28. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-18411
Tsiviilasi / hagi ese
R R AS-i hagiavaldus NEOTERIC OÜ ja B Bi (B) vastu kasutuslepingust ja käenduslepingust tulenevates raha tasumise nõuetes
Hagihind
39 462,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
R R AS (registrikood xxx, aadress Laki tn 11d/1, 12915 Tallinn) Lepinguline esindaja R T
Kostjad
NEOTERIC OÜ (registrikood 12705020, aadress Sompa tn 1, 41533 Jõhvi) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari B B (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt NEOTERIC OÜ-lt (registrikood 12705020) ja B Bilt (B, isikukood xxx) R R AS-i (registrikood xxx) kasuks 29 559 (kakskümmend üheksa tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot ja 71 (seitsekümmend üks) senti.
3.Jätta rahuldamata R R AS-i (registrikood xxx) hagiavaldus NEOTERIC OÜ (registrikood 12705020) ja B Bi (B, isikukood xxx) vastu solidaarselt viivise 9853 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti tasumise nõudes.
4.Välja mõista NEOTERIC OÜ-lt (registrikood 12705020) R R AS-i (registrikood xxx) kasuks 40 (nelikümmend) eurot.
5.Välja mõista B Bilt (B, isikukood xxx) R R AS-i (registrikood xxx) kasuks 40 (nelikümmend) eurot.
6.Jätta rahuldamata R R AS-i (registrikood xxx) hagiavaldus B Bilt (B, isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulude 10 (kümme) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskuludest 24,89% (kakskümmend neli koma kaheksakümmend üheksa protsenti) R R AS-i (registrikood xxx) kanda ja 75,11% (seitsekümmend viis koma üksteist protsenti) solidaarselt NEOTERIC OÜ (registrikood 12705020) ja B Bi (B, isikukood xxx) kanda.
8.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.R R AS (hageja) esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse NEOTERIC OÜ ja B Bi (kostjad) vastu (dtl-d 1-8). Kohus võttis hagi 15.12.2020 menetlusse (dtl 129). Kostjad vastasid hagile 01.02.2021 (dtl-d 135-140). Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses (dtl-d 147148). Hageja esitas 19.08.2022 täiendavad tõendid ja arvamuse (dtl-d 151-161). Kostja esitas 02.09.2022 seisukoha (dtl-d 267-270).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja NEOTERIC OÜ sõlmisid 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03. Pooled leppisid kliendilepinguga kokku hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vaheliste seadmete rendilepingute sõlmimise korras ja tingimustes. Hageja ja kostja NEOTERIC OÜ sõlmisid 21 rendilepingut. Kostja NEOTERIC OÜ on jätnud tasumata tasu summas 19 706,47 eurot, mille maksmiseks on hageja väljastanud arved 15.01.2020 arve nr 20002423, 31.01.2020 arve nr 20005428, 31.01.2020 arve nr 20005752, 31.01.2020 arve nr 20005762, 31.01.2020 arv nr 20005774, 31.01.2020 arve nr 20006425, 31.01.2020 nr 20006523, 15.02.2020 nr 20008119, 15.02.2020 nr 20009268, 15.02.2020 arve nr 20009278, 15.02.2020 arve nr 20010379, 15.05.2020 arve nr 20010459, 29.02.2020 arve nr 20011640, 29.02.2020 arve nr 20013387, 29.02.2020 arve nr 20013396, 29.02.2020 arve nr 20013832, 29.02.2020 arve nr 20013920, 15.03.2020 arve nr 20015421, 15.03.2020 arve nr 20016562, 15.03.2020 arve nr 20016572, 15.03.2020 arve nr 20017450, 15.03.2020 arve nr 20017521, 31.03.2020 arve nr 20019699, 31.03.2020 arve nr 20020015, 31.03.2020 arve nr 20020023, 31.03.2020 arve nr 20021656, 31.03.2020 arve nr 20021731, 15.04.2020 arve nr 20024484, 15.04.2020 arve nr 20024492, 15.04.2020 arve nr 20024868, 15.04.2020 arve nr 20024926, 15.04.2020 arve nr 20025697, 30.04.2020 arve nr 20028824, 30.04.2020 arve nr 20029245, 30.04.2020 arve nr 20029253, 30.04.2020 arve nr 20031285, 30.04.2020 arve nr 20031348, 15.05.2020 arve nr 20035332, 15.05.2020 arve nr 20035340, 15.05.2020 arve nr 20035530, 15.05.2020 arve nr 20036395, 15.05.2020 arve nr 20036441, 31.05.2020 arve nr 20040455, 31.05.2020 arve nr 20041008, 31.05.2020 arve nr 20041018, 31.05.2020 arve nr 20041856, 15.06.2020 arve nr 20045792. Hageja on arvestanud maksmata tasult viivist määraga 0,5% päevas ajavahemikus 14.02.2020 kuni 14.12.2020 kogusummas 25 725,60 eurot, mille tasumist hageja nõuab 19 706,47 euro ulatuses. Hageja ja kostja B B sõlmisid hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel sõlmitud 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03 tulenevate nõuete tagamiseks käenduslepingu, mille B B on allkirjastanud 25.09.2019. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt tasu 19 706,47 eurot ja viivise 2 (8)
19 706,47 eurot tasumist ning kostja NEOTERIC OÜ-lt sissenõudmiskulude 40 eurot tasumist ja kostja B Bilt sissenõudmiskulude 50 eurot tasumist
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja B Bi vahel sõlmitud käenduslepinguga on tagatud hagimenetluses esitatud nõuded, sest käenduslepingu punkti 1 kohaselt on tagatud kliendilepingu nr 100698 alusel sõlmitud rendilepingutest tulenevad nõuded. Hageja ei ole tõendanud kliendilepingu alusel konkreetsete rendilepingute sõlmimist ning asjade (seadmete) kostjale üleandmist. Kostjad taotlevad viivise vähendamist. Hageja käibe suurust 2020.a IV kvartalis arvestades ei mõjuta viivisenõude vähendamine hagejat negatiivselt. Viivise väljamõistmine mõjutab negatiivselt kostja NEOTERIC OÜ toimetulekusuutlikkust. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoluga, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja NEOTERIC OÜ 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 9-15). Kliendilepingu punkt 2.1 sisaldab järgmises sõnastuses lepingutingimust: „2.1 Kliendilepingu eesmärgiks on reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara (edaspidi: „Seadmed”) Rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerida Rentniku volitatud isikute ring“ (dtl 10, p 2.1). Kliendilepingu punkt 2.2 sisaldab järgmises sõnastuses lepingutingimust: „2.2 Kliendilepingus ja selle lisades sisalduvaid Seadmete rendi raam- ja eritingimusi kohaldatakse mistahes Seadme igakordsele Rentniku kasutusse andmisele sellekohase eraldi konkreetse rendilepingu (edaspidi: „Leping”) alusel. Poolte vahel konkreetsete Seadmete osas tekkiv rendisuhe on reguleeritud Lepingu (koos lisadega), käesoleva Kliendilepingu (koos lisadega) ning Lepingu pöördel olevate AS R R Seadmete Rendi Üldtingimustega (edaspidi: „Lepingu dokumendid”). Vastuolude korral Lepingu erinevate dokumentide vahel lähtuvad Pooled alljärgnevast prioriteetsusest: Leping, Kliendileping, Lepingu pöördel olevad R R AS Seadmete Rendi Üldtingimused“ (dtl 10, p 2.2). Kliendilepingu punkt 2.3 sisaldab järgmises sõnastuses lepingutingimust: „2.3 Lepingu dokumentides teistsuguse regulatsiooni puudumisel juhinduvad Pooled rendisuhte osas võlaõigusseaduses fikseeritud üürilepingu regulatsioonist“ (dtl 10, p 2.3). Kohtu hinnangul on pooled kliendilepinguga kokku leppinud hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vaheliste seadmete üürilepingute sõlmimise korras ning lepingutingimustes, mida kohaldatakse igale hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel sõlmitud seadmete üürilepingule.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel on sõlmitud 21 rendilepingut. Kliendilepingu punkt 4.3 sisaldab järgmises sõnastuses lepingutingimust: „4.3 Konkreetse Seadme osas loetakse Leping sõlmituks arvates Lepingu allkirjastamisest kummagi Poole volitatud isiku poolt. Rentniku volitatud isikute loetelu on fikseeritud Kliendilepingu lisas“ (dtl 11, p 4.3). Eeltoodust tulenevalt on pooled leppinud kokku seadmete üürilepingute kirjalikus vormis. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud järgmiste lepingute sõlmimise lepingudokumentidega: 05.07.2019 rendileping RL892875 (dtl-d 179-197), 05.08.2019 rendileping RL891535 (dtl-d 179-197), 28.08.2019 rendileping RL911552 (dtl-d 179-197), 16.09.2019 rendileping RL917512 (dtl-d 179-197), 21.10.2019 rendileping RL927523 (dtl-d 179-197), 29.10.2019 rendileping RL930512 (dtl-d 179-197), 31.10.2019 rendileping RL931339 (dtl-d 179197), 11.11.2019 rendileping RL932023 (dtl-d 179-197), 14.11.2019 rendileping RL935500 (dtl-d 179-197), 19.02.2020 rendilepingu RL955420 (dtl-d 216-218). Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel lisaks 29.02.2016 kliendilepingule nr 16022903 muude kliendilepingute sõlmimist. Hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel sõlmitud eespool loetletud lepingutest ei nähtu poolte kokkulepet välistada eespool loetletud lepingutele 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03 kohaldamine. Kohus leiab, et eelnevalt loetletud lepingud on sõlmitud kliendilepingu punkti 4.3 järgi kirjalikus vormis. Lepingud on digitaalselt allkirjastatud kostja juhatuse liikme B Bi poolt (dtl-d 179-197, 266, 207-214). Lepingu elektrooniline vorm on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 lg 1 järgi võrdsustatud kirjaliku vormiga. Eeltoodut arvestades on täidetud kliendilepingu punktis 4.3 sätestatud lepingute sõlmimise eeldus.
3 (8)
6.Hageja on soovinud 14.08.2019 rendileping RL906896 (dtl 266) sõlmimist tõendada B Bi digitaalselt allkirjastatud lepingudokumendiga. Lepingudokumendist ei nähtu B Bi digitaalne allkiri, mistõttu ei tõenda dokumentaalne tõend lepingu sõlmimist. 07.01.2019 rendileping RL848694 (dtld 170-171) on allkirjastatud M G poolt, 18.07.2019 rendileping RL897613 (dtl 199) on allkirjastatud P M poolt, 26.07.2019 rendileping RL900548 (dtl 200) on allkirjastatud M Gi poolt ning 16.09.2019 rendileping RL917530 (dtl-d 204) on allkirjastatud M Gi poolt. Kliendilepingu punkti 4.3 kohaselt pidid kostja NEOTERIC OÜ volitatud isikud olema eraldi lepingu lisas fikseeritud. Hageja on esitanud tõendina 07.12.2018 kuupäeva kandva volikirja (dtl-d 264-265). Kohus leiab, et volikiri on käsitsi ja digitaalselt allkirjastamata. Kohtu hinnangul ei nähtu seetõttu volikirjast M Gile ja P M volituse andmine. Hageja ei ole esitanud 09.05.2019 rendilepingu RL874765, 16.05.2019 rendilepingu RL877434, 01.07.2019 rendilepingu RL891412, 13.09.2019 rendilepingu RL916847 ja 15.10.2019 rendilepingu RL929111 allkirjastatud lepingudokumente. Eeltoodut arvestades ei ole täidetud kliendilepingu punktis 4.3 kokkulepitud lepingute sõlmituks lugemise eeldused järgmiste lepingute suhtes: 07.01.2019 rendileping RL848694 (dtl-d 170-171), 09.05.2019 rendileping RL874765, 16.05.2019 rendileping RL877434, 01.07.2019 rendileping RL891412, 18.07.2019 rendileping RL897613 (dtl 199), 26.07.2019 rendileping RL900548 (dtl 200), 13.09.2019 rendileping RL916847, 16.09.2019 rendileping RL917530 (dtl-d 204), 15.10.2019 rendileping RL929111 ja 19.02.2020 rendileping RL955420 (dtl-d 216-218). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kliendilepingu punktis 4.3 sisalduvat kokkulepet ja VÕS § 11 lõiget 2 arvestades ei saa loetletud lepinguid lugeda sõlmituks. Kohtu hinnangul nähtub poolte käitumisest, et vaatamata kokkulepitud kirjaliku vormi mittejärgmisele on pooled lugenud lepinguid endile siduvaks. See nähtub asjaolust, et hageja on kostja NEOTERIC OÜ-le väljastanud lepingute alusel arveid, mida kostja on tasunud. Arvete tasumine nähtub väljastatud arvetest ja maksekorraldustest nende tasumise kohta (dtl-d 224-241). Lepingute siduvaks lugemine nähtub sellest, et kostja NEOTERIC OÜ on hageja 10.06.2020 võlateatisele (dtl-d 242-243) vastuseks 07.07.2020 elektronkirjas pakkunud võlateatises märgitud võla 24 111,35 euro tagasimakseks graafikut (dtl-d 244-245) ning 15.07.2020 tasunud hagejale 5000 eurot (dtl 246). Kohtu hinnangul on kostja NEOTERIC OÜ majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna andnud 07.07.2020 elektronkirjaga VÕS § 30 lg 1 ja 3 mõistes võlatunnistuse, millega on tunnistanud lepingutest tulenevate kohustuste olemasolu. Kohtu hinnangul on kostja NEOTERIC avaldanud elektronkirjas tahet võlgnevus tasuda. Seda, et kostja tahe oli suunatud võlgnevuse tunnustamisele, tõendab kostja poolt e-kirjas märgitud tähtpäeval võlgnevuse osaline tasumine. VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohtu hinnangul nähtub poolte käitumisest, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahelises käitumises tekkis tava, mille kohaselt ei pidanud järgima rendilepingute sõlmimisel kliendilepingu punktis 4.3 sätestatud kirjaliku vormi nõuet ning lepingud võis sõlmida vormivabalt. Kohtu hinnangul nähtub sellise tava olemasolu muuhulgas sellest, et pooled on lugenud endile siduvaks ka neid lepinguid, mille sõlmimine ei vasta kliendilepingu punktis 4.3 kokkulepitud tingimustele. Pooled ei pidanud lepingute vorminõuet oluliseks, mida tõendab 05.07.2019 rendilepingu RL892875, 05.08.2019 rendilepingu RL891535, 28.08.2019 rendilepingu RL911552, 16.09.2019 rendilepingu RL917512, 21.10.2019 rendilepingu RL927523, 29.10.2019 rendilepingu RL930512, 31.10.2019 rendilepingu RL931339, 11.11.2019 rendilepingu RL932023, 14.11.2019 rendilepingu RL935500 allkirjastamine hageja esindaja poolt alles 09.01.2020 ning kostja NEOTERIC OÜ juhatuse liikme poolt alles 14.01.2020 (dtl-d 178). Kohtu hinnangul tõendab kirjalikust vorminõudest loobumist ka see, et kostja on lepingutest tulenevaid võlgnevusi tunnistanud sõltumata lepingute vormist. Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel lisaks 29.02.2016 kliendilepingule nr 160229-03 muude kliendilepingute sõlmimine. Hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahelistest kirjaliku vorminõuet mittejärgivatest lepingutest ei nähtu poolte kokkulepet välistada lepingutele 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03 kohaldamine. 4 (8)
Kliendilepingust ei nähtu poolte kokkulepet, mille kohaselt peab rendilepingul viitama pooltevahelisele kliendilepingule. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et poolte vahel tuleb lugeda sõlmituks ka järgmised lepingud, mille puhul ei ole sõlmimisel järgitud kliendilepingu punktis 4.3 kokkulepitud tingimust: 07.01.2019 rendileping RL848694 (dtl-d 170-171), 09.05.2019 rendileping RL874765, 16.05.2019 rendileping RL877434, 01.07.2019 rendileping RL891412, 18.07.2019 rendileping RL897613 (dtl 199), 26.07.2019 rendileping RL900548 (dtl 200), 13.09.2019 rendileping RL916847, 16.09.2019 rendileping RL917530 (dtl-d 204), 15.10.2019 rendileping RL929111 ja 19.02.2020 rendileping RL955420 (dtl-d 216-218).
7.Kliendilepingu punkti 5.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „5.1 Rendileandja annab Seadmed Rentnikule rendile Seadme üleandmise ajahetkel kehtiva rendihinnakirja alusel. Rendileandjal on õigus nõuda Rentnikult ettemaksu tasumist (dtl 11, p 5.1). Kliendilepingu punkti 5.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: 5.2 Renditasu kuulub tasumisele Rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved Rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui Rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub Rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve saamisest. Arve mittesaamine ei vabasta Rentnikku arve maksmise kohustusest. Rentnik kohustub Rendileandjat teavitama arve mittesaamisest 10 (kümne) päeva jooksul. Pooled loevad, et Rentniku poolset arve kättesaamist tõendab muuhulgas Rendileandja poolt arvete väljastamisel kastutatava kolmandast isikust teenusepakkuja sellekohane logifail“ (dtl 11, p 5.2). Kohus on seisukohal, et rendilepingute järgsete tasude suurused on tõendatud lepingudokumentidega (dtl-d 170-216). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja NEOTERIC OÜ võlgneb hagejale rendilepingute järgse tasu 19 706,47 eurot, mille tasumiseks on hageja kostjale NEOTERIC OÜ väljastanud järgmised arved: 15.01.2020 arve nr 20002423, 31.01.2020 arve nr 20005428, 31.01.2020 arve nr 20005752, 31.01.2020 arve nr 20005762, 31.01.2020 arv nr 20005774, 31.01.2020 arve nr 20006425, 31.01.2020 nr 20006523, 15.02.2020 nr 20008119, 15.02.2020 nr 20009268, 15.02.2020 arve nr 20009278, 15.02.2020 arve nr 20010379, 15.05.2020 arve nr 20010459, 29.02.2020 arve nr 20011640, 29.02.2020 arve nr 20013387, 29.02.2020 arve nr 20013396, 29.02.2020 arve nr 20013832, 29.02.2020 arve nr 20013920, 15.03.2020 arve nr 20015421, 15.03.2020 arve nr 20016562, 15.03.2020 arve nr 20016572, 15.03.2020 arve nr 20017450, 15.03.2020 arve nr 20017521, 31.03.2020 arve nr 20019699, 31.03.2020 arve nr 20020015, 31.03.2020 arve nr 20020023, 31.03.2020 arve nr 20021656, 31.03.2020 arve nr 20021731, 15.04.2020 arve nr 20024484, 15.04.2020 arve nr 20024492, 15.04.2020 arve nr 20024868, 15.04.2020 arve nr 20024926, 15.04.2020 arve nr 20025697, 30.04.2020 arve nr 20028824, 30.04.2020 arve nr 20029245, 30.04.2020 arve nr 20029253, 30.04.2020 arve nr 20031285, 30.04.2020 arve nr 20031348, 15.05.2020 arve nr 20035332, 15.05.2020 arve nr 20035340, 15.05.2020 arve nr 20035530, 15.05.2020 arve nr 20036395, 15.05.2020 arve nr 20036441, 31.05.2020 arve nr 20040455, 31.05.2020 arve nr 20041008, 31.05.2020 arve nr 20041018, 31.05.2020 arve nr 20041856, 15.06.2020 arve nr 20045792. Loetletud arvete alusel on tasumata 19 706,47 eurot (dtl-d 20-87). Kohtu hinnangul on arvetel märgitud tasude suurus kooskõlas rendilepingutes märgitud tasudega. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on arvetel märgitud tasunõuded tervikuna täitnud. Seetõttu on hagejal õigus kliendilepingu punkti 5.2 ja VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda kostja NEOTERIC OÜ-lt 19 706,47 euro tasumist. Kohus mõistab kostja NEOTERIC OÜ-lt tasu 19 706,47 eurot välja.
8.Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise 19 706,47 eurot tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ leppisid kliendilepingu punktis 5.4 kokku viivisemääras 0,5% päevas (dtl 11, p 5.4). Kohus leiab, et viivisekokkulepe on tõendatud lepingudokumendiga. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vaheline kliendileping ning rendilepingud sõlmitud mõlema lepingupoole majandustegevuses. Kliendilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Hagejaga samal tegevusalal tegutsevad ettevõtjad rakendavad klientide suhtes samasugust viivisemäära. Asjaolu on tõendatud xxx-i üldtingimustega (dtl-d 253-256) ja xxx seadmete rendi üldtingimustega (dtl-d 257-261). Seega ei ole 5 (8)
viivisekokkulepe erandlik. Viivisemäär ei ole seadusega vastuolus. Kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seetõttu põhineb hageja viivisenõue kostjate vastu kehtival lepingutingimusel. Hageja on arvestanud tasumata arvetel märgitud summadelt ajavahemikus 14.02.2020 kuni 14.12.2020 viivist 25 725,60 eurot (dtl-d 5-6). Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja esitatud viivisearvestuse õigsusele. Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus ei sisalda arvutusvigu ning põhineb kokkulepitud viivisemääral, tasu maksmisega viivitatud päevade arvul ning võlgnetavate tasude suurusel, mille maksmisega on viivitatud. Hageja on viivisenõude esitanud põhinõude ulatuses ning nõuab kostjatelt 19 706,47 euro tasumist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Kostjad on leidnud, et viivis on objektiivselt väga suur summa. Kostjad leiavad, et viivise vähendamine ei mõjuta hageja majanduslikku seisundit, kuid mõjutab negatiivselt kostja NEOTERIC OÜ toimetuleku suutlikkust (dtl 140). Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et viivise vähendamine ei mõjuta mingilgi määral hageja majanduslikku seisundit, kostjate poolt välja toodud võrdlust hageja ja NEOTERIC OÜ majandusliku seisundi erinevuse kohta ning asjaolu, et see oleks põhjus viivise vähendamiseks. Majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus (dtl 160). Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 14.02.2020 kuni 14.12.2020 eest, st vähem kui ühe aasta eest. Kohus nõustub kostjate väitega, et viivisearvestuse perioodi arvestades on sissenõutavaks muutunud viivise summa objektiivselt väga suur summa. Kostja NEOTERIC OÜ osakapitali suurust 2500 eurot arvestades mõjutab viivisenõude rahuldamine kostja toimetulekusuutlikkust (dtl 18). Kohus nõustub kostjate väitega, et hageja käibe suurust 2020.a IV kvartalis arvestades ei mõjuta viivisenõude vähendamine hagejat negatiivselt, kuid tagab hagejale tekkinud võimaliku kahju hüvitamise viivise vähendatud viivise arvel. Kohus leiab, et kostja poolt nõude rahuldamise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit arvestades on mõistliku ulatuseni vähendatud viivis 9853,24 eurot, mis vastab poolele võlgnetavale põhinõudele. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja vähendab viivist 9853,24 euroni. Hagejal on õigus nõuda kostja NEOTERIC OÜ-lt viivise 9853,24 euro tasumist. Kohus mõistab kostja NEOTERIC OÜ-lt viivise 9853,24 euro hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 9853,23 eurot tasumise nõudes.
9.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks kostja NEOTERIC OÜ-lt, mis nähtub lepingu täitmise nõuete esitamisest kostjatele (dtl-d 89-122). Hageja nõuab kostja NEOTERIC OÜ-lt sissenõudmiskulu 40 eurot maksmist, mis kujutab endast kohtu hinnangul sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lg 1 mõistes. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud kostja NEOTERIC OÜ-lt hageja kasuks välja.
10.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja B B sõlmisid käenduslepingu, mille B B on allkirjastanud 25.09.2019. Kohus leiab, et käenduslepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 16-17). Lepingu punkt 1 on sõnastatud järgmiselt: „Lepingu alusel vastutab käendaja NEOTERIC OÜ, registrikood 12705020, asukoht Sompa tn 1 Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533, (edaspidi “Klient”) poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest Kreeditori ees, mis tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendileping nr 100698 alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti R R AS 6 (8)
seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab Kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50000 EUR“ (dtl 17). 16.09.2019 käenduslepingust nähtuvalt ei sisalda leping hageja ja kostja B Bi kokkuleppeid selle kohta, et kostja B B vastutab 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03 tulenevate NEOTERIC OÜ kohustuste täitmise eest. Samuti ei nähtu 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03, et tegemist on sama lepinguga, millele on osundatud 16.09.2019 käenduslepingu punktis 1 (kliendileping nr 100698). Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte tahe käenduslepingu sõlmimisel oli tagada 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03 tulenevate NEOTERIC OÜ kohustuste täitmist. Hageja on seisukohal, et käenduslepingus on 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03 tähistamiseks ebaõigesti kasutatud tähistust „kliendileping nr 100698“. Kostja B B on 25.09.2019 saatnud hagejale käenduslepingu (dtl 169). Kostja NEOTERIC OÜ on esitanud 30.09.2019 krediidilimiidi/ maksetingimuse muutmise taotluse (dtl 166-168). Hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel ajavahemikus 07.01.2019 kuni 10.09.2019 sõlmitud rendilepingutele on märgitud NEOTERIC OÜ kliendinumbriks 100698 (dtl-d 170-204). Hageja kliendiprogrammi kuvatõmmisest nähtuvalt on NEOTERIC OÜ lepingu kuupäevaks märgitud 01.03.2016 (dtl 164). Kohus leiab, et hageja ettevõtte krediidikontroller H Ai 18.08.2022 digitaalselt allkirjastatud kiri (dtl 162-163) ei ole hageja seletus, vaid dokumentaalne tõend, sest seletust ei ole andnud hageja seaduslik esindaja. Kirjas on krediidikontroller H A põhjendanud kliendinumbri lepingunumbriks muutumist uue kliendihaldusprogrammi kasutuselevõtmise ja andmete transportimisega sellesse programmi. Kohus leiab, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel lepinguline suhe, mille raames sõlmitud rendilepingutel märgiti NEOTERIC OÜ kliendinumbriks 100698. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et tegemist on NEOTERIC OÜ kliendinumbriga. Pooled ei ole tõendanud, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel oli käenduslepingu sõlmimise ajal sõlmitud muid kliendilepinguid peale 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03. Pooled ei ole tõendanud, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel oli käenduslepingu sõlmimise ajal sõlmitud kliendileping nr 100698. Hageja töötaja kirjas märgitud teave on seda arvestades usutav. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03 tulenevat võlasuhet tähistati pooltevahelises praktikas kliendinumbriga 100698. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ja kostja B Bi ühine tahe oli käenduslepingu sõlmimisel tagada NEOTERIC OÜ 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03 tulenevaid kohustusi. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja B Bi vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneb kostja kohustus vastutada NEOTERIC OÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad hageja ja kostja NEOTERIC OÜ 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03 alusel sõlmitud rendilepingutest. Seejuures vastutab kostja B B nii teenustasu, viivise kui ka sissenõudmiskulude tasumise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagejal õigus nõuda käenduslepingu alusel kostja B Bilt tasu ja viivise maksmist. Kohus mõistab kostja B Bilt solidaarselt kostja NEOTERIC OÜ-ga hageja kasuks välja tasu 19 706,47 eurot ja viivise 9853,24 eurot.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
12.Hageja nõuab kostja B Bilt sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Kostja B B sõlmis tarbijakäenduslepingu enda majandus- või kutsetegevuses kostja NEOTERIC OÜ juhatuse liikmena. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ja B Bi vahel sõlmitud käendusleping ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 mõistes tarbijaga sõlmitud lepinguks. Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks 7 (8)
kostjatelt, mis nähtub lepingu täitmise nõuete esitamisest kostjatele (dtl-d 89-122). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostja B Bilt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud kostja B Bilt hageja kasuks välja. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Hageja esitas hagiavalduses nõuded tsiviilasja hinnaga 39 462,94 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 29 639,71 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 75,11% ulatuses (29 639,71 39 462,94-st on 75,11%). Kohus jätab menetluskuludest 24,89% hageja kanda ja 75,11% kostja kanda.
15.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Osaliselt tühistatud TRK
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.