3.Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust so. 150 eurot OÜ Purvi Kinnisvara arveldusarvele XXX.
4.Jätta kostjate menetluskulud OÜ Purvi Kinnisvara kanda.
5.Rahuldada I.-E.J. taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista OÜ-lt Purvi Kinnisvara I.-E.J. kasuks menetluskulude katteks välja 1625,50 eurot.
7.Mõista OÜ-lt Purvi Kinnisvara I.-E.J. kasuks välja viivis menetluskuludelt (1625,50 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Tsiviilasi nr 2-17-17218
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2, § 661 lg 1 ja 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu XXX. novembri XXX määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr XXX (OÜ Purvi Kinnisvara hagi I.-E.J, V.A. ja A.V. vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks, lepingutingimuste tühisuse tuvastamiseks ja omandi rikkumise kõrvaldamiseks) eraldiseisvasse menetlusse tsiviilasja nr 2-17-17218. Kohus peatas 5. jaanuaril 2018 käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr XXX otsuse jõustumiseni. Tartu Maakohtu 30. juuni 2022 määrusega uuendas kohus menetluse seoses tsiviilasjas nr XXX otsuse jõustumisega.
2.Hageja esitas 27. juulil 2022 avalduse hagist loobumiseks ning poole riigilõivu tagastamiseks (tl 110).
3.V.A. ja A.V. menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei ole (tl 113).
4.I.-E.J. (kostja I) ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele, kuid on seisukohal, et menetluskulud peavad jääma hageja kanda tulenevalt TsMS § 168 lõikest 4. Kostja I toob välja kulud tsiviilasjas nr XXX, mis on tekkinud kuni menetluste eraldamiseni, kuna nimetatud tsiviilasjas käsitleti kõiki hageja poolt esitatud nõudeid, mis hiljem eraldati kolme eraldiseisvasse menetlusse. Eraldamise tulemina sai ühest menetlusest kolm mh käesolev, mistõttu tuleb 1/3 tsiviilasjas nr XXX tekkinud kuludest välja mõista käesoleva tsiviilasja raames. Nimetatud kuludelt kuulub käesoleva tsiviilasja raames väljamõistmisele 1/3 kuni tegevusteni, mis on läbi viidud 16.11.2017. a (k.a). Tegevuste alusel väljastatud arvete kogusummaks kuni 16.11.2017 on 5934 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kogusummas 7120,8 eurot. Käesoleva tsiviilasja raames tuleb välja mõista 1/3 kuludest kuni tsiviilasja eraldamiseni. 1/3 kulu kogusummast 7120,8 eurot moodustab 2373,6 eurot. 4.1 Kostjat I esindas tsiviilasjas XXX kuni tsiviilasja eraldamiseni vandeadvokaat A.K, kes osutas kostjale õigusabi kokku 7120,80 euro ulatuses, tunnihinnaga 145,59 eurot (sh käibemaks). Esindaja ajakulu oli menetluskulude nimekirja ja arvete järgi kokku 49,5 tundi, s.o: 15.09.2015 - Toimiku analüüs Tartu kohtumajas; 0,50; 64 eurot; 17.09.2015 - E-toimiku analüüs ja e-kiri kliendile; 0,30; 36 eurot; 06.11.2015 - Toimiku analüüs seonduvalt omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudega, ekiri kliendile; 1,40; 168 eurot; 19.11.2015 - Menetluse peatamise taotluse koostamine ja esitamine; 1,20; 144 eurot; 24.11.2015 - Avaldaja menetlusdokumendi analüüs; 0,10; 12 eurot; 26.11.2015 - Puudutatud isikute II ja III menetlusdokumendi analüüs; 0,10; 12 eurot;
Tsiviilasi nr 2-17-17218 14.11.2017 - Maakohtu 13.11.2017 määruse ja muutunud menetlusliku olukorra analüüs, ülevaade menetluslikust seisust kliendile; 0,50; 60 eurot; 16.11.2017 - OÜ Purvi Kinnisvara 16.11.2017 vastuväite ja taotluste analüüs ning seisukoha kujundamine menetluste eraldamise küsimuses; 0,30; 36 eurot. Keskmine tunnihind käibemaksuta 121,32 eurot. Keskmine tunnihind käibemaksuga 145,59 eurot. 4.2 Alates asjade eraldamisest kuni hagiavaldusest loobumiseni on kostja I kulud olnud käesolevas tsiviilasjas kokku 342 eurot (koos käibemaksuga). Üksiktoimingud on nähtavad kuluaruandest. Kostja I esindas eraldatud asjas vandeadvokaat A.K, kes osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks) ja vandeadvokaat S.S, kes osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (sh km). Esindajate ajakulu oli menetluskulude nimekirja ja arvete järgi kokku 2,2 tundi, s.o: 14.12.2017 - Hagi ja kohtumääruste esialgne analüüs; 0,30; tunnihind 120 eurot; 36 eurot; 27.12.2017 - OÜ Purvi Kinnisvara eelmärke muutmise taotluse analüüs; 0,20; tunnihind 120 eurot; 24 eurot; 02.01.2018 - 02.01.2018 kohtumääruse analüüs (tagamise muutmine); 0,10; tunnihind 120 eurot; 12 eurot; 03.01.2018 - Kohtu 03.01.2018 kirja analüüs ja infovahetus kliendiga; 0,20; tunnihind 120 eurot; 24 eurot; 05.01.2018 - 05.01.2018 taotluse koostamine (arvel 1/3 ajast); 0,60; tunnihind 120 eurot; 72 eurot; 05.01.2018 - Maakohtu määruse analüüs; 0,10; tunnihind 120 eurot; 12 eurot; 01.07.2022 -Tutvumine kohtumäärusega. Edastamine kliendile; 0,20; tunnihind 150 eurot; 30 eurot; 08.08.2022 - Jooksev kirjavahetus kohtuga; 0,60; tunnihind 150 eurot; 90 eurot; 09.08.2022 - Tutvumine hageja avaldusega loobumiseks hagiavaldusest. Menetluskulude nimekirja koostamine; 0,50; tunnihind 150 eurot; 75 eurot. Kulud kokku ilma käibemaksuta 285 eurot. Kulud kokku käibemaksuga 342 eurot. Keskmine tunnihind käibemaksuta 129,55 eurot. Keskmine tunnihind käibemaksuga 155,45 eurot. Kogu õigusabi osutamise ajakulu on kuni menetluste eraldamiseni olnud 49,5 tundi ning alates asjade eraldamisest 2,2 tundi. Seega on ajakulu käesolevas asjas olnud 18,7 tundi (49,5/3 + 2,2). Kostja I palub eelnimetatud kulud hagejalt kostja I kasuks välja mõista. 4.3 Lisaks taotleb kostja I dokumentaalse tõendi saamise kulude hüvitamist. TsMS § 143 p 1 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud. Nähtuvalt lisale 1 on dokumentaalse tõendi saamise kuludeks kokku 16,5 eurot. Kostja I leiab, et nimetatust tuleb 1/3 ehk 5,5 eurot jätta hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-17218 Kostja I palub hagejalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud mõista hagejalt välja koos käibemaksuga.
5.Hageja vaidleb kostja I menetluskuludele vastu ning palub taotlus jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kostja I ei ole teinud käesolevas menetluses sisulisi tegevusi. Kostja I ei ole haginõude kohta esitanud ühtegi seisukohta. Seega ei saa olla ka hüvitatavat menetluskulu. Seega puudub alus jätta kostja I menetluskulud hageja kanda. Perioodil 15.09.201517.04.2017 ei ole kostja I ühtegi menetlusdokumenti esitanud ning menetluses osalenud. Menetlusdokumentide analüüsimise kulu ei ole hüvitatav menetluskulu. Puudutatud isiku esimene menetluslik samm oli tsiviilasjas nr XXX 20. aprillil 2017 vastuhagi esitamine ning kõik sellega seotud tegevused 18. aprillist 2017 kuni 12. septembrini 2017 mahus 40,8 tundi seonduvad vaid vastuhagi menetlusse võtmata jätmise vaidlustamisega. Menetlusse mittevõetud vastuhagiga seonduvad kulud tuleb jätta ainuüksi puudutatud isiku kanda. See küsimus on pealegi juba lahendatud ning need kulud ongi juba jäetud puudutatud isiku kanda Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2017 määruse resolutsiooni punktiga 3 ning Riigikohtu 11. septembri 2017 määruse resolutsiooni punktiga 3. Sisuliselt taotleb puudutatud isik juba jõustunud kohtulahendite muutmist, mis ei ole aga menetlusõiguslikult võimalik. Ka pärast vastuhagi menetlusse võtmata jätmise jõustumist, st alates 21. septembrist 2017. a, on puudutatud isiku ainus sisuline tegevus ning ainus menetlusdokument olnud 1. novembri 2017. a menetluse peatamise taotlus, mille ta esitas kolmes tsiviilasjas korraga. Kogu ülejäänud menetluskulude nimekiri koosneb jällegi vaid analüüsist ja arutelust, mis ei ole hüvitatav menetluskulu. Teisisõnu, puudutatud isiku poolt väidetud 57,9 tunnist õigusabist on 40,8 tundi menetlusse võtmata jäetud vastuhagiga seonduv kulu, 14,7 tundi teiste menetlusosaliste menetlusdokumentide analüüs, millel ei ole ühtegi väljapoole nähtuvat väljundit, ning vaid 2,4 tundi ainsa sisulise menetlusdokumendi (1. novembri 2017. a menetluse peatamise taotluse) koostamise aeg. Ka täiendav kulude aruanne (puudutatud isiku lisa nr 2), ei puuduta käesolevat menetlust. Puudutatud isiku ainus sisuline tegevus senises menetluses on menetluskulude nimekirja koostamine. Ühelgi muul nimekirjas esile toodud tegevusel ei ole mitte ühtegi käegakatsutavat tulemit. Pealegi kordab esitatud aruanne puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-17-17014 esitatud aruannet, mis tähendab, et puudutatud isik taotleb sama menetluskulu hüvitamist kahekordselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kostja I taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.Kostja I taotleb menetluskuluna 5,5 euro (1/3 dokumentaalse tõendi saamise kulust) kindlaksmääramist, mis koosnevad kinnistusraamatu väljavõtete tellimise ja paljundustööde kulust. Tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga TsMS § 143 p 2 ja 41 tähenduses. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul saab pidada tõendi saamise mõistlikuks rahaliseks kuluks 5,5 eurot.
9.Kostja I taotleb esindajakulude kindlaksmääramist kokku summas 2715,60 eurot (sh käibemaks).
Tsiviilasi nr 2-17-17218 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
10.Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat A.K. ning alates 16. veebruarist 2022 lisandus esindajana ka vandeadvokaat S.S. Kostja I menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse kohaselt osutas vandeadvokaat A.K. kostjale I kuni tsiviilasja nr XXX eraldamiseni tsiviilasjast nr XXX õigusabi summas 2373,60 eurot (sh käibemaks) (1/3 kulu kogusummast 7120,8 eurot), ajaga 49 h 50 min, keskmise tunnihinnaga 145,99 eurot ning eraldatud tsiviilasjas osutati kahe lepingulise esindaja poolt õigusabi keskmise tunnihinnaga 155,45 eurot. Esindajate ajakulu oli menetluskulude nimekirja ja arvete järgi kokku 2,2 tundi.
11.Taotluses on lepinguliste esindajate erineva tunnitasu suuruse tõttu esitatud tunnitasude kaalutletud keskmine. Ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Selleks saab kohus TsMS § 176 lg 6 alusel määrata menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Seejärel tuleb kohtul hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus. (vt Riigikohtu XXX. juuni XXX määrus XXX). Seega lähtub kohus erinevate toimingute tegemise ajal kehtinud tunnihinnast, mitte kaalutud keskmisest tunnihinnast ja lähtub sellest menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel.
12.Vandeadvokaat A.K. tunnihind oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Alates 16. veebruarist 2022 esindas kostjat I ka vandeadvokaat S.S. tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja I lepinguliste esindajate tunnitasude määrad oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et kuna kostjale I on osutatud õigusabi erinevate tunnihindade alusel sõltuvalt toimingust, saab esindajakulude kindlaksmääramisel lähtuda konkreetsetest kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest ning hinnata, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg oli nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemisel vastava tunnihinnaga põhjendatud ja vajalik.
13.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Arvestades ka kostja I esindaja esitatud menetluskulude nimekirju, kus erinevatel toimingutel ja esindajatel on erinevad tunnihinnad, ei ole iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine ka menetluslikult ökonoomne (TsMS § 2). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
Tsiviilasi nr 2-17-17218
13.1.Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas XXX kostja I esindaja ajakulu 49,5 h (1/3 ajakulust 16,5 h) ning esindajakulud (2373,60 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja I menetluskulud on ülepaisutatud ega ole taotletud ulatuses põhjendatud ega vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kohus peab põhjendatuks toimikuga ja e-toimikuga tutvumiseks kulunud aega, sh omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude analüüsi 4 h 20 min ulatuses; menetluse peatamise taotlus koostamiseks kulunud aega 1 h 20 min; 20. aprillil 2017 esitatud vastuse ja vastuhagi osas peab kohus põhjendatuks avaldusele esitatud vastuse koostamiseks kulunud aega 4 h ulatuses. Kohus nõustub hagejaga selles, et vastuhagi esitamisega ja sellega seotud kulud on jäetud kostja I kanda Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2017 määruse ja Riigikohtu 11. septembri 2017 määrusega ning kohus käesolevas menetluses selliste menetluskulude väljamõistmist põhjendatuks ei pea. Põhjendatud on 24. aprillil 2017 kohtuistungi ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemise ajakulu 2 h ulatuses, sest istungil arutati peamiselt vastuhagiga seonduvaid küsimusi; põhjendatud on 5. mail 2017 kohtumine kliendiga (edasise menetlustaktika arutelu, tõendite kogumine, taotluste esitamine), vastus OÜ Purvi Kinnisvara tähtaja pikendamise taotlusele ja 12.05.2017 OÜ Purvi Kinnisvara 11.05.2017 menetlusdokumendi analüüs 2 h ulatuses; 25.05.2017 kliendi edastatud täiendavate tõendite analüüs (isiklik päevik, fotomaterjal, hooneregistri toimiku materjalid), suhtlus kliendiga, puudutatud isiku 25.05.2017 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 7 h ulatuses; 21.09.2017 kohtumine kliendiga (edasise menetlustaktika arutelu), ekiri kliendile asjakohase Riigikohtu praktikaga (eluruumi lepingutingimustele mittevastavus), telefoninõupidamine kliendiga (kompromissettepanek Purvi Kinnisvarale) 2 h ulatuses; 30.10.2017 avaldaja 24.10 menetlusdokumendi analüüs 50 min; 01.11.2017 menetluse peatamise taotluse koostamine 3 h; 16.11.2017 OÜ Purvi Kinnisvara 16.11.2017 vastuväite ja taotluste analüüs ning seisukoha kujundamine menetluste eraldamise küsimuses 30 min. Kohus on seisukohal, et kostja I esindaja on teinud põhjendatud ja vajalikke toiminguid tsiviilasjas nr XXX lepingutingimuste tühisuse tuvastamise nõudes ca 9 tunni ulatuses (kogumaht 27 h). Käesoleval juhul kuulub tsiviilasja XXX raames väljamõistmisele 1/3 kuni tegevusteni, mis on läbi viidud 16.11.2017. a, s.o 1296 eurot (9x144). 13.2 Lisaks on esitatud rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus alates asjade eraldamisest kuni hagiavaldusest loobumiseni summas 342 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab kostja I esindaja A.K. ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses ja vandeadvokaadi S.S. ajakulu 1 tunni ulatuses, vastavalt siis 144 eurose ja 180 eurose tunnihinnaga, seega kogusummas 324 eurot (sh käibemaks).
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb pidada 1620 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud määrata esindajakulu kindlaks koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega kuulub hagejalt kostjale I väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 1625,50 eurot (1296+324+5,5). Rahuldamisele kuulub kostja I taotlus mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.