2-21-2623 L.K avaldus A.P tahteavalduse asendamiseks korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, A.P kohustamiseks lõpetada kaasomandis oleva ehitise mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine ja erikasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks A.P vastuavaldus tahteavalduste andmise kohustamise nõudes
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja L.K Avaldaja lepinguline esindaja Eero Lapp, Õigusbüroo Eero Lapp OÜ; e-post [email protected] Asjast puudutatud isik A.P Asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja Julia Gramma, e-post: [email protected]
Kohustada L.K andma tahteavaldus korteriomandite omanike kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt K kinnistul asukohaga L küla, Saaremaa vald katastrinumbriga xxxxx:xxx:xxxx asuva kuuri ehitusregistrikoodiga xxxxxxxxx, ehitusaluse pinnaga 48 m2 erikasutusõigus on registriosasse nr xxxxxxx kantud korteriomandi igakordsel omanikul ja mille asukoht on määruse lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud numbriga 1.
5.Kohustada L.K andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosadesse nr xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxx eriomandi sisuna korteriomandite omanike kokkulepe kandmiseks.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.18.02.2021. a esitas avaldaja L.K Pärnu Maakohtule avalduse (täpsustatud 17. jaanuaril 2022) kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, isiku kohustamiseks lõpetada kaasomandis oleva ehitise mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine, kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamise nõudes. L.Ki ja A.Pi kaasomandis on K kinnistu L külas Saaremaa vallas katastrinumbriga xxxxxxxxx. 07.02.2003 notar Hildegard Truu koostatud ja tõestatud müügilepingutega omandas L.K Leisi vallalt vallasvarana endises Leisi vallas L külas asuva endise k elamust korterid 1 ja 3 ning puudutatud isiku ema E.P korteri 2. Müügilepingute punktis 1.1 oli märgitud, et müügieseme juurde kuulus elamu korterite üldpinnast vastav osa majapidamis-abihoonest: kuur. 17.07.2015 notariaalse kinnistu mõtteliste osade müügilepinguga jagati K kinnistu kaasomand kolmeks korteriomandiks, mille omandi kuuluvus ja osa suurus on tänaseks kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt järgmine: korter 1 L.K 248/1030, korter 2 A.P 391/1030, korter 3 L.K 391/1030. Nimetatud kokkuleppega jagati küll eriomandiks kinnistul paikneva elumaja korterid ja lõpetati moodustunud korteriomandite kaasomand, kuid jagamata on kinnistul paiknev L vallalt 07.02.2003 notariaalse lepinguga koos korteritega vallasvarana kaasomandisse ostetud kuur ehitusregistri koodiga xxxxxxxxxx. Kuuri on tervikuna hõivanud A.P, kes ei võimalda avaldajal kui kuuri teisel kaasomanikul selle kasutamist. Samuti on kinnisasja maa-alale mõlema omaniku poolt ehitatud erinevaid hooneid ja rajatisi. Probleemid võivad tekkida kaasomandis olevate hoonete ja rajatiste ning maa-ala kasutuse suhtes pärast korteriomandite omandi siirdumist kolmandatele isikutele eriõigusjärglastena. Kasutuskorra kokkulepet kaasomandiks oleva kuuri ja korteriomandite maa-ala kasutamise suhtes poolte vahel sõlmitud ei ole ja aega nõudnud läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks A.P on jäänud tulemuseta. A.P keeldub vabastamast kuuri 29,8 m2 suurust mõttelist osa. Kuur on avaldajale vajalik korterite 1 ja 3 küttepuude hoidmiseks. Avaldaja on seisukohal, et probleemi lahendab kaasomandiks oleva maa-ala koos sellel paiknevate ehitistega (sealhulgas kuuri) kasutuskorra kindlaksmääramine. Avaldaja poolt olude sunnil küttepuude hoiustamiseks aastaid tagasi maakorralduslikult ebasobivas asukohas ja hädapärastest vahenditest ehitatud halvas seisukorras ehitis – auto ja puude varjualune lammutatakse avaldaja poolt mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist eeldusel, et avaldaja saab oma kasutusse kaasomandisse ostetud kuuri ehitusregistri koodiga xxxxxx küttepuude hoiustamiseks vastavalt tema osale kaasomandist. Maa-alade kasutuskorra määramine on vajalik, et tagada ja jagada vastutust maa-alal paiknevate ehitiste heakorra ja
seaduslikkuse eest. Avaldaja on seisukohal, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Avaldaja palub kohustada A.P ja L.K andma nõusolek L külas Saaremaa vallas asuva K katastriüksuse korteriomandi maa-ala kasutuskorra kindlaksmääramiseks vastavalt kaasomandi maa-ala kasutuskorra skeemile, kus numbriga 1 tähistatud kaasomandisse jääval maa-alal suurusega 1550 m2 paiknevad eriomanditeks jagatud 2-kordne elamu ning elamu eriomandite teenindamiseks vajalikud kuur ja salvkaev, numbriga 2 tähistatud korterite 1 ja 3 kaaskasutusse jääval maa-alal paiknevad saun, grillkoda, puurkaev ja peenramaa, numbriga 3 tähistatud korteri 2 ainukasutusse jääval maa-alal paiknevad suveelamu, saun ja grillimisnurk. Avaldaja palub kohustada A.P lõpetama kaasomandis oleva puukuuri mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine ja vabastama L.K üle andmiseks nimetatud kuurist 29.8 m2 suurune pind, kohustada korteri nr 1 omanikku L.K andma nõusolek märkuse tegemiseks korteri nr 1 kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxx esimesse jakku kaasomandi maa-ala kasutuskorra määramise kohta, kohustada korteri nr 2 omanikku A.P andma nõusolek märkuse tegemiseks korteri nr 2 kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxx esimesse jakku kaasomandi maa-ala kasutuskorra määramise kohta, kohustada korteri nr 3 omanikku L.K anda nõusolek märkuse tegemiseks korteri nr 3 kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx esimesse jakku kaasomandi maa-ala kasutuskorra määramise kohta. Avaldaja palub jätta menetluskulud A.P kanda.
2.06.06.2022 esitatud kirjalikus seisukohas märgib avaldaja, et kuna puudutatud isik võtab avaldaja nõude õigeks avaldaja erikasutusse jääva sauna, grillikoja, puurkaevu ja peenramaa, puudutatud isiku erikasutusse jääva suveelamu, sauna ja grillimisnurga ning poolte kaaskasutusse jääva salvkaevu osas, on kohtul võimalik TsMS § 440 lg 1 alusel avaldaja avaldus nimetatud osas rahuldada. Avaldaja seisukoht on, et ilma kuuri kasutuskorra küsimuse lahendamiseta koostoimes teiste kinnistul paiknevate ehitiste ja rajatiste kasutuskorra määramisega ei ole võimalik sõlmida kinnistul paiknevate ehitiste ja rajatiste kasutuskorra lepingut. Puudutatud isiku taotlus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel avaldaja avaldus mingis osas läbi vaatamata koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega on ilmselt mittekohane. Eeltoodu tõttu palub avaldaja puudutatud isiku taotluse avalduse osaliseks läbivaatamata jätmiseks rahuldamata jätta.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
3.14.05.2021.a esitatud esialgses seisukohas teatas asjast puudutatud isik A.P, et ta ei tunnista avaldaja nõudeid osaliselt. Puudutatud isik palub jätta rahuldamata avaldaja nõue, millega ta nõuab kohustada puudutatud isikut lõpetama kaasomandis oleva puukuuri (ehitusregistri kood xxxxxxxxxxx) ainukasutust ja selle kuuri mõttelise osa avaldajale üle andmist. Puudutatud isik ja tema perekond asusid K kinnistul elama alates 1973 aastast ning kolimise hetkeks paiknesid kinnistul elamumaja (mis on korteriteks nr 1, 2 ja 3 jagatud), puurkaev ja kuur ehitisregistrikood, kusjuures kuuri kasutamise õigus kuulus puudutatud isiku perekonnale. Avaldaja koos enda perekonnaga kolisid K majja umbes 1983-1985 aastal ja umbes kaks aastat hiljem peale kolimist ehitasid kuuri, mis on käesoleva hetkeni olnud avaldaja ainukasutuses. Kasutuskorra määramise avalduse esitamise hetkeni ei ole avaldaja kunagi väljendanud soovi kasutada puudutatud isiku kasutuses olevat kuuri. Senise kasutuskorra kohaselt on poolte kaasomandis kaks kuuri. Puudutatud isiku ja avaldaja vahel on kasutuskorrakokkulepe kuuri ning teiste kaasomandis olevate hoonete ja rajatiste suhtes, mille järgi kasutavad kaasomanikud kaasomandis olevaid hooneid ja rajatisi järgmiselt: hoone kuur, ehitisregistrikood xxxxxxxxxx on puudutatud isiku ainukasutuses. Puukuur, mis on ehitatud avaldaja poolt, on avaldaja ainuvalduses ja seda kasutatakse avaldaja poolt küttepuude hoiustamiseks. Saun, grillkoda, puurkaev ja peenramaa, mis on rajatud avaldaja poolt ja on avaldaja ainukasutuses. Suveelamu (ehitisregistrikood xxxxxxxx) ja abihoone, mis on ehitatud puudutatud isiku poolt ning on puudutatud isiku ainuvalduses. Puudutatud isikul puuduvad vastuväited avaldaja poolt pakutud hoonete ja rajatiste
ning maa-ala kasutuskorra osas, välja arvatud kuuri (ehitisregistrikood xxxxxxx) kasutuskorra osas. Puudutatud isik vaidleb vastu, et kuur, mis on praegu puudutatud isiku ainukasutuses, tuleb üle anda avaldajale ja võimaldada talle kasutamiseks kuurist 24 m2 suurust pinda. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ta soovib olemasolevat kasutuskorrakokkulepet muuta. Kokkuleppe aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ja avaldaja senise kasutuskorra muutmise nõue on põhjendamatu ning alusetu. Avaldaja selgituste kohaselt on tal vaja juurdepääsu puudutatud isiku valduses olevale kuurile selleks, et hoiustada küttepuid. Avaldaja jättis aga märkimata, et tema ainukasutuses on samuti kuur, mille pindala on praktiliselt sama suur, kui puudutatud isiku kuuri pindala ning avaldaja hoiab ka antud kuuris küttepuid. Puudutatud isik on seisukohal, et olemasolev kasutuskord, mille järgi üks kuur jääb avaldaja ainukasutusse ja teine puukuur jääb puudutatud isiku ainukasutusse, rahuldab mõlema kaasomaniku huvisid parimal viisil, kuna mõlemal poolel on takistamatu ja pidev juurdepääs enda kuurile. Puudutatud isik ei ole kunagi nõudnud juurdepääsu avaldaja valduses olevale puukuurile ja see oli ning käesoleval ajal on avaldaja ainukasutuses. Puudutatud isik ei takista avaldajal tema ainuvalduses oleva puukuuri kasutamist ja on seisukohal, et hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on tal samamoodi õigus jätta teine puukuur enda ainuvaldusse. Puudutatud isik leiab, et asjaolu, et puudutatud isiku kasutuses oleva kuuri üldine pind on ca 4 m2 suurem avaldaja ainuvalduses oleva kuuri pinnast, ei tingi ebaproportsionaalsust ega kahjusta poolte huvisid ega õigusi kaasomandi kasutamisel. Puudutad isik selgitab, et kuuris, mis asub tema valduses hoiab puudutatud isik mitte ainult küttepuid, vaid ka muid väärtuslikke isiklikke asju (aiatehnika, tööriistad ja muud esemed). Antud kuur ei ole ruumideks jaotatud ja kui avaldajal tekib juurdepääs kuurile, siis tekib tal juurdepääs ka kuuris hoiustatud puudutatud isiku isikliketele asjadele. Puudutatud isik on seisukohal, et kuurile, mis on praegu puudutatud isiku valduses, juurdepääsu võimaldamine takistab puudutatud isikul kuuri kasutamist enda isiklike asjade hoiustamiseks ning puudutatud isiku vara ei ole kaitstud. Avalduses märkis avaldaja, et ta soovib enda kasutuses oleva kuuri lammutada, kui puudutatud isik annab talle juurdepääsu tema valduses olevale kuurile. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, miks ei soovi avaldaja enda kasutuses olevat kuuri kasutada. Kuur on heas seisukorras ja seda saab kasutada küttepuude ning muude asjade hoiustamiseks. Lisaks sellele märgib puudutatud isik, et antud kuur on poolte kaasomandis ja puudutatud isik ei andnud enda nõusolekut kuuri lammutamiseks. 4. 16.02.2022 esitas puudutatud isik taotluse avalduse osalise läbivaatamata jätmiseks ja vastuavalduse tahteavalduste andmise kohustamise nõudes. Puudutatud isik palub jätta avaldaja avaldus osaliselt läbi vaatamata ja jätta menetluskulud asja läbivaatamata jätmise osas avaldaja kanda, jätta avaldus ülejäänud osas rahuldamata. Puudutatud isik märgib taotluses, et puudutatud isikul puuduvad vastuväited, et avaldaja erikasutusse jäävad saun, grillkoda, puurkaev ja peenramaa, puudutatud isiku erikasutusse jäävad suveelamu, saun ja grillimisnurk ning avaldaja ja puudutatud isiku kaaskasutusse jääb salvkaev. Puudutatud isik rõhutab, et ehitiste ja rajatiste vastav kasutuskord on kehtinud alates avaldaja K kinnistule kolimisest. Puudutatud isik ei ole kunagi esitanud vastuväited antud kasutuskorra osas ja ei ole avaldajal takistanud tema ainukasutuses olevate asjade kasutamist. Avaldaja soovib, et Kkinnistu kasutuskord oleks nähtav ka kinnistusraamatus, kuid puudutatud isik on enda vastuses ja kompromissi läbirääkimistes väga selgelt teatanud, et ta on nõus sõlmima kokkuleppe kasutuskorra kohta kohtuväliselt, välja arvatud kuur, mille kohta on pooltel vaidlus. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, miks avaldaja jätkuvalt soovib kasutuskorra määramist kohtu kaudu asjade kasutuse osas, mille osas vaidlus puudub. Puudutatud isik palub TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta avaldaja avaldus selles osas läbi vaatamata, kuna avaldaja eeldatav ja seadusega kaitstud õigusi ei ole rikutud (TsMS § 3 lg 1). Puudutatud isik ja avaldaja saavad sõlmida kokkuleppe kasutuskorra kohta kohtuväliselt ja edaspidine kohtu koormamine ei ole vajalik. Puudutatud isik palub selles osas TsMS § 172 lg 7 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda.
VASTUAVALDUS
5.Puudutatud isik palub vastuavalduses kohustada L.Ki andma tahteavaldus korteriomandi kaasomandi esemeks oleva maatüki, mille asukoht on L küla, Saaremaa, K ja selle oluliseks osaks oleva kuuri kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks, mille tingimused on järgmised: registriosasse nr xxxxx kantud korteriomandi igakordsete omanike erikasutuses on selle korteriomandi eriomandi esemeks olev kuur (ehitisregistrikood xxxxxx), ehitusalune pind 48m2, mille asukoht on määruse lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud numbriga 1, kohustada A.P ja L.K andma nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosadesse nr xxxx, xxxx ja xxxx eriomandi sisuna korteriomanike kokkuleppe kandmiseks. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik on seisukohal, et kuuri jätmine tema erikasutusse ei riiva avaldaja õigusi ja ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Puudutatud isik ja tema perekond kasutab enda kasutuses olevat kuuri juba 42 aastat ning avaldaja ei ole mitte kunagi antud kuuri kasutanud, selle eest hoolitsenud ega panustanud kuuri parandamisse. Kuni avalduse esitamiseni 2021. aastal ei ole avaldaja nõudnud kuuri üleandmist tema kasutusse. Olemasoleva kasutuskorra kohaselt kasutab avaldaja teist kuuri, mis ehitati avaldaja perekonna poolt ja mis on avaldaja ainukasutuses juba 36 aastat. Puudutatud isik on seisukohal, et olemasolev kord, mille kohaselt puudutatud isiku kasutuses on üks kuur ja valdaja kasutuses on teine kuur, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning ei riiva avaldaja õigusi. Avaldaja selgituste kohaselt on tal vaja juurdepääsu puudutatud isiku valduses olevale kuurile selleks, et hoiustada küttepuid. Avaldaja ainukasutuses aga on kuur, kus avaldaja hoiab küttepuid, seega on avaldaja põhjendus kuuri üleandmise kohta tema kaaskasutusse otsitud. Puudutatud isik on seisukohal, et olemasolev kasutuskord, mille järgi üks kuur jääb avaldaja ainukasutusse ja teine puukuur jääb puudutatud isiku ainukasutusse, rahuldab mõlema kaasomaniku huvisid parimal viisil, kuna mõlemal poolel on takistamatu ja pidev juurdepääs enda kuurile, kus saab hoida küttepuid. Avaldaja ainukasutuses olev kuur on heas seisukorras ja seal on võimalik puid hoida, samuti on kuur piisavalt suur selleks, et hoida piisavalt palju küttepuid. Avaldaja elab Soomes ja Saaremaal elab ainult suvekuudel. Olemasolev kuur võimaldab avaldajal hoida seal piisavalt palju puid, mis tagab ka küttepuude varude hoidmise vähemalt üheks hooajaks. Juhul kui avaldaja hakkab kasutama ka teist kuuri, mis on puudutatud isiku ainukasutuses, ei ole puudutatud isiku õigused tagatud, kuna puudutatud isiku kasutuses olevas kuuris ei ole piisavalt ruumi puudutatud isiku küttepuude hoidmiseks. Juhul, kui avaldaja saab lisaks enda ainuvalduses asuvale kuurile veel kasutusõiguse puudutatud isiku valduses olevale kuurile, siis ei ole kaasomanike õigused ja huvid mõistlikus proportsioonis ning puudutatud isiku huvid ei ole tagatud. Kuuri andmine puudutatud isiku erikasutusse ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega ning ei takista avaldajal kasutada oma korteriomandit. Kuna avaldaja vaidleb puudutatud isiku ainukasutuses oleva kuuri erikasutuse üle, palub puudutatud isik nõuda avaldajalt vastava tahteavalduse andmist ja kanda tema erikasutusse hoone kuur.
AVALDAJA SEISUKOHT VASTUAVALDUSE OSAS
6.Avaldaja vastuavaldusega ei nõustu ja palub see rahuldamata jätta. Puudutatud isik lihtsalt keeldus avaldajal võimaldada puukuuri kasutamist, millest tulenevalt oli avaldaja sunnitud ehitama käepärastest vahenditest maakorralduslikult ebasobivasse kohta varjualuse korterite 1 ja 3 kütmise vajadusteks kuluvate küttepuude hoiustamiseks. Korteris 1 elab püsielanik K.K, kellele on määratud puue. K.K ei ole avaldaja pereliige. Korterit on vaja igapäevaselt kütta, küttepuude vajadus on suur ning ajutise varjualuse tegemine puude hädapäraseks hoidmiseks on senini olnud ajutiseks lahenduseks kuni vaidlusaluse kuuri kasutamise probleemi lahendamiseni. L.K on aastaid heaga palunud kaasomanikult juurdepääsu vaidlusalusele kuurile, kuid E.P ja hiljem tema poeg A.P on ikka andnud keelduva vastuse. Kuur on endiselt kaasomandis ja L.K on jätkuvalt kuuri kaasomani 639/1030 osa ulatuses. Omandiosa suurusest tulenevalt on puudutatud isikul
selle kuuri kasutusõigus ainult 391/1030 suurusele osale ja teisel kaasomanikul on omandiõigusest tulenevalt õigus 639/1030 osa suuruse osa kasutamisele. Vaidlusalune kuur kuulub elamu majapidamisabihoonena funktsionaalselt elamu juurde. Ta on vajalik ahjuküttega korterelamu funktsioneerimiseks. Puudutatud isik eksitab pidevalt kohut väidetega kehtivast kasutuskorrast, mis olevat katkematult kehtinud alates aastast 1979. Kui mingi kasutuskord oleks tõepoolest kehtinud, ei oleks 07.02.2003 notar Hildegard Truu tõestatud korterite müügilepingus ka märget, et müügieseme juurde kuulub elamu korterite üldpinnast vastav osa majapidamisabihoonest: kuur. Puudutatud isik väidab kohut eksitavalt, et avaldaja elab Soomes ja Saaremaal elab ainult suvekuudel. Tegelikult külastab avaldaja oma Saaremaa kodu ka talvekuudel, mil on ka vaja korterit kütta. Ja nagu eelpool märgitud, elab korteris 1 püsielanik K.K, kellel küttepuude kasutamise vajadus on aastaringne. A.P jätab märkimata, et ise ta elab Tallinnas ja avaldaja andmetel viibib Saaremaal suvekuudel ainult mõned nädalad aastas. L.K rajatud kuur on täielikult amortiseerunud ja varisemisohtlik. Hoone katuse kandeosa hallitab ja on mädanenud. Hoone kasutamine tuleks koheselt lõpetada ja lammutada. Esitatu valguses ei oleks kuidagi mõistlik L.K poolt kulutuste tegemine suurusjärgus 20 tuhat eurot uue 29,8 m2 ehitusaluse pinnaga (639/1030 osa 48 m2 suuruse kuuri 106020643 ehitusalusest pinnast) puukuuri ehitamiseks olukorras, kus tema kaasomandis on ju aastal 2003 ostetud puukuur olemas. Avaldaja palub vastuavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, vastuavaldusega ja avaldaja seisukohtadega, asjas kogutud tõenditega ning olles menetlusosalised ära kuulanud, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata ja vastuavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. Tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).
9.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles menetlusosalistel vaidlus puudub: L.K (avaldaja) on K kinnisasja asukohaga L küla, Saaremaa vald 248/1030 mõttelise osa ja eriomandi ese eluruum nr 1 omanik ning 391/1030 mõttelise osa ja eriomandi ese eluruum nr 3 omanik (dtl 36-37, 40-41); L.K omandas eelpool nimetatud korterid 07.02.2003 sõlmitud müügilepingutega L vallalt (dtl 10-13, 18-21); A.P (puudutatud isik) on K kinnisasja asukohaga L küla, Saaremaa vald 391/1030 mõttelise osa ja eriomandi ese eluruum nr 2 omanik (dtl 38-39); A.P ema E.P omandas eelpool nimetatud korteri 07.02.2003 sõlmitud müügilepinguga L vallalt (dtl 14-17); L vald ja L.K ning H.P sõlmisid 17.07.2015 kinnistu mõtteliste osade müügilepingu, kinnistu jagamise korteriomanditeks, korteriomandite kaasomandite lõpetamise
kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, millega L vald müüs K kinnistu avaldajale ja puudutatud isiku emale ning avaldaja ja puudutatud isiku ema jagasid kinnistu korteriomanditeks ning lõpetasid moodustunud korteriomandite osas kaasomandi (dtl 26-35).
10.Avaldaja palub kohustada A.P ja L.K andma nõusolek K katastriüksuse korteriomandi maaala kasutuskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et eriomanditeks jagatud 2-e kordne elamu, kuur ehitusaluse pinnaga 48 m2 ja salvkaev jäävad kaaskasutusse, saun, grillkoda, puurkaev ja peenramaa jäävad korterite 1 ja 3 kaaskasutusse, korteri 2 ainukasutusse jääb suveelamu, saun ja grillimisnurk. Lisaks palub avaldaja kohustada A.P lõpetama kaasomandis oleva puukuuri mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine ja vabastama L.K üle andmiseks kuurist 29,8 m2 suurune pind. Avaldaja palub kohustada avaldajat ja puudutatud isikuid andma nõusolekuid märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Puudutatud isik ei vaidle vastu sellele, et avaldaja erikasutusse jäävad saun, grillkoda, puurkaev ja peenramaa, puudutatud isiku erikasutusse jäävad suveelamu, saun ja grillimisnurk ning avaldaja ja puudutatud isiku kaaskasutusse jääb salvkaev. Puudutatud isik vaidleb vastu sellele, et tema ainukasutuses olev kuur jääb korteriomanike kaaskasutusse ning esitas vastuavalduse, millega palub jätta antud kuur tema erikasutusse. Avaldaja vaidleb vastuavaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
11.Kohus märgib, et käesoleval juhul tuleb arvestada, et vaidlusalune kinnisasi ei ole kaasomandis, vaid see on jagatud korteriomanditeks ning korteriomanditega seotud küsimusi reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-s sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Selline kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg 2 kohaselt KrtS § 9 lg 2 alusel. Korteriomanike vahelise kokkuleppe liigiks on mh ka erikasutusõiguse kokkulepe (KrtS § 14), mis annab korteriomanikule ainuõiguse vallata ja kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt.
12.Esmalt lahendab kohus puudutatud isiku taotluse, milles palub avaldus salvkaevu, avaldaja erikasutusse jääva sauna, grillkoja, puurkaevu, peenramaa, puudutatud isiku erikasutusse jääva suveelamu, sauna ja grillimisnurga osas jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
13.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui lmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletatavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Kohus nõustub küll puudutatud isiku seisukohaga sellest, et avaldajal puudub õiguskaitsevajadus taotluste osas, milles menetlusosalistel vaidlus puudub, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul on otstarbekam asi sisuliselt läbi vaadata. Puudutatud isik on taotluse kohtule esitanud alles koos vastuavaldusega, kohus on menetlusega jõudnud sellisesse staadiumisse, et asja on võimalik lahendada lõpplahendiga.
14.Avaldaja palub esmalt jätta korteriomanike kaaskasutusse salvkaev ja kuur ehitusaluse pinnaga 48 m2. Puudutatud isikul salvkaevu kaaskasutusse jätmisele vastuväited puuduvad, kuid kuuri osas on puudutatud isik esitanud vastuavalduse.
15.Riigikohus on 07.12.2021. a kohtumääruses tsiviilasjas 2-19-5506 leidnud, et kuna KrtS §-d 9, 13 ja 14 on eriregulatsioon AÕS § 72 lg 1 suhtes, siis alates KrtS-i jõustumisest ei saa korteriomanikud nõuda hagita menetluses teistelt korteriomanikelt tahteavalduste andmist kaasomandi kasutuskorra kehtestamiseks või muutmiseks. Kui korteriomanikud leiavad pärast KrtS-i jõustumist (1. jaanuari 2018), et korteriomanike huvides on jätkuvalt kõigi kaasomandiosade ühine kasutus ja kaasomandi hulka kuuluva pinna ühise valdamise ja
kasutamise kohta ei ole kõikidele korteriomanikele siduvat kokkulepet, ei pea nad kaasomandi hulka kuuluva pinna ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks sõlmima kokkulepet, sest kaasomandi eseme ühise valdamise ja kasutuse sätestab seadus. Juhul, kui nad sellise kokkuleppe sõlmivad, ei ole neil õigust nõuda sellise kokkuleppe kandmist kinnistusraamatusse. Samuti ei ole neil õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu õigust nõuda hagita menetluses sellise kokkuleppe sõlmimiseks nõusolekut korteriomanikult, kes ei ole sellise kokkuleppega nõus. Kohus selgitab, et erinevalt n-ö tavalisest kaasomandist ei ole korteriomanikel kaasomandi lõpetamise nõuet (AÕS §-d 76 ja 77) ega võrreldavalt laia nõuet kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks (AÕS § 72 lg 5) (Riigikohtu 7. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5506/43, p 15).
16.Ainuüksi eeltoodu tõttu tuleb jätta rahuldamata avaldaja avaldus osas, millega ta palus jätta korteriomanike kaaskasutusse salvkaev ja kuur. Avaldajal puudub õiguskaitsevajadus salvkaevu ja kuuri kaaskasutusse jätmise osas, sest salvkaev ja kuur on korteriomanike kaaskasutuses seadusest tulenevalt. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik rahuldada ka avaldaja avalduses punktides 35 toodud taotlusi kohustada korteriomanikke andma nõusolek märkuste tegemiseks kaasomandi maa-ala kasutuskorra määramise kohta.
17.Avaldaja on palunud ka avalduse punktis 1.2. endale erikasutusõigust sauna, grillkoja, puurkaevu ja peenramaa osas. Puudutatud isik ei ole ka selles osas avaldusele vastu vaielnud. Juhul kui korteriomanikud ei vaidle kaasomandi osa kasutamise üle ja suudavad kokkuleppeid ise teha, ei ole selles osas kaasomandi kasutamise reguleerimine kohtumenetluses vajalik (vt analoogselt kasutuskorra puhul Riigikohtu 8. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 16; Riigikohtu 16. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15). Kuivõrd menetlusosaliste vahel vaidlust avaldaja kasutada olevas kaasomandi osas ei ole, puudub avaldajal kohtusse pöördumiseks õigustatud huvi. Kohtusse pöördumine oleks vajalik üksnes juhul, kui mõni korteriomanik keeldub kokkulepet sõlmimast. Avaldaja vastavasisulised vastuväited on jäänud tõendamata. Puudutatud isik on kohtumenetluse ajal korduvalt pakkunud avaldajale võimalust kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, kuid avaldaja ei ole sellega nõustunud, märkides et kokkulepet on võimalik saavutada üksnes juhul kui on kõigis tingimustes kokku lepitud. Ka erikasutusõiguse reguleerimine ei ole vajalik osas, milles asjassepuutuvad korteriomanikud sisuliselt ei vaidle.
18.Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata avaldaja avalduse punktides 1.1. ja 1.2. toodud nõuded salvkaevu ja kuuri kaaskasutusse jätmiseks ning sauna, grillkoja, puurkaevu ja peenramaa erikasutusõiguse saamiseks.
19.Avaldaja on avalduse punktis 1.3. palunud erikasutusõiguse määramist puudutatud isikule suveelamu, sauna ja grillimisnurga osas. Puudutatud isik vastavale taotlusele vastu ei ole vaielnud ja leiab, et selles osas saavad menetlusosalised sõlmida kokkuleppe kohtuväliselt. Kohus leiab, et avaldaja esitatud taotlus erikasutusõiguse määramiseks puudutatud isikule ei ole õiguslikult võimalik, sest tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 saab kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-43/43, p 14; Riigikohtu 7. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5506/43, p 14; 21.06.2019.a Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-16373 p 25).
20.Seega ei saa avaldaja avalduses nõuda erikasutusõiguse määramist teisele korteriomanikule, mistõttu jätab kohus ka avalduse punktis 1.3. toodud nõude puudutatud isikule erikasutusõiguse saamiseks rahuldamata.
21.Puudutatud isik esitas kohtule vastuavalduse, milles ta palub anda vastuavalduse lisaks oleval skeemil numbriga 1 tähistatud kuuri (ehitusregistri kood xxxxxx, dtl 256) erikasutusõigus puudutatud isikule põhjusel, et see on olnud puudutatud isiku ainukasutuses juba 42 aastat ning avaldajal on olemas tema enda poolt ehitatud kuur, kus ta saab küttepuid hoida ning mis on avaldaja kasutuses olnud 36 aastat. Avaldaja ei ole kunagi väljendanud soovi kasutada
puudutatud isiku kasutuses olevat kuuri ega ole puudutatud isiku kasutuses olevat kuuri aastate jooksul parendanud. Juhul, kui avaldaja hakkaks ka puudutatud isiku kasutuses olevas kuuris enda küttepuid hoidma, ei ole puudutatud isikul enam enda küttepuude jaoks ruumi. Puudutatud isik leiab, et asjaolu, et puudutatud isiku kasutuses oleva kuuri üldine pind on natuke suurem avaldaja ainuvalduses oleva kuuri pinnast, ei tingi ebaproportsionaalsust ega kahjusta poolte huvisid ega õigusi kaasomandi kasutamisel. Kuuris, mis asub puudutatud isiku ainukasutuses, hoiab puudutatud isik mitte ainult küttepuid, vaid ka muid väärtuslikke isiklikke asju (aiatehnika, tööriistad ja muud esemed). Antud kuur ei ole ruumideks jaotatud ja kui avaldajal tekib juurdepääs kuurile, siis tekib tal juurdepääs ka kuuris hoiustatud puudutatud isiku isikliketele asjadele. Puudutatud isik märkis 05.10.2022 toimunud istungil, et avaldaja kasutuses olev kuur on heas seisukorras ja seal on võimalik puid hoida, avaldajal on võimalik seal remonti teha. Asjatundja arvamusest ei ole võimalik järeldada, et avaldaja kasutuses olev kuur tuleks lammutada. Kuur ei ole elamiseks ja vastab seisukorrale, milles küttepuid saab hoida. Avaldaja jäi istungil enda seisukoha juurde, et avaldaja kasutuses olev kuur tuleb lammutada ja kuna puudutatud isiku kasutuses olev kuur on kaasomandisse ostetud, siis peab avaldaja puudutatud isiku kasutuses olevast kuurist saama kasutada 29 m2. Avaldaja palub vastuavaldus jätta rahuldamata ja rahuldada avaldus.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusalune kuur on menetlusosaliste kaasomandis. Vaidlus puudub ka selles, et puudutatud isik on kuuri kasutanud 42 aastat ning avaldaja on ehitanud kinnistule kuuri, mis on olnud 36 aastat üksnes avaldaja kasutada. Selleks, et avaldust erikasutusõiguse määramiseks vajalike tahteavalduste saamiseks rahuldada, peavad olema täidetud KrtS § 9 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud eeldused, s.t olemasoleva olukorra säilitamine peab olema kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatusega ei kahjustata ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohus peab KrtS § 9 lg 2 kohaldamisel hindama kõiki asjaolusid ja tegema kaalutlusotsustuse soovitud erikasutusõiguse kasuks või kahjuks. Arvestades, et KrtS-s sätestatud korteriomandi erikasutusõiguse regulatsioon on erinormideks AÕS-s sätestatud kinnisasja kasutuskorra regulatsiooni suhtes, siis on Riigikohtu selgitustest tulenevalt asjakohane lähtuda erikasutusõiguse määramisel diskretsiooniõiguse teostamisel ka põhimõtetest, mis kehtivad kaasomandis oleva kinnisasja kasutuskorra määramisel. Eelnev tähendab, et lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajaduse korral tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-43/43, p 11).
23.Kohus leiab, et olemasoleva olukorra säilitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlusalune kuur on aastakümneid olnud üksnes puudutatud isiku kasutuses, puudutatud isik on seda ka korras hoidnud ja teinud selle säilimiseks kulutusi, mis nähtub nii hoone erakorralisest auditist kui ka paikvaatluse protkollist (dtl 276-282, 181-196). Paikvaatluse protokollist nähtub, et kohati on uuendatud kuuri laudist, paigaldatatud on aknad ja uksed, kuuri üks ruum on kohandatud elamiseks, osaliselt on eterniitkatus vahetatud kivikatusega (dtl 184, 189, 190, 193, 194). Hoone erakorralisest auditist nähtub, et hoone keskele oli sisenemiseks rajatud algselt suur värav. Edaspidiste ümberehituste käigus on suurest uksest tehtud uks ja aken. Selle tarbeks on rajatud puitprussist täiendav kandekarkassi alumine vöö. Viimane toetub fibo plokkidele. Ümberehituse käigus on hoonele rajatud alumine paneellaudis. Hoonesse on rajatud üks põiki hoonet paiknev vahesein. Avaldaja ei ole vaidlustanud puudutatud isiku väiteid kuuri korrashoiu kulude kandmise kohta. Vastuolus hea usu põhimõttega on olukord, kus üks omanik teostab kuuri hooldust ja vastutab selle heakorra eest üksinda, kuid kuur on endiselt korteriomanike kaasomandis. Avaldaja ei ole kuuri säilimisse vähimalgi määral panustanud. Kohus nõustub küll avaldajaga selles, et menetlusosaliste vahel puudub kirjalik kokkulepe kaasomandis olevate ehitiste kasutamise kohta, kuid kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul ka tähelepanuta jätta, et menetlusosaliste vahel on välja kujunenud tava sellest, et puudutatud isikute perekond kasutab
vaidlusalust kuuri. Avaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid sellest, et ta on kohtueelselt palunud puudutatud isikul lõpetada õigusrikkumine. Puudutatud isik on kohtule korduvalt väitnud, et avaldaja ei ole kordagi enne kohtusse pöördumist soovinud kasutada osa puudutatud isiku kasutuses olevast kuurist.
24.Avaldaja vastuväidete kohaselt soovib ta kasutada puudutatud isiku valduses olevat kuuri küttepuude hoidmiseks, kuna tema kasutuses olev kuur tuleb lammutada. Kohus möönab, et avaldaja kasutuses olev kuur ei ole väga heas seisukorras, kuid kohtule on arusaamatu, miks avaldaja ise enda kasutuses olevat kuuri ei ole aastate jooksul korras hoidnud või mis põhjusel avaldaja tema kasutuses oleva kuuri asemel ei saa rajada uut tänapäevast kuuri. Kohtuistungil avaldaja avaldas, et tal on võimalik kuur rajada ka elamu ja peenramaa juures asuvale maa-alale, mis tulenevalt poolte kokkuleppest on avaldaja ainukasutuses. Siinkohal märgib kohus paikvaatlusel kogetu pinnalt ja ka auditist nähtub, et puudutatud isiku kasutuses olevasse kuuri ei ole võimalik mahutada kahe perekonna esemeid ja küttepuid, kuna osaliselt on puudutatud isik poolt kuur ehitatud ümber elutoaks.
25.Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et hea usu põhimõttega vastuolus on olemasoleva olukorra säilitamine. Kuivõrd poolte vahel välja kujunenud tava kohaselt kasutab ja hooldab vaidlusalust kuuri puudutatud isik, avaldaja kasutada on tema enda rajatud kuur, siis vaidlusaluse kuuri andmine puudutatud isiku erikasutusse ei kahjusta ülemäära avaldaja õigustatud huve. Avaldajal on võimalus tema kasutada olev kuur kas korrastada, lammutada ja rajada samasse kohta uus kuur või rajada uus kuur elamule lähedamale, mis teeb avaldajale ka küttepuude elamusse viimise lihtsamaks. Kohus nõustub puudutatud isikuga selles, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas on olukord, kus mõlemal menetlusosalisel on oma kuur ja mõlemal korteriomanikul on võimalus kuuri takistamatult kasutada.
26.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab vastuavalduse osas, milles puudutatud isik palub anda kuuri erikasutusõigus puudutatud isikule. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-5506 28.04.2021 määruse p.15 märkinud, et erikasutusõiguse tekkimise eeldus on kõigi korteriomanike kokkulepe. Kui korteriomanikud ei ole kokkuleppe tekkimise ja erikasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmise eelduseks olevate tahteavalduste andmisega nõus, võib erikasutusõigust sooviv korteriomanik nõuda tahteavalduste andmist. KrtS § 9 ja § 13 lg 2 võimaldavad erinormidena nõuda korteriomanikult tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus kohustab avaldajat andma tahteavaldus korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt K kinnistul asuva kuuri erikasutusõigus antakse puudutatud isikule. Selleks, et eelnimetatud kokkulepe kehtiks ka korteriomanike eriõigusjärglaste suhtes, tuleb kokkulepe KrtS § 13 lg 3 kohaselt kanda kinnistusraamatusse eriomandi sisuna kõikide korteriomandite registriosade esimestesse jagudesse (Riigikohtu 7 detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5506/43, p 14). Eeltoodu tõttu kuulub rahuldamisele ka puudutatud isiku taotlus kohustada avaldajat andma nõusolekud kõikide korteriomandite registriosade esimestesse jagudesse kokkulepe kinnistusraamatusse eriomandi sisuna kandmiseks.
27.Avaldaja on palunud muuhulgas kohustada A.P lõpetama kaasomandis oleva puukuuri mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine ja vabastama L.Kile üle andmiseks nimetatud kuurist 29,8 m2 suurune pind. Avaldaja vastav taotlus on käsitletav KrtS § 30 lg 1 ja 2 alusel esitatava õigusrikkumise lõpetamise nõudena. Kuivõrd kohus on seisukohal, et puudutatud isikule tuleb anda vaidlusaluse kuuri erikasutusõigus, jääb avaldaja vastav taotlus rahuldamata.
28.Puudutatud isik on palunud kohustada ennast andma vastavad nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Kohus ei saa puudutatud isikut kohustada andma nõusolekut sellest, et kinnistusraamatusse tehakse kokkulepet kajastav kanne. Vastav kanne tehakse kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavalduse saab esitada korteriomanik või saavad seda teha korteriomanikud. Juhul kui kinnistamisavalduse esitab üks korteriomanikest (nt puudutatud isik), saab kinnistamisavalduse rahuldada üksnes juhul, kui avaldusele lisatakse avaldaja nõusolekud.
Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 7. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391/41, p 13). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel saab kohus asendada üksnes kostja tahteavalduse. Kui mingi toimingu tegemiseks, näiteks kinnistusraamatukande tegemiseks, on vajalik hageja enese või muu puudutatud isiku avaldus, tuleb need kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks esitada koos kohtulahendiga (Varul, P. TsÜS § 68, komm 3.5.3. – Varul, P jt. (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010). Seega, kui kohus on määrusega kohustanud avaldajat tahteavaldust andma ja see määrus on jõustunud, siis asendab määrus puuduolevaid korteriomanike nõusolekuid. Puudutatud isik saab kande tegemiseks teha kinnistamisavalduse ning selle koos jõustunud määrusega edastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Seejuures ei pea kohtulahendi resolutsiooni sõnastamisel eraldi kordama TsÜS § 68 lg-s 5 sisalduvat tõdemust, et kohtulahend asendab tahteavaldust, sest sellise korduse järele puudub vajadus (vt Maksing, M. „Sooritusnõude lahendamine tsiviilasja kohtulahendi resolutsioonis“ Juridica 4/2020, lk 313). Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata puudutatud isiku vastuavaldus osas, milles puudutatud isik palus kohustada ennast andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
29.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldaja nõue kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, puudutatud isiku kohustamiseks lõpetada kaasomandis oleva ehitise mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemine ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus rahuldab puudutatud isiku vastuavalduse osaliselt ja kohustab avaldajat andma tahteavaldus korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt K kinnistul asuva kuuri erikasutusõigus antakse puudutatud isikule ning kohustab avaldajat andma nõusolekud kõikide korteriomandite registriosade esimestesse jagudesse kokkulepe kinnistusraamatusse eriomandi sisuna kandmiseks. Vastuavaldus jääb rahuldamata osas, milles puudutatud isik palub ennast kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Menetluskulude jaotamine
30.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kaasomandi eseme kasutamise reguleerimine toimub kõigi korteriomanike huvides, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei nõustu avaldaja ega puudutatud isiku seisukohaga, et menetluskulud tuleb jätta vastaspoole kanda. Ebakõlad kaasomandi mõistliku ühise kasutamise osas on minimaalsed ja tekkinud peamiselt poolte omavahelise kommunikatsioonivõime puudustest. Seetõttu on põhjendatud ja ka õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.