lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-2501/72

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-2501/72
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6524
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing S.A.CITO10797175

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2501

Tsiviilasi

osaühing S.A.CITO hagi J P, V P’i, J D, R P’i ja P P’i vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175, asukoht Lääne-Viru maakond, ViruNigula vald, Kõrtsialuse küla, Ojaäärse, 43406); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, asukoht Raekoja plats 20, 51004 Tartu, e-post [email protected]); kostja I J P (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne kehtiv elukoht xxxx, endine elukoht xxxx, e-post xxxx); kostja II V P (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx, e-post xxxx); kostja III J D (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx, e-post xxxx); kostja IV R P (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx, e-post xxxx); kostja V P P (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne kehtiv elukoht puudub, lisa aadress xxxx, e-post xxxx); kostjate lepinguline esindaja Roman Maksimenko (Roman Maksimenko FIE, registrikood 11726970, asukoht Narva mnt 4, 10117 Tallinn, e-post [email protected]).

2-19-2501 Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hageja osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175) hagi J P (isikukood xxxx), V P’i (isikukood xxxx), J D (isikukood xxxx), R P’i (isikukood xxxx) ja P P’i (isikukood xxxx) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks osaliselt.
2.Lõpetada J P’le (isikukood xxxx), J D’le (isikukood xxxx), R P’ile (isikukood xxxx), P P’ile (isikukood xxxx) ja osaühingule S.A. Cito (registrikood 10797175) kuuluv G P’i (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärandvara ühisus selliselt, et jätta osaühingule S.A.CITO (registrikood 10797175) kuuluv 3/16 mõttelise osa suurune osa G P’i (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärandvara ühisusest J P’le (isikukood xxxx), J D’le (isikukood xxxx), R P’ile (isikukood xxxx) ja P P’ile (isikukood xxxx).

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Kohustada J P’t (isikukood xxxx), J D’t (isikukood xxxx), R P’it (isikukood xxxx) ja P P’it (isikukood xxxx) solidaarselt tasuma osaühingule S.A.CITO (registrikood 10797175) kuuluva G P’i (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärandavara ühisuse osa eest 6 562.50 (kuus tuhat viissada kuuskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot.
4.Mõista välja hagejalt osaühingult S.A.CITO (registrikood 10797175) täiendav riigilõiv summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostjate I, II, III, IV ja V menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. I Hageja nõue

1.Osaühing S.A. Cito (hageja) esitas 15.02.2019 Harju Maakohtule hagi J P (kostja I), V P’i (kostja II), J D (kostja III), R P’i (kostja IV) ja P P’i (kostja V) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt suri xxxx G P. Tema pärijateks olid 1/4 suuruses mõttelises osas tema abikaasa J P; 3/16 suuruses mõttelises osas tema lapsed R P, P P, V P ja J P. OÜ S.A. Cito omandas Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidud vara enampakkumisel 3/16 suuruse V P’ile kuulunud mõttelise osa G P’i pärandvara ühisusest. Hagi on esitatud ka V P’i vastu, kuna V P, olemata pärandvara ühisuse kaasomanik, oli siiski kinnistusraamatusse kantud kinnisasja ühisomanikuna ning kande muutmine osutunud enne kohtusse pöördumist võimalikuks.

2-19-2501 Hagejale teadaolevalt kuulus pärandvara ühisusse 1⁄2 korteriomandist asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Korteriomandi väärtuseks oli 70 000 eurot, kuid hageja ei vaidlusta kostjate märgitud väärtust 85 000 eurot. Muu pärandvara ühisusse kuuluva vara kohta hagejal andmed puudusid. Hageja pärandvara ühisusse kuuluvat korteriomandit kasutada ei saanud, mistõttu puudus hagejal huvi jätkata pärandvara ühisuse omanikuna. Hageja taotles pärandvara jagamist selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 90 000 eurot ja müügist saadav raha jagatakse omanike vahel vastavalt nende osa suurusele pärandvara ühisuses ning muu pärandvara jagatakse omanike vahel vastavalt osade suurusele ühisuses. 20.01.2021 menetlusdokumendis esitas hageja alljärgnevad nõuded: rahuldada hagi; lõpetada J Ple, P P’ile, R P’ile, J Dle ja OÜ-le S.A. Cito kuuluv G P’i pärandvara ühisus selliselt, et müüa pärandvara koosseisu kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa xxxx asuvast korteriomandist (registriosa numbriga xxxx), millise ühisomanikuna on kinnistusraamatusse kantud ka V P (isikukood xxxx), avalikul enampakkumisel; määrata kindlaks, et enampakkumise alghind on 45 000 (nelikümmend viis tuhat) eurot; jagada enampakkumise tulemusel kinnistu müügist saadav raha pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osade suurusele pärandvara ühisuses; muu pärandvara ühisusse kuuluv vara jagada pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osade suurusele pärandvara ühisuses; alternatiivselt – jätta OÜ-le S.A.CITO kuuluv 3/16 mõttelise osa suurune osa G P’i pärandvara ühisusest J P’le, P P’ile, R P’ile ja J D’le, pannes neile solidaarse kohustuse tasuda OÜ-le S.A.CITO kuuluva pärandavara ühisuse osa eest 7 968.75 eurot; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 02.12.2021 teavitasid kostjad kohut ja hagejat, et nad võõrandasid 25.05.2021 korteriomandi asukohaga Xxxx Xxxx OÜ-le hinnaga 70 000 eurot. Tulenevalt sellest, et vara, millest 1⁄2 kuulus G P’i pärandvara hulka, on juba võõrandatud, ei ole hageja hinnangul kohtul võimalik hagi esitatud kujul rahuldada ning hageja oli sunnitud kostjate tegevuse tõttu oma nõudeid täpsustama. Hageja toob välja, et selle tõttu, et kostjad võõrandasid ilma hageja teadmata ja ka hageja nõusolekuta muu hulgas G P’i pärandvarasse kuuluva vara, pärandvara sisuliselt jagatud ning seda viisil, millise kohaselt said kostjad endale ka hageja osa pärandvarast ja võõrandasid selle. Seega tuleb hageja seisukohal kostjatel hüvitada hagejale tema osa G P’i pärandvarast rahas. Hageja leiab, et kostjad võõrandasid korteriomandi alla turuhinna. xxxx OÜ 17.01.2022 koostatud hinnangu nr xxxx kohaselt oli seisuga 25.05.2021 korteriomandi turuväärtuseks 90 000 eurot. Hageja hinnangul asjaolust, et kostjad võõrandasid lepingust nähtuvalt korteriomandi madalama hinnaga, kui seda on tuvastanud korteriomandi asjatundja, ei saa teha järeldust, et just kostjate poolt saadud ostuhind on turuhind. Kostjad on hageja hinnangul käitunud alates ajast, mil hageja omandas osa G P’i pärandvarast, hageja suhtes pahauskselt, koormates korteriomandi hageja nõusolekuta hüpoteekidega ja seejärel ka võõrandades korteriomandi ilma, et selleks oleks küsitud hageja nõusolekut või hagejat sellest vähemalt enne lepingu sõlmimist teavitatud. Kuna hageja ei saanud mingil viisil müügiprotsessi mõjutada ja kostjad võõrandasid korteriomandi alla turuhinna, tuleb hageja seisukohal kostjatelt välja mõista hüvitis (hageja osa rahas), millise hageja oleks saanud siis, kui korteriomand oleks võõrandatud tegeliku turuhinnaga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja OÜ S.A.CITO: rahuldada hagi; lõpetada J P’le, P P’ile, R P’ile, J D’le ja OÜ-le S.A. Cito kuuluv G P’i pärandvara ühisus selliselt, et jätta OÜ-le S.A.CITO kuuluv 3/16 mõttelise osa suurune osa G P’i pärandvara ühisusest J P’le, P P’ile, R

2-19-2501 P’ile ja J D’le; panna J P’le, P P’ile, R P’ile, J D’le solidaarselt kohustus tasuda OÜ-le S.A.CITO kuuluva G P’i pärandavara ühisuse osa eest 8 437.50 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda; märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. II Kostjate I, II, III, IV ja V vastuväited

2.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja pakutud pärandvara jagamise viis oli kostjate hinnangul ebaõiglane, koormav ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad leidsid algselt, et neile oleks vähemkoormav, kui korteriomand jääks neile ning kohus kohustaks neid maksma hagejale omandi kaotuse eest. Kostjate selgituste kohaselt elas korteris kostja I invaliidist ema ja uue üürikorteri leidmine oleks raskendatud. Kostjate selgituste kohaselt olid neil ka võetud laenukohustused, mida tagab vaidlusalune korter. Kostjad leidsid, et kuivõrd hageja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud ei saa hageja nõuda korteri jagamist. 02.12.2021 teavitasid kostjad, et pärast uue lepingu sõlmimist kostja I teatas 02.12.2021 oma esindajale, et tema ema Z L suri 2021 märtsis ja vaidlusalune korteriomand Xxxx, mis on läbivaatamisel käesolevas tsiviilasjas, müüdi 25.05.2021 70 000 euro eest, sest ilmnesid võlad tema pojal, kostja V P P’il, ning kostjad ei saanud enam elada vaidlusaluses korteris pärast ema ja vanaema surma. Peale selle nõudis võlausaldaja Xxxx OÜ korteri eest laenu tagastamist ning kostjad ei saanud seda tasuda matusekulude tõttu. Seega kostjate arvates faktiliselt hageja peamine nõudmine on juba täidetud sellega, kui asi on müüdud enampakkumise korras, kuigi kaasomanike vahel. Kostjate seisukohal ilmselt avalikul enampakkumisel keegi ei ostaks 1⁄2 osa korteriomandist poole hagis märgitud alghinna eest, s.t. 45 000 eurot ning üldteada on, et 1⁄2 korteri müük ei leia ostjaid ja alati, kui siiski müüakse, siis hinnaga tunduvalt alla poole selle täisturuväärtusest. Kostjate hinnangul käesoleval juhul võib tunnistada, et 1⁄2 osa korteri Xxxx hind, oli pärast müüki 35 000 eurot, mis võib vastata tegelikule hinnale, kui 1⁄2 osa korterist oleks müüdud avalikul enampakkumisel. Samuti tuleb tunnistada, et ka avalik enampakkumine ei oleks saanud toimuda ilma kohtutäituri ja võlausaldaja osavõtuta, kellele kostjad pidid võla tagastama, ja esimeses järjekorras raha korteri müügist saaksid nemad. Kostjate selgituste kohaselt müügilepingu punktide 2.1, 2.2.1 kohaselt kostjad said kogu korteri müügist (aga mitte 1⁄2 osa müügist) ainult 13 557.95 eurot. Kõik ülejäänud rahalised vahendid läksid võlgade tasumiseks ja kostjate laenulepingu tagastamiseks. Seega pärast kõigi korteriga seotud võlgade tasumist kostjad said selle 1⁄2 osa eest ainult 6 778.95 eurot. Kui jagada see summa kõigi kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, siis iga kaasomanik saab kostjate seisukohal ligi 1 300 eurot. Kostjad toovad välja, et korteriomandi Xxxx mõttelise 3/16 osa maksumuse (mis hageja arvates kuulub talle) kui kinnistusraamatusse kantud kinnistu koguväärtusest 70 000 eurot, hageja määras oma 15.02.20219 esimeses hagis summa 6562.50 eurot. Seetõttu leiavad kostjad, et teoreetiliselt, kui hagejal oleks selleks alust, hageja võiks arvestades uusi asjaolusid nõuda kostjalt 6 562.50 eurot. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et hageja võib nõuda maksmist ainult kostjate vallasvara osa eest, s.t. ainult seda summat, mida hageja maksis selle osa eest. Hageja ei ole tõendanud,

2-19-2501 et vallasvara 3/16 osa väärtus, mille hageja omandas kohtutäituri enampakkumisel, suurenes käesoleva vaidluse läbivaatamise ajal kohtus. Samuti ei ole võimalik käsitleda tõendina kostjate hinnangul hageja poolt esitatud 17.01.2022 eksperthinnangut kostjate endise korteriomandi (kuni 25.05.2021) kohta aadressil Xxxx . Esiteks kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud eksperthinnang tuleb jätta läbi vaatamata ega saa vastu võtta tõendina, sest ekspert ei saanud reaalselt hinnata selle korteri väärtust 17.01.2022 ehk pool aastat pärast selle müüki. Kostjate selgituste kohaselt selles korteris uus omanik tegi remonti ning see hinnang ei näita korteri tegelikku seisundit 25.05.2021 müügihetkel ja sellepärast hageja ei saa viidata taolisele eksperthinnangule selle turuväärtuse määramiseks. Võimatu on teha korteriomandi ekspertiisi tagantjärele, kui ekspert isiklikult ei teinud seda 2021 mais, sellist hinnangut võib lugeda ainult eksperdi oletuseks. Teiseks eksperthinnang näitab terve korteriomandi väärtust, aga mitte selle 1⁄2 osa väärtust. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt asi saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule eelkõige sel põhjusel, et kostjale 1 kuuluv 1⁄2 korteriomandi osa ei saanud olla läbivaatamise objektiks antud vaidluse läbivaatamisel kohtus. See tähendab, et hageja oleks pidanud parimal juhul esitama 1⁄2 korteriomandi turuväärtuse eksperthinnangu, aga mitte hinnangut terve omandi kohta. Seega kostjate hinnangul hageja alusetult kinnitab, et kui ekspert määras vaidlusaluse korteriomandi väärtuseks 90 000 eurot, siis poole maksumus olevat 45 000 eurot. Hageja teeb sellise järelduse meelevaldselt, sest selles ekspertiisis puudub kinnitus, et 1⁄2 osa väärtus on 45 000 eurot. Kostjate seisukohal isegi, kui sellest hinnangust tuvastada nimelt selline eksperdi seisukoht, et 1⁄2 osa väärtus on 45 000 eurot, siis sel juhul oleks see põhjendamatu ja näitaks ainult seda, et hageja võis materiaalselt stimuleerida eksperti taolise väära hinnangu tegemiseks, kusjuures sellised eksperdi toimingud satuksid juba kostjate hinnangul kriminaalvastutuse alla. Kostjate seisukohal üldteada on, et 1⁄2 omandi hind on alati tunduvalt väiksem poolest kogu korteriomandi maksumusest, sest ostjad ei soovi elada ühel pinnal teise omanikuga. Sel põhjusel saab ostjat leida ainult 1⁄2 osa hinna olulise vähendamise teel. Kolmandaks, eksperthinnang märgib kogu korteriomandi Xxxx väärtust kinnisvarana. Kuid hageja omandas 3/16 mõttelist osa vallasvarana, mis kümneid kordi vähendab esitatava nõude suurust. Hageja ei esitanud kohtule nimelt vallasvara 3/16 mõttelise osa eksperthinnangut kostjate 1⁄2 osa kinnisvarast. Kostjad rõhutavad, et hageja omandas vallasvara 3/16 mõttelise osa kostjate 1⁄2 osa kinnisvarast korteriomandis Xxxx. Enne kui esitada nõuet 3/16 mõttelise osa väljamõistmiseks kostjate 1⁄2 osa kinnisvarast, hageja pidi lõpule viima kohtutäituri juures 3/16 mõttelise osa vallasvara omandamise ja kandma hagejat kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Selleks kostjate seisukohal hagejal vaja esmalt teostada tehing ja avaldus kinnistusraamatusse kandmiseks notari juures, tasuda notaritasu ja riigilõiv tema kandmise eest kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Ning nimelt sellest hetkest hageja võis pretendeerida 3/16 mõttelisele osale kostjate 1⁄2 osast korteriomandist, kuid hageja seda ei teinud ja seetõttu saab pretendeerida ainult 4 000 euro väljamaksmisele 3/16 osa vallasvara eest, millise summa ta maksis kohtutäituri enampakkumisel. Eeltoodud arvestades kostjad leiavad, et hageja võib nõuda ainult 4 000 euro tasumist. Kuna hageja reaalselt ei saanud kasutada isiklikuks tarbeks omandatud 3/16 mõttelist osa kostjate 1⁄2 osa omandist ja hageja toimingud olid pahatahtlikud, vastuolus hea usu põhimõttega, et sel moel üritada saada kostjatelt põhjendamatut varalist kasu leiavad kostjad, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja peab kostjate seisukohal menetluskulud kandma ka sel põhjusel, et hageja on korduvalt, nii kohtuistungitel kui ka kirjalikes seisukohtades keeldunud kostjate pakutavast kompromissist.

2-19-2501 III Menetluse eelnev käik

3.Harju Maakohtu 26.11.2019 otsusega jättis Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldamine oleks kostjate suhtes ebaõiglane. Maakohus tuvastas, et kostjad olid xxxx surnud G P’i seadusjärgsed pärijad. Hageja omandas täitemenetluses 29.05.2018 enampakkumisel G P’i kostjale II kuulunud 3/16 mõttelise osa G P’i pärandvara ühisusest. Pärandvara koosseisu kuulus kinnisasi (1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist asukohaga Xxxx). Harju Maakohus leidis, et takistused pärandvara jagamiseks puudusid. Kostjate väide, mille kohaselt takistas pärast enampakkumise läbiviimist hagejale tema osa väljamaksmist asjaolu, et hageja ei ole kantud kinnistusraamatusse ühisomanikuna, olid asjassepuutumatu. Hageja sai pärandvara mõttelise osa omanikuks vara enampakkumisel. Kaasomand tuli lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja hageja taotletud viis oli kostjaid enim koormav, kuna korteris elab kostja I eakas liikumisrasusega ema. Korteriomandi müügi korral enampakkumisel tekiks olukord, mis oleks koormav kostjatele, kuid ka menetlusvälise isiku, s.o kostja I liikumisvõimetu ema jaoks. Elukoha muutmise vajadus võib osutuda eaka inimese jaoks äärmiselt traumeerivaks. Enampakkumisel eelduslikult kostja I poolt saadava rahasumma eest ei pruugi olla võimalik leida samaväärset korterit, mida saaks kohandada ka abivajava ema eest hoolitsemiseks. Kohus ei pidanud üldtuntuks asjaolu, et liikumisvõimetu vanuriga oleks keeruline üürikorterit leida. Pärandvara müüki ei takista ka kostjate laenulepingud, mille tagatiseks vaidlusalune korter oli, kuna kinnistu müügi korral enampakkumisel jäävad kinnistut jätkuvalt koormama varasemalt sisse kantud kolmandate isikute õigused. Kohus leidis, et hageja seadis end ise olukorda, kus ta pärandvara hulka kuuluvat korterit tegelikkuses kasutada ei saanud ning ilmnes vajadus pärandvara jagamiseks. Hageja kui äriühing soetas pärandvara mõttelise osa täitemenetluses enampakkumisel. Hageja poolt pärandavara mõttelise osa soetamise eesmärk sai olla vaid varalise kasu teenimine pärandvara jagamise nõudmise läbi. Olukorras, kus pärandvara hulka kuuluv korteriomand oli pikaajaliselt teiste kaaspärijate kodu ning teised kaaspärijad kinnisasja müüa ei soovinud, oli hageja heausklikkus oma õiguste teostamisel ja korteriomandi müügi nõudmisel küsitav. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.08.2020 kohtuotsusega Harju Maakohtu 26.11.2019 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2020 otsuse p 19. kohaselt tingib maakohtu varasema otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise eelkõige puuduliku eelmenetluse läbiviimine, kuivõrd kohus ei selgitanud välja hageja nõuet. Tallinna Ringkonnakohus tõi oma 19.08.2020 otsuse (p 17-20) välja, et kuna hageja on 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandi omanik asukohaga Xxxx ning hageja soovib oma 15.02.2019 esitatud hagiavalduses pärandvara ühisuse lõpetamist selliselt, et müüa nimetatud korteriomand avalikul enampakkumisel, st hageja soovis, et kohus paneks enampakkumisele ka pärandvaraks mitteoleva 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja kaaspärija osa omandaja ei saa käsutada pärandvaraks mitteolevat osa korteriomandist. IV Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-19-2501 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) §-s 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa. PärS § 148 lg 2 kohaselt lähevad osa omandajale üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Pärandil lasuvate kohustuste täitmise eest vastutavad kaaspärija ja osa omandaja solidaarselt. PärS § 152 lg-te 1-4 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

5.Harju Maakohtu menetluses on OÜ S.A. Cito (hageja) hagi J P (kostja I), V P’i (kostja II), J D (kostja III), R P’i (kostja IV) ja P P’i (kostja V) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt suri xxxx G P. Tema pärijateks olid 1/4 suuruses mõttelises osas tema abikaasa J P, 3/16 suuruses mõttelises osas tema lapsed R P, P P, V P ja J P. OÜ S.A. Cito omandas Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidud vara enampakkumisel 3/16 suuruse V P’ile kuulunud mõttelise osa G P’i pärandvara ühisusest. Hagi on esitatud ka V P’i vastu, kuna V P, olemata pärandvara ühisuse kaasomanik, oli siiski kinnistusraamatusse kantud kinnisasja ühisomanikuna, mistõttu kande muutmine ei osutunud enne kohtusse pöördumist võimalikuks.

2-19-2501 Hagejale teadaolevalt kuulus pärandvara ühisusse 1⁄2 korteriomandist asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Korteriomandi väärtuseks oli hindamisakti alusel hagiavalduse esitamise hetkel 70 000 eurot, kuid hageja ei vaidlustanud kostjate märgitud väärtust 85 000 eurot. Muu pärandvara ühisusse kuuluva vara kohta hagejal andmed puudusid. Hageja pärandvara ühisusse kuuluvat korteriomandit kasutada ei saanud, mistõttu puudus hagejal huvi jätkata pärandvara ühisuse omanikuna. Hageja taotles pärandvara jagamist selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 90 000 eurot ja müügist saadav raha jagatakse omanike vahel vastavalt nende osa suurusele pärandvara ühisuses ning muu pärandvara jagatakse omanike vahel vastavalt osade suurusele ühisuses. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja pakutud pärandvara jagamise viis oli kostjate hinnangul ebaõiglane, koormav ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad leidsid algselt, et neile oleks vähemkoormav, kui korteriomand jääks neile ning kohus kohustaks neid maksma hagejale omandi kaotuse eest. Kostjate selgituste kohaselt elas korteris kostja I invaliidist ema Z L ja uue üürikorteri leidmine oleks raskendatud. Kostjate selgituste kohaselt olid neil ka võetud laenukohustused, mida tagab vaidlusalune korter. Kostjad leidsid, et kuivõrd hageja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud ei saa hageja nõuda korteri jagamist. Harju Maakohtu 26.11.2019 otsusega jättis Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus oli seisukohal, et hagi rahuldamine oleks kostjate suhtes ebaõiglane. Maakohus tuvastas, et kostjad olid xxxx surnud G P’i seadusjärgsed pärijad. Hageja omandas täitemenetluses 29.05.2018 enampakkumisel G P’i kostjale II kuulunud 3/16 mõttelise osa G P’i pärandvara ühisusest. Pärandvara koosseisu kuulus kinnisasi (1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist asukohaga Xxxx). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.08.2020 kohtuotsusega Harju Maakohtu 26.11.2019 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2020 otsuse p 19. kohaselt tingib maakohtu varasema otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise eelkõige puuduliku eelmenetluse läbiviimine, kuivõrd kohus ei selgitanud välja hageja nõuet. Tallinna Ringkonnakohus tõi oma 19.08.2020 otsuse (p 17-20) välja, et kuna hageja on 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandi omanik asukohaga Xxxx ning hageja soovib oma 15.02.2019 esitatud hagiavalduses pärandvara ühisuse lõpetamist selliselt, et müüa nimetatud korteriomand avalikul enampakkumisel, st hageja soovis, et kohus paneks enampakkumisele ka pärandvaraks mitteoleva 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja kaaspärija osa omandaja ei saa käsutada pärandvaraks mitteolevat osa korteriomandist. 02.12.2021 teavitasid kostjad, et kostja I invaliidist ema Z L suri 2021. a märtsis ja vaidlusalune korteriomand Xxxx, müüdi 25.05.2021 70 000 euro eest, sest ilmnesid võlad tema pojal, kostjal V P P’il, mistõttu kostjad ei saanud enam elada vaidlusaluses korteris pärast ema ja vanaema surma. Peale selle nõudis võlausaldaja Xxxx OÜ korteri eest laenu tagastamist ning kostjad ei saanud seda tasuda matusekulude tõttu. Seega kostjate hinnangul faktiliselt hageja peamine nõudmine on juba täidetud sellega, et pärandvarasse kuuluv asi on müüdud. Kostjad on seisukohal, et ilmselt ei ostaks keegi avalikul enampakkumisel 1⁄2 osa korteriomandist poole hagis märgitud alghinna eest, s.t 45 000 eurot, ka on üldteada asjaolu, et 1⁄2 korteri müümisel on keeruline sellele ostjaid leida. Kostjad on seisukoha, et juhul, kui 1⁄2 korterist õnnestuks müüa, siis hinnaga tunduvalt alla poole selle täisturuväärtusest. Kostjate hinnangul võib käesoleval juhul tunnistada, et 1⁄2 osa korteri Xxxx hind oli pärast müüki

2-19-2501 35 000 eurot, mis võib vastata tegelikule hinnale, kui 1⁄2 osa korterist oleks müüdud avalikul enampakkumisel. Hageja leiab, et kostjad võõrandasid korteriomandi alla turuhinna. xxxx OÜ 17.01.2022 koostatud hinnangu nr xxxx kohaselt oli seisuga 25.05.2021 korteriomandi turuväärtuseks 90 000 eurot. Hageja hinnangul ei saa asjaolust, et kostjad võõrandasid korteriomandi lepingust nähtuvalt madalama hinnaga, kui seda on tuvastanud korteriomandi asjatundja, teha järeldust, et just kostjate poolt saadud ostuhind on turuhind. Hageja hinnangul on kostjad alates ajast, mil hageja omandas osa G P’i pärandvarast, käitunud hageja suhtes pahauskselt, koormates korteriomandi hageja nõusolekuta hüpoteekidega ja seejärel ka võõrandades korteriomandi ilma, et selleks oleks küsitud hageja nõusolekut või hagejat sellest vähemalt enne lepingu sõlmimist teavitatud. Kuna hageja ei saanud mingil viisil müügiprotsessi mõjutada ja kostjad võõrandasid korteriomandi alla turuhinna, tuleb hageja kostjatelt välja mõista hüvitis (hageja osa rahas), millise hageja oleks saanud siis, kui korteriomand oleks võõrandatud tegeliku turuhinnaga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja OÜ S.A.CITO: rahuldada hagi; lõpetada J P’le, P P’ile, R P’ile, J D’le ja OÜ-le S.A. Cito kuuluv G P’i pärandvara ühisus selliselt, et jätta OÜ-le S.A.CITO kuuluv 3/16 mõttelise osa suurune osa G P’i pärandvara ühisusest J P’le, P P’ile, R P’ile ja J D’le; panna J P’le, P P’ile, R P’ile, J D’le solidaarselt kohustus tasuda OÜ-le S.A.CITO kuuluva G P’i pärandavara ühisuse osa eest 8 437.50 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda; märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad toovad välja, et korteriomandi Xxxx mõttelise 3/16 osa maksumuse kinnistu koguväärtusest 70 000 eurot määras hageja oma 15.02.20219 esimeses hagis summa 6562.50 eurot. Seetõttu leiavad kostjad, et hageja nõude põhjendatuse korral võiks hageja uusi asjaolusid arvestades nõuda kostjalt 6 562.50 eurot. Kostjate hinnangul võib hageja siiski nõuda kostjatelt ainult 4 000 euro maksmist, mida hageja maksis enampakkumisel kostjate pärandvallasvara 3/16 osa eest, aga mitte kinnistu 3/16 mõttelise osa eest, mis maksab rohkem. Kostjate hinnangul ei ole võimalik käsitleda tõendina hageja poolt esitatud 17.01.2022 eksperthinnangut kostjate endise korteriomandi (kuni 25.05.2021) kohta aadressil Xxxx . 08.12.2021 kohtuistungil on kostjad esitanud kompromisspakkumise summas 6 562.50 eurot, millega hageja ei nõustunud (08.12.2021 kohtuistungi protokoll 00:25:47 - 00:36:54).

6.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kohus lähtub asja uuesti hindamisel Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2020 otsuses maakohtule antud suunistest ning kohus ei analüüsi ega anna hinnangut asjaoludele, mis on tuvastatud juba varasemalt Harju Maakohtu 26.11.2019 kohtuotsuses ning, millele Tallinna Ringkonnakohtul puuduvad vastavalt 19.08.2020 kohtuotsusele etteheited.

2-19-2501

7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludest: - kostjad on xxxx surnud G P’i seadusjärgsed pärijad; - hageja on omandanud täitemenetluses 29.05.2018 enampakkumisel G P’i seadusjärgsele pärijale V P’ile kuulunud 3/16 mõttelise osa G P’i pärandvara ühisusest 4 000 euro eest; - pärandvara koosseisu kuulus xxxx linnas asuv kinnisasi, s.o 1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist asukohaga Xxxx; - kostjad võõrandasid 25.05.2021 korteriomandi asukohaga Xxxx Xxxx OÜ-le hinnaga 70 000 eurot; - kostjad võõrandasid korteriomandi ilma hagejat teavitamata ning ilma hagejapoolse nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus, et hagejal on õigus pärandvara mõttelisele osale. Poolte vahel on vaidlus hagejale hüvitamisele kuuluva pärandvara osa väärtuse üle.
8.Kohus analüüsib käesolevas otsuses esmalt pärandvara jagamise lubatavust, seejärel annab kohus hinnangu pärandvara hulka kuuluva korteriomandi väärtuse kohta selle võõrandamise hetkel ja seejärel toob kohus välja lõppjäreldused.
9.Kohus analüüsib esmalt, kas pärandvara jagamiseks esineb takistusi. Pärandvara jagamise piirangud tulenevad PärS § 155 lg-test 1-3. Praegusel juhul on teada kõik pärijad (PärS § 155 lg 1); tõendatud ei ole pärijate vahel sõlmitud kokkuleppe olemasolu, millega pärandit teatud tähtajal ei jagata (PärS § 155 lg 2) ning pärandvara jagamise piirangut ei ole seatud ka testamendi või pärimislepinguga (PärS § 155 lg 3). Seega puuduvad takistused pärandvara jagamiseks. PärS § 152 lg 4 järgi jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kuna pooled ei saavutanud kokkuleppelist pärandvara ühisuse lõpetamist kohtuväliselt, siis on kohus seisukohal, et OÜ S.A. Cito õigustatud hagema pärandvara ühisuse lõpetamist kohtus. Tulenevalt PärS § 152 lg-st 3 kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
10.Kostjad võõrandasid xxxx, Xxxx asuva korteriomandi 25.05.2021 müügilepingu alusel hinnaga 70 000 eurot (05.12.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Müügilepingu punktide 2.1, 2.2.1 kohaselt kostjad said kogu korteri müügist reaalselt (mitte 1⁄2 osa müügist) 13 557.95

2-19-2501 eurot. Ülejäänud rahalised vahendid kulusid võlgade tasumiseks ja kostjate laenulepingute tagastamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vaatamata asjaolule, et kostjad võõrandasid ilma hagejat teavitamata ja hageja nõusolekuta G P’i pärandvarasse kuuluva vara, pärandvara sisuliselt jagatud. Pärandvarasse kuuluv vara on seega jagatud viisil, mille kohaselt said kostjad endale ka hageja osa pärandvarast. Seega on kohus seisukohal, et kostjatel tuleb hüvitada rahaliselt hagejale tema osa suurus G P’i pärandvarasse kuulunud kinnisasja müügihinna arvelt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjate vastuväide, justkui hageja võib nõuda maksmist ainult omandamisel tasutud pärandvara mõttelise osa eest ehk hageja võib nõuda ainult seda summat, mida hageja maksis mõttelise osa omandamise eest ehk 4 000 eurot. Seadusest tulenevalt kaasomandi lõpetamisel asja müües tuleb jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et tuleb kindlaks teha, milline oli pärandvara kuuluva korteriomandi turuväärtus selle müügi hetkel ning sellest tulenevalt hagejale kuuluv 3/16 osa väärtus.

11.Järgnevalt kohus analüüsib ja annab hinnangu pärandvara hulka kuuluva korteriomandi väärtuse kohta selle müügi hetkel. Sealhulgas analüüsib kohus, kas korteriomand müüdi alla turuhinna. Kohtu hinnangul tuleb jätta tähelepanuta hageja etteheited ja vastuväited selles osas, et kostjad olid korteriomandi tagatisel võtnud endale laenukohustused ning seetõttu käitunud pahatahtlikult. Kohus on seisukohal, et kostjatel võis olla eluline vajadus laenukohustuste võtmiseks ning sellest tulenevalt ei saa kostjatele ette heita vara tagatisel laenu võtmist. Asjaolu, et kinnistule olid seatud hüpoteegid ei saa kohtu hinnangul muuta turuväärtust väiksemaks olukorras, kus müügitehingu tulemusena laenukohustused tagastatakse ja selle tulemusel kustutatakse hüpoteegid. Kostjate kinnisvara tagatisel võetud laenukohustuste tulemusena seatud hüpoteegid kustutati la laenusumma tagastati müügitehingust saadud raha arvelt, mistõttu nimetatud asjaolud ei saanud mõjutada vaidlusaluse kinnisasja müügihinda.
12.Lisaks hüpoteekide olemasolule või nende puudumisele omab kohtu hinnangul korteriomandi väärtuse hindamisel olulist tähtsust korteriomandi seisund. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli vaidlusaluse korteriomandi väärtuseks vastavalt xxxxa OÜ 20.11.2018 hinnangule nr xxxx (15.02.2019 hagiavalduse lisa 5) hinnangu koostamise hetkel 70 000 eurot. Hinnangu punktis 3.6 on hindaja seoses korteri seisukorraga välja toonud, et: „Ülevaatuse põhjal otsustades on korter rahuldavas-heas seisukorras. Korteris on remont tehtud ca 15 aastat tagasi, vahetatud on aknad, uuendatud siseviimistlust. Märgata on ekspluatatsioonist tingitud kulumit ja perspektiivis vajab korter investeeringuid siseviimistluse värskendamiseks.“ Kuivõrd hageja hinnangul on kostjad müünud korteriomandi alla turuväärtuse esitas hageja korteriomandi täiendava hinnangu. xxxx OÜ 17.01.2022 koostatud täiendava hinnangu nr xxxx (31.01.2022 hageja nõude täpsustuse lisa 1) kohaselt oli seisuga 25.05.2021 korteriomandi turuväärtuseks 90 000 eurot. Hindamisel on eeldatud, et korteri seisukord seisuga 25.05.2021 on sama, mis selle ülevaatuse kuupäeval 19.11.2018. Hinnangu punkt 3.6 kohaselt seoses korteri seisukorraga on hindaja välja toonud, et: „Ülevaatuse põhjal otsustades on korter rahuldavas-heas seisukorras. Korteris on remont tehtud ca 19 aastat tagasi, vahetatud on aknad, uuendatud siseviimistlust. Märgata on ekspluatatsioonist tingitud kulumit ja perspektiivis vajab korter investeeringuid siseviimistluse värskendamiseks.“

2-19-2501 Kohus selgitab, et kuivõrd tegemist ei ole kohtu poolt määratud ekspertiisiga on tõendi näol tegemist asjatundja arvamusega. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 17.01.2022 koostatud asjatundja hinnanguga ei ole tõendatud, et korteriomandi hind oli müügitehingu (25.05.2021) hetkel 90 000 eurot. Hindaja ei saanud reaalselt hinnata korteri väärtust 17.01.2022 ehk pool aastat pärast selle müüki ja on seetõttu lähtunud eeldusest, et korteri seisukord on 25.05.2021 sama, mis selle ülevaatuse kuupäeval 19.11.2018. Puudub vaidlus, et hinnangu koostanud hindaja ei vaadanud korteri seisundit üle 25.05.2021 müügihetkel. 17.01.2022 koostatud hinnangu punktis 5 on välja toodud, et käsitletavas turusegmendis vara turuväärtust tõstvad tegurid on: paiknemine Xxxx linnaosa siseselt keskmiselt hinnatud asukohas, piirkonna heal tasemel infrastruktuur, hea transpordiühendus kesklinnaga, korterelamusse on tehtud remondiinvesteeringuid, korteris on tehtud remondiinvesteeringuid, korteril on 1 lodža. Käsitletavas turusegmendis vara turuväärtust alandavate teguritena on välja toodud järgnevad tegurid: paiknemine vanemas korterelamus, korterelamu edasine investeeringuvajadus, korteri perspektiivne remondivajadus, korter paikneb I korrusel. Kostjate selgituste kohaselt on korteris uus omanik, kes tegi remonti. Kohtule jääb 17.01.2022 koostatud hinnangu põhjal ebaselgeks, millest tulenevalt on hindaja turuväärtust tõstva tegurina nimetanud, et korteris on tehtud remondiinvesteeringuid, kui hinnangu punkt 3.6 kohaselt seoses korteri seisukorraga on hindaja välja toonud, et: korteris on remont tehtud ca 19 aastat tagasi. 17.01.2022 koostatud hinnangu p 5.2 kohaselt on hindamisel kasutatud võrdlusmeetodit, kuna analoogsete varadega kaubeldakse peamiselt müügiturul, mitte üüriturul. Turuväärtuse hindamisel määrab hindamismeetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse. Analüüsitud on xxxx andmebaasi (tugineb Maa-ameti tehinguregistril) tehingunäiteid. Järgnevalt on hindaja toodud vanemate 3-toaliste korterite (suurusega ca 60 m2) tehingunäited Xxxx asumist tabelina. Kohandamisel on hindaja aluseks võtnud korteri pinnaühiku hinna, kuna see võimaldab paremini tasandada võrdluseks kasutatud korterite mõnevõrra erinevast suurusest tulenevad hinnaerinevused. Võrdluselementideks on lisaks ajale valitud järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid: vara tehinguaeg, asukoht, korteri pind, toalisus, korteri seisukord, rõdu/lodža, hoone tüüp, hoone seisukord ja korrus. Kohus on seisukohal, et eeltoodud võrdlusmetoodikat kasutades jääb siiski ebaselgeks turuväärtuse hinna kujunemine, kuna objektide võrdluseks toodud asjaolud on esitatud üldistavalt ja ei ole kontrollitavad. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastuväide, et hageja poolt 17.012022 esitatud kinnisvarahinnangu teostanud kinnisvaraekspert ei saanud tutvuda korteri müügieelse olukorraga ega hinnata selle müügieelset seisundit. Olukorras, kus hinnangut anti peale korteri müüki ja peale uue omaniku poolt remondi teostamist, ei ole võimalik selle seisundit hinnata, kuna puuduvad tõendid kinnisasja müügieelse seisundi kohta. Hagi esitamisel esitati tõendina 2018. a ülevaatusena tulemusena tehtud eksperthinnang, mille kohaselt oli remont tehtud 15. aastat tagasi, korter võõrandati 2021. a ehk selleks ajaks oli remondi tegemisest möödunud peaaegu 18 aastat. Seega on kostjad välja toonud asjaolu, et vaidlusning see on ka eksperthinnangutega leidnud tõendamist, et korteriomand vajas remonti. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et olukorras, kus kinnisasi oli mitme kaasomaniku omandis ja varasemalt eaka abielupaari valduses oli korteriomand remonti

2-19-2501 vajavas seisundis, mida aga ei ole kohtu seisukohal täiendava hinnangu koostamisel arvesse võetud.

13.Täiendavalt leiab kohus, et mõlemad kinnisvarahinnangud näitavad terve korteriomandi väärtust, aga mitte selle 1⁄2 osa väärtust, mis on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, kuna jagatavaks pärandvaraks oli 1⁄2 korteriomandist. Ringkonnakohtu 19.08.2020 otsuse kohaselt saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelkõige sel põhjusel, et kostjale 1 kuuluv 1⁄2 korteriomandi osa ei saanud olla läbivaatamise objektiks antud vaidluse läbivaatamisel kohtus. Hageja ei ole kohtule esitanud 1⁄2 korteriomandi turuväärtuse hinnangut. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et on üldteada, et 1⁄2 omandi hind on alati tunduvalt väiksem pool kogu korteriomandi maksumusest, sest ostjad ei soovi enamasti elada ühel pinnal võõra omanikuga. Sel põhjusel oleks võinud ostja leida ainult siis, kui 1⁄2 osa hinda oleks oluliselt vähendatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 17.10.2005 kohtuotsuses, p-s 16 leidnud, et: „Asjaõigusseaduse § 77 lg-st 2 ei nähtu üheselt, mida tähendab kaasomandi lõpetamisel asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel talle kohustuse panemine "maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas". Kolleegiumi arvates tähendab selline kaasomandi lõpetamise viis, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest (vt ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 (RT III 2005, 3, 27)). Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku (praegusel juhul esmajoones korteri), mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest.“ Kohus on seisukohal, et iga tsiviilasja puhul tuleb lähtuda spetsiifiliselt ja käesoleva menetluse asjaoludest ja eripäradest. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul kuulus pärandvara hulka vaid 1⁄2 korteriomandist, oleks vaid 1⁄2 osa võõrandamine langetanud oluliselt müügihinda. Arvestades aga, et käesolevaks hetkeks on korteriomand võõrandatud 70 000 euro suuruse müügihinnaga (mitte selle 1⁄2 osa) tuleb kohtu hinnangul vastavalt eeltoodu Riigikohtu lahendile ja AÕS § 77 lg 2 sätestatule lähtuda, et saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele arvestades müügitehingu hinda. Kohus leiab, et on ka ilmselge, et kostjad oleksid soovinud kinnisasja võõrandada maksimaalselt parima hinna eest, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda hageja pakutud müügihinnast 90 000 eurost.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja 3/16 pärandvara osa rahaliseks suuruseks on (70 000 / 2 = 35 000 eurot ja 35 000 / 16 x 3) 6 562.50 eurot.
15.Kohtu hinnangul tuleb täiendavalt võtta arvesse, et hageja on end ise seadnud olukorda, kus ta pärandvara hulka kuuluvat korterit tegelikkuses kasutada ei saanud ja eksisteeris vajadus pärandvara jagamiseks. Hageja on äriühing, mis on soetanud pärandvara mõttelise osa täitemenetluses enampakkumisel. Arvestades, et hageja osa suurus on kõigest 3/16 kogu pärandvarast ja pärandvara hulka kuulus vaid 1⁄2 korteriomandist üldpinnaga 60.20 m2, ei saanud hagejal olla pärandvara mõttelise osa soetamisel mõistlikku eeldust, et ta saab pärandvara hulka kuuluvat kinnisasjast 5,64 m2 (60,2 / 2 = 30,1 ning 30,1 / 16 x 3 = 5,64375) ka mingil moel reaalselt kasutada (isegi kui selliseks kasutuseks on teoreetiliselt õigus olemas). Kohtu hinnangul ei saanud hageja poolt pärandava mõttelise osa soetamise eesmärk olla muu, kui varalise kasu teenimine pärandvara jagamise nõudmise läbi, seejuures aga ise mitte panustades pärandvara hulka kuulnud kinnisasja ülalpidamisse. Teadaolevalt eeldab

2-19-2501 kinnisvara ülalpidamine ka täiendavaid kulusid, kuid hageja ei ole osa võtnud kaasomandi hooldamisest ega pole sellega seoses kulusid kandnud.

16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja osaühing S.A.CITO hagi J P, V P’i, J D, R P’i (isikukood xxxx) ja P P’i vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning lõpetada J P’le, J D’le, R P’ile, P P’ile ja osaühingule S.A. Cito kuuluv G P’i (surnud xxxx) pärandvara ühisus selliselt, et jätta osaühingule S.A.CITO kuuluv 3/16 mõttelise osa suurune osa G P’i (surnud xxxx) pärandvara ühisusest J P’le, J D’le, R P’ile ja P P’ile ning kohustada J P’t, J D’t, R P’it ja P P’it solidaarselt tasuma osaühingule S.A.CITO kuuluva G P’i (surnud xxxx) pärandavara ühisuse osa eest 6 562.50 (kuus tuhat viissada kuuskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot.
17.Muud asjas esitatud seisukohad on paljasõnalised ja tõendamata.

VI Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja samas ulatuses, nagu on kohtumenetluses 08.12.2021 kohtuistungil pakkunud kostjad ning millega hageja ei nõustunud (08.12.2021 kohtuistungi protokoll 00:25:47 - 00:36:54) tuleb tulenevalt TsMS § 163 lg 2 jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. VII Menetluskulude kindlaksmääramine

2-19-2501 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtu hinnangul arvestades, et hageja on asjaoludest tulenevalt täpsustanud ehk muutnud oma nõuet on käesoleval juhul tegemist rahalise nõudega. TsMS § 122 lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja esitas algselt kostjate vastu pärandvara ühisuse lõpetamise nõude, milline on mittevaraline nõue. Seetõttu luges hageja ja kohus nimetatud nõude puhul hagihinnaks 3 500 eurot ning hageja tasus vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisale 1 nõudelt riigilõivu summas 300 eurot. Võttes arvesse, et hagi esitamise ajal oli mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 3 500 eurot ning riigilõiv 300 eurot (käesoleval hetkel on riigilõivu määr viidanud nõude puhul 420 eurot) siis lähtub kohus, et hageja on tasunud riigilõivu kuni 3 500 euro nõude ulatuses. Hagi täpsustuse ja täienduse kohaselt, mis on esitatud 31.01.2022 nõudis hageja kohustada kostjaid solidaarselt tasuda OÜ-le S.A.CITO kuuluva G P’i pärandavara ühisuse osa eest 8 437.50 eurot, millelt tuleb vastavalt kehtivale riigilõivuseaduse lisale 1 tasuda riigilõivu 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus 700 eurost maha 3 500 euro suuruse nõude puhul maksmisele kuuluva riigilõivu (ehk 420 eurot) ning seega tuleb hagejal tasuda täiendavalt riigilõivu summas 280 eurot. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium