukid. Üldkoosolek otsustas, et tuleb tellida projekt tee laiendamiseks KÜ Viru 22a parkimiskohtade jaoks ning selle finantseerimine toimub autode omanike arvel. Otsuse vastuvõtmise eest oli antud 27 häält (s.h avaldaja hääl). Erapooletu oli üks korteriomanik, s.o T V korter nr XXX. Parkimisala projekti koostamine oli tellitud FIE-lt A. P, kes esitas puudutatud isikule arve projekti koostamise eest summas 450 eurot. Geodeetilise maa-ala alusplaani koostamine oli tellitud naabermaja korteriühistuga, s.o Sillamäe linn, Viru tn 20 korteriühistu (neile olid esitatud analoogsed Päästeameti ja Linnavalitsuse nõuded). Sillamäe linn, Viru tn 20 korteriühistu ja puudutatud isik leppisid kokku jagada teenuse hind pooleks. Sillamäe linn, Viru tn 20 korteriühistu maksis tööde teostajale (s.o M OÜ) 780 eurot. 21.06.2019 esitas Sillamäe linn, Viru tn 20 korteriühistu puudutatud isikule tasumiseks 390 eurot geodeetilise maa-ala alusplaani koostamise eest. 25.06.2019 maksis puudutatud isik Sillamäe linn, Viru tn 20 korteriühistule 390 eurot. Seega, kokku parkimiskohtade korraldamiseks oli kulutatud 840 eurot (450 + 390). Parkimiskohtadele parkivad oma sõidukit 14 korteriomanikku. Seepärast iga
2-19-20882 sõiduki omanik oli kohustatud tasuma 60 eurot (840 / 14). Tasu parkimiskohtade eest oli jagatud korteriomanike vahel augustis 2019 ja esitatud neile tasumiseks koos arvega augusti 2019 eest. Avaldaja perekonnale kuulub sõiduauto MERCEDES-BENZ VITO registreerimismärkega XXX. Avaldaja sõiduauto on alati pargitud korterelamu Viru 22a kõrval korraldatud parkimiskohtadele. Seda tõendavad puudutatud isiku poolt detsembris 2019 – veebruaris 2020 tehtud fotod. 27.06.2018 üldkoosoleku otsused ei olnud avaldaja ega teiste korteriomanike poolt vaidlustatud ning on kehtivad. Avaldaja isiklikult hääletas 27.06.2018 üldkoosoleku otsuse nr 1 vastu võtmise poolt. Pärast 27.06.2018 üldkoosoleku otsuse nr 1 vastu võtmist hakkas puudutatud isik tegutsema (s.o otsust täitma) ning kandis seoses sellega kulud suuruses 840 eurot. Avaldaja kasutab korraldatud parkimiskohti. Seoses eeltooduga puudutatud isik on seisukohal, et tasu parkimiskohtade eest suuruses 60 eurot on täielikult põhjendatud. Tasu parkimiskohtade korraldamise eest suuruses 60 eurot ei ole avaldaja poolt käesoleva ajani tasutud. 7.06.2018 toimunud üldkoosolekul oli arutatud ka küsimus seoses tehnosüsteemis toimunud avarii kõrvaldamise tööde eest tasumisega (päevakorra p.5). Need on tööd, mis on seotud kahju tagajärgede kõrvaldamisega, mille põhjuseks oli inimlik faktor. Nt ummistus võib mõnikord tekkida kanalisatsiooni visatud ebasobivate esemete tõttu ning ummistuse põhjuseks ei ole see, et torustik on amortiseerunud, purunenud või tehniliselt kuidagi valesti ehitatud või ümberehitatud. Kui ummistuse põhjuseks on ebasobivate asjade äraviskamine kanalisatsiooni, siis võimalike kahjulike tagajärgede eest vastutab eseme ära visanud korteriomanik – sellest olid 27.06.2018 üldkoosolekul osalenud informeeritud. 4.07.2019 toimus kanalisatsiooni püstaku ummistus esimeses trepikojas, kus asuvad korterid nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Heitveega oli ummistatud kelder ja korter nr XXX. Kanalisatsiooni püstaku puhastamisega tegeles AS S. Kanalisatsiooni puhastamisel oli tuvastatud, et ummistuse põhjuseks on ehitusmaterjalid (tsement, pahtel, liim). Sellest tulenes, et ummistus tekkis selle korteriomaniku süül, kes tegi oma korteris remonti. Kanalisatsiooni puhastamise eest oli puudutatud isikule esitatud arve nr 192390 summas 67,68 eurot. Samal päeval, s.o 25.07.2019, oli puudutatud isiku poolt kontrollitud kõik kanalisatsiooni püstakuga seotud korterid ja sellest on koostatud akt (lisa 13). Juhatuse poolt oli tuvastatud, et eelneval perioodil olid remondi tööd tehtud üksnes korteris nr XXX, s.o avaldaja korteris (see järeldus tuleneb 25.07.2019 korterite ülevaatuse aktist ja 19.01.2018 korteri nr XXX kontrollimise aktist. Korteriühistu 26.07.2019 juhatuse koosolekul oli otsustatud esitada korteri nr XXX omanikule tasumiseks arve kanalisatsiooni puhastamise eest suuruses 67,68 eurot. 27.07.2019 oli esitatud avaldajale ettekirjutus toimunud kahjujuhtumi kohta. Tasu kanalisatsiooni püstaku puhastamise eest oli esitatud avaldajale tasumiseks koos arvega augusti 2019 eest (vt. avalduse lisa 1 ja käesoleva vastuse lisa 10). 26.07.2019 juhatuse koosoleku otsus ei olnud avaldaja poolt vaidlustatud ning on kehtiv. Puudutatud isik on seisukohal, et tasu kanalisatsiooni püstaku puhastamise eest suuruses 67,68 eurot on täielikult põhjendatud. Tasu kanalisatsiooni püstaku puhastamise eest suuruses 67,68 eurot ei ole avaldaja poolt käesoleva ajani tasutud.
3.Avaldaja esitas 23.03.2020 seisukoha korteriühistu vastuse osas ning leidis, et korteriühistu esitatud 27.06.2018 üldkoosoleku protokoll on võltsitud, nimelt ei hääletatud koosolekul finantseerimise poolt, vastav sõnastus oli hiljem ebaseaduslikult lisatud protokolli. Samuti ei olnud koosolekul teada projekti konkreetset maksumust,
2-19-20882 koosolekul ei otsustatud eraldada konkreetset summat projekti eest tasumiseks. Neid summasid ei olnud ka ette nähtud korteriühistu majandamiskavas. Püstaku ummistuse puhuks on protokollis kirjas, et tasu puhastamise eest jagatakse ja esitatakse nende omanike arvetes, kelle püstakud olid ummistatud. Avaldaja leiab ka, et korteriühistu esitatud korterite ülevaatuse aktist ei tulene, et remont toimus ainult avaldaja korteris – korteriühistu juhatuse liikmed ei ole avaldaja korterit üle vaadanud ja seega pole selge, kuidas nad jõudsid arvamusele, et remont toimus ainult avaldaja korteris. Avaldaja märkis ka, et korteriühistu esitatud 26.07.2019 juhatuse koosoleku protokoll on võltsitud – 2019. a oli juhatuse liikmeks avaldaja abikaasa, kes nimetatud koosolekul ei osalenud ega sellest midagi kuulnud. Samuti ei saanud juhatuse koosolek teha otsustusi püstaku puhastamise arve tasumise osas, kuna arve oli koostatud alles 29.07.2019, s.o pärast koosoleku toimumist. Samuti ka pärast väidetava koosoleku toimumist ei saatnud juhatus avaldajale protokolli või otsust, et tema peab arve ära tasuma. Avaldaja arvates, tuleb seega korteriühistu poolt tõendina esitatud 26.07.2019 juhatuse koosoleku protokoll tõendite hulgast välja jätta.
4.Korteriühistu esitas 14.04.2022 seisukoha, milles leidis, et korteriühistu väited 27.06.2018 üldkoosoleku protokolli võltsitusest ei ole asjakohased, üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad ja koosolekul oli otsustatud, et tee laiendamise projekti eest tasumine toimub autode omanike arvel. Isegi kui otsus ei ole kehtiv, siis korteriühistu nõude aluseks võib olla kas käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine.
5.Avaldaja leidis omakorda 08.06.2020 seisukohas, et 27.06.2018 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja seega tühine, mistõttu ei pidanud avaldaja seda vaidlustama ning täitmisele see ei kuulu. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et projekti finantseerimist ei otsustatud koosolekul ning projekti eest summade lisamine arvetesse on omavoliline. 27.06.2018 üldkoosoleku otsused olid suvel trepikojas välja pandud ja otsuse sõnastus oli järgmine: Tellida tee laiendamise projekt KÜ Viru 22a parkimiskohtade jaoks“. Avaldaja märkis ka, et ei saanud rikastuda korteriühistu arvelt, kuna tee on seni laiendamata.
6.Korteriühistu esindaja esitas 06.07.2020 arvamuse, milles selgitas, et 27.06.2018 üldkoosoleku otsus nr 1 (s.o „tellida projekt tee laiendamiseks KÜ Viru 22a parkimiskohtade jaoks ning selle finantseerimine toimub pargitud autode omanike arvel“) ja korteriühistu juhatuse 26.07.2019 otsused (mis on seotud kahju hüvitamisega) ei olnud korteriühistu liikmete poolt vaidlustatud, s.t. et need on kehtivad. Puudutatud isik soovib rõhutada korduvalt, et L M avalduse juurde oli lisatud 27.06.2018 üldkoosoleku protokoll, kus esimese otsuse resolutsioon on järgmine: „tellida projekt tee laiendamiseks KÜ Viru 22a parkimiskohtade jaoks ning selle finantseerimine toimub pargitud autode omanike arvel“. Avalduses ei ole L M väitnud, et selle otsuse resolutsioon on vale. Hiljem esitatud arvamustes (s.o pärast puudutatud isiku vastuse kättesaamist) üritab avaldaja aga väita, et 27.06.2018 üldkoosoleku otsus nr 1 ei olnud vastuvõetud eelpool märgitud redaktsioonis. Need avaldaja väited ei ole usaldusväärsed ja on tõendamata. Avaldaja lisab seisukohtade juurde erinevate isikute kirjalikud ütlused. Puudutatud isik on seisukohal, et tegemist pole lubatavate tõenditega, mistõttu ei saa neid tõenduslikult kasutada. Esitatud avaldus on alusetu ega kuulu rahuldamisele.
2-19-20882
7.Avaldaja rõhutas 22.07,2020 seisukohas, et fraasi finantseerimise kohta ei olnud esialgses protokollis, seetõttu ei saanudki avaldaja otsust vaidlustada ja seetõttu kohtule esitatud protokoll on võltsitud.
8.Kohtuistungil 24.11.2020 selgitas kohus, et arve esitamine ei tõenda veel nõude olemasolu, seega peab KÜ tõendama, millisest ühistu otsusest tuleneb avaldaja kohustus tasuda parkimiskohtade korraldamise eest 60 eur. Kohtuistungil kinnitas korteriühistu, et kahju hüvitamise nõuet ei soovi esitada. Korteriühistu tunnistas, et ei nõua avaldajalt kahju hüvitamist summas 67.68 eurot, mis oli avaldajale esitatud augustis 2019, 27.07.2019 kahjujuhtumi kohta, kanalisatsiooni püstaku kõrvaldamise tasu. Korteriühistu võtab omaks, et selles osas avaldajal võlgnevus korteriühistu ees puudub.
9.Puudutatud isik jäi 14.12.2020 vastuses varem esitatud seisukohtade juurde. Üldkoosolek otsustas, et tuleb tellida projekt tee laiendamiseks KÜ Viru 22a parkimiskohtade jaoks ning selle finantseerimine toimub autode omanike arvel. Otsuse vastuvõtmise eest oli antud 27 häält (s.h avaldaja hääl). Erapooletu oli üks korteriomanik. Avaldaja rõhutas taas 14.12.2020 seisukohas, et finantseerimise hääletamist koosolekul ei toimunud. Avaldaja 22.02.2021 seisukohas selgitas ka, et pole arusaadav, kust on ilmunud autoomanike register ja järeldus, et parkimiskohtadele pargivad 14 autoomanikku. Avaldaja andmetel pargib sinna 28 omanikku. Avaldaja leiab, et ei ole olemas mingit dokumenti, mille alusel on projekti eest tasu jagatud 14-ga. Parkimise projekt on seni realiseerimata ja avaldaja kasutab parkimiseks ala, mis on kaasomandis.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
11.Esmalt märgib kohus, et asjas on vaidlust 2018. a toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuse üle ja seega kuulub asjas rakendamisele alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrTS).
12.Avaldaja on esitanud kaks nõuet – võla puudumine seoses tee laiendamise projekti koostamise tasuga ja võla puudumine seoses kanalisatsiooni püstaku puhastamise tasuga. Antud asjas on menetlusosaliste vahel põhiline vaidlus selles, kas avaldaja kui korteri- ja autoomanik peab kandma kulu, mis on seotud tee laiendamise projekti koostamisega. Teise nõude osas – kanalisatsiooni püstaku puhastamise tasu nõude osas – on puudutatud isik omaks võtnud ja selles osas vaidlust ei ole. Avaldaja esitas tõendina 01.09.2019 arve nr 2216 (dtl 4), milles on muuhulgas esitatud nõuded muude teenuste eest summas 67,68 eurot ja parkimisprojekti eest summas 60 eurot. Summa 67,68 eurot on AS-i S poolt teostatud kanalisatsiooni puhastamise tasu (dtl 5). Menetlusosalistel pole vaidlust selles, et avaldajale kuulub korter asukohaga XXX, Sillamäe (dtl 73-76), samuti kuulub avaldajale sõiduk, mis pargitakse maja ette (dtl 49-52).
2-19-20882
13.Kohus selgitab, et kuigi korteriomaniku poolt esitatud avalduse lahendamine korteriühistu vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada poolte kohustust oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19106823 p 42). Siiski peab kohus juhinduma ka TsMS § lg-test 5 ja 7, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seega ei ole kohus seotud korteriühistu avalduse osalise omaksvõtuga ja peab kontrollima nõude põhjendatust. Kohus leiab, et avaldus on selles osas põhjendatud ja korteriühistu ei ole tõendanud, et avaldaja vastutab püstaku ummistuse tekkimise eest ja seega ei ole ka kohustatud kandma kulusid seoses püstaku puhastamisega. Asjas ei olnud ka vaidlust, et püstaku puhul on tegemist kaasomandiga ja selle korrashoidmise kohustus on korteriühistul. KrTS § 30 lg 1 p 2 järgi on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrTS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui korteriomanik viskab sobimatu prügi kanalisatsiooni on tegemist KrTS § 30 lg 1 p-s 2 ja § 31 lg 1 p-1 sätestatud kohustuse rikkumisega (korteriomanik peab kasutama kaasomandi eset korrapäraselt) ja sellise tegevuse tagajärjel tekkinud kahju peab hüvitama korteriomanik. Korteriühistu nõude esitamisel peab aga tõendama, et kahju oli tekitatud just selle omaniku poolt ehk antud juhul pidi korteriühistu arves nõude esitamiseks veenduma, et kahju on tekitatud avaldaja poolt. Kohus leiab, et ka menetluse käigus ei olnud see tõendatud ja nõustub avaldajaga selles, et korterite ülevaatuse akt (dtl 54-56) ei tõenda seda, et avaldaja korteris toimus remont ja seda enam, et just avaldaja põhjustanud püstaku ummistust. Korteriühistu on esitanud selle nõude osas tõendid (dtl 53-59, 93-94, 95-96, 97), kuid poolte vahel ei ole vaidlust, et püstaku ummistus on tekkinud ehitusprügi kanalisatsiooni viskamise tagajärjel, tuleb aga tõendada, et see tagajärje eest vastutab avaldaja. Esitatud tõendid aga ei tõenda, et ummistus oli põhjustatud just avaldaja poolt. Korteriühistu ei ole avaldaja vastutust tõendanud ja võttes arvesse ka seda, et korteriühistu nõustus sellega, et nõue on alusetu ja võttis omaks, tuleb avaldus selle nõude osas rahuldada. Kuna avaldaja nõue kuulub rahuldamisele selles osas, jätab kohus avaldaja esitatud tõendid (dtl 113-116) tähelepanuta.
14.KrTS § 20 lg-te 1 ja 2 alusel käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui
2-19-20882 põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrTS § 29 lg 1 järgi Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 27.06.2018 toimus korteriühistu üldkoosolek (dtl 6-11 ja 77-81, 90-91), millel arutati küsimus tee laiendamise projekti koostamisest. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldaja pargib oma auto maja ette (dtl 49-52). Protokollist nähtub, et tee laiendamise osas otsustati tellida projekt tee laiendamiseks ja finantseerimine toimub autode omanike arvel. Põhiline vaidlus seisneb selles, et avaldaja leiab, et koosolekul ei otsustatud küsimust finantseerimisest ja selles osas on protokoll võltsitud. Kohus leiab, et avaldaja ei ole menetluse käigus tõendanud, et tegemist on võltsitud dokumendiga ning avaldaja esitatud teiste korteriomanike selgitused (144-149) ja koosoleku otsuse väljavõtted (dtl 189-192, 202204, 208-212) seda ei tõenda. Avaldaja esitas tõendina I R korteriühistu juhatuse liikme poolt edastatud protokolli (dtl 15-21, sama koos tõlkega dtl 105-107), millest nähtub, et fraasi finantseerimise kohta ei olnud. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et nimetatud protokollil ei ole allkirju, mistõttu ei saa kohus pidada seda varianti esmaseks ja tõeseks. Avaldaja esitas ka trepikojas ülespandud koosoleku otsuste väljavõtted (dtl 112), kuid ka need ei tõenda, kohtu arvates, protokolli võltsitust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel võiks kohtul tekkida kahtlus, et protokolli puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Kohus arvestab asja lahendamisel esitatud protokolli sõnastusega. Korteriühistu esitas koosolekul osalenute nimekirja (dtl 82-83), millest nähtub, et L M osales koosolekul. Kohus leiab, et avaldaja isiklik osalemine ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna kohus ei aruta otsuse kehtetuks tunnistamise küsimust ja avaldaja õigust otsust vaidlustada. Samuti ei eita avaldaja seda, et tema oli koosolekul arutatud küsimusega kursis, avaldaja selgitas, et koosolekul osales tegelikult tema abikaasa. Samuti ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust asjaolu, et korteriühistule olid tehtud ettekirjutused (dtl 8485, 92) - avaldaja ei vaidlusta tee laiendamise vajadust. Samuti ei oma, kohtu arvates, tähtsust, et avaldaja abikaasa ei osalenud juhatuse koosolekul (dtl 121). Esitatud tõendid jätab kohus tähelepanuta. Küll aga nõustub kohus sellega, et sõnastus: „finantseerimine toimub autode omanike arvel“ ei loo iseenesest avaldajale kohustust projekti eest tasuda. Sõnastus on liiga üldine, sellest ei ole võimalik järeldada, keda peetakse sõiduki omanikuks (kas autode kasutajad ka peaksid maksma), mitu omanikku on olemas, kui peres on mitu autot, kuidas sel juhul peaks tasustamine toimuma, või kui korteriomanikul on auto, kuid tema ei pargi maja ette, kas on temal ka kohustus tasuda jms. Iga kulu sissenõudmiseks peab korteriühistul olema alus, nt kütte arve esitamiseks on reeglina aluseks küttefirma esitatud arve ja korteriomaniku korteri pindala, mille suurust on teada ametlikust registrist ning arve ja pindala alusel on võimalik arvestada tasumisele kuuluvat summat. Parkimise projekti puhul aga ei olnud teada 17.06.2018 koosolekul ei projekti maksumust ega ka omanike arvu, kelle vahel projekti maksumust jagatakse. Kohus leiab, et pärast 27.06.2018 koosoleku toimumist ei saanud avaldaja oodata arvet konkreetse summaga ja sisuliselt puudus avaldajal ka võimalus summat vaidlustada, kuna
2-19-20882 vastu võetud otsuses summa puudus ja ei olnud ka arvestamise korda. Seda asjaolu tõendab ka avaldaja esitatud 20.12.2018 üldkoosoleku protokoll (dtl 123-128), millest nähtub, et arutati küsimus parkimiskohtade kasutamise eest autoomanikelt, küsimus ei olnud otsustatud, vaid arutamine oli edasi lükatud. Avaldaja esitas koos avaldusega kellegi poolt koostatud autode registri (dtl 13-14), milles on märgitud 14 omanikku, kuid avaldaja leiab, et autode omanikke on majas rohkem. Avaldaja esitas ka juhatuse selgituse, mille alusel on summa 60 eurot lisatud avaldaja arvesse (dtl 117120), kuid sellel selgitusel ei ole samuti mingit õiguslikku alust. Tasu arvestamise konkreetse reegli puudumist tõendab ka avaldaja esitatud korteriühistu juhatuse vastus korteriomanikule (dtl 12), milles märkis, et juhatusel pole andmeid sõiduautode omanikest ja kasutajatest (info on suletud). KrTS § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrTS § 41 lg 1 ja 4 alusel koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, Kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Menetluse käigus ei ole korteriühistu esitanud majanduskava, millest nähtuks tee laiendamise projekti tasu ja kulude kandmise kohustust ja tasu arvestamise viisi ja korda. Kohus leiab, et vastava kulu puudumine majanduskavas ja 27.06.2018 üldkoosoleku otsuse tõlgendamine ei anna korteriühistule alust nõuda tee laiendamise projekti maksumust tasumist autoomanikelt. Ei anna sellist võimalust korteriühistule ka puudutatud isiku esitatud korteriühistu põhikiri (dtl 61-72). Korteriühistu üldkoosolek võib otsustada kulude kandmist nii seadusest kui ka põhikirjast erinevalt. Kuid seda tuleb eraldi üldkoosolekul arutada, majanduskava muutmisel tuleb seda uuesti kinnitada, andes eelnevalt korteriomanikele võimalust sellega tutvuda. Sama põhimõte kehtib ka põhikirja muutmisel. Antud juhul ei ole korteriühistu esitanud majanduskava, millest nähtuks plaan teha tee laiendamist ja kulu jagatakse autoomanike vahel pärast arvete saamist. Kohus loeb tuvastatuks, et 27.06.2018 üldkoosolekul oli küll otsustatud, et finantseerimine toimub autoomanike arvel, kuid ei olnud otsustatud konkreetset kulude jagamise viisi (nt kas lähtuda pargitud autode arvust, korteriomanikule kuuluvatest autode arvust või auto kasutamisest sõltumata omandiõigusest vms). Avaldajal puudus seega ka reaalne võimalus otsust tasu suurusest vaidlustada, kuna tasu suurusest sai avaldaja teada alles arve saamisel. Avaldaja on pöördunud korteriühistu poole selgituste saamiseks ka enne kohtumenetlust (dtl 156, 213-215), kuid seni ei ole selge, millisel põhimõttel olid sõiduauto omanikud valitud.
2-19-20882
15.Kohus märgib ka, et kui üldkoosolekul sooviti otsustada parkimisega seotud küsimust ja parkimist korraldada, sh tasu eest lubada parkida ainult konkreetsetel omanikel ja seoses sellega teha ümber korraldusi, võib sellise otsustuse puhul olla tegemist olulise ümberkorraldusega KrTS § 38 lg 1 mõttes. Nimetatud sätte alusel ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. See tähendab, et selliste muudatuste tegemiseks on vajalik kõigi omanike nõusolek, mida antud juhul ei olnud. Päästeameti ettekirjutuse täitmine on aga eelduslikult kõigi omanike huvides. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et autoomanikud, kellelt tasu nõutakse, on ka tegelikult kuidagi korteriühistu arvel rikastunud või muul viisil kasu saanud.
16.Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse.
17.Korteriühistu esitas tõendina arve projekti koostamise eest (dtl 44) ja KÜ Viru 20 arve geodeetilise maa-ala alusplaani koostamise eest (dtl 45), kuid kuna avaldaja ei vaidlustanud kulu suurust, jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Avaldaja esitas tõenditena ka pöördumise korteriühistu poole seoses käesoleva kohtuvaidlusega (dtl 157-159), kohus jätab need tõendid tähelepanuta, kuna need tähtsust ei oma.
Menetluskulude jaotus
18.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna tegemist on hagita menetlusega, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus rahuldas avalduse täies ulatuses ja arvestades lahendi tegemise asjaolusid ning et lahend tehti puudutatud isiku kahjuks, on selline menetluskulude jaotus õiglane.
19.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.