R. L. (L.), R. L. (L.) hagi K. M. L. (L.) vastu kaasomandi notariaalse kasutuskorra rikkumise, omandi kasutamise takistamise ja õigusvastase kaasomandi valduse teostamise tuvastamiseks, ehitise õigusvastase valduse lõpetamiseks, ehitise ümberehituse lammutamiseks ja notariaalsele kasutuskorrale vastava olukorra taastamise kohustamiseks ning ehitise päraldiseks oleva dokumentatsiooni üleandmise kohustamiseks 7 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja I: R. L. (isikukood XXX; aadress XXX) Hageja II R. L. (isikukood XXX; aadress XXX) Hagejate lepinguline esindaja: M. O.i (e-post XXX) Kostja: K. M. L. (isikukood XXX; aadress XXX) Kostja esindajad: seaduslik esindaja E. L. (isikukood XXX, epost XXX) ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas (e-post [email protected]) Kohtuistungil 29.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi nõuetes kohustada K. M.n L.e (L.) üle andma projektdokumentatsioon gaasikatla paigaldamiseks xxx ehitise teenindamiseks, tehnilised tingimused xxx ehitise gaasivõrguga liitumiseks, liitumisleping xxx ehitise gaasivarustuse ostu-müügi kohta ja xxx ehitise järelevalve dokumentatsioon gaasikatla paigaldamise kohta (hagiavalduse resolutsiooni punktid 6.1 kuni 6.4).
2.Jätta rahuldamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi nõudes tuvastada xxx kinnistul paikneva xxx (EHR xxx) asuva ehitise (eluhoone) R. L.le (L.) ja R. L.le (L.) kuuluva kaasomandi kasutamise takistamine ja õigusvastane kaasomandi (ainu)valduse teostamine K. M. L. (L.) poolt (hagiavalduse resolutsiooni punkt 1).
3.Jätta rahuldamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi nõudes kohustada K. M. L.e (L.) viivitamatult lõpetama xxx kinnistul paikneva xxx (EHR xxx) ehitise õigusvastane ainuvalduse teostamine (hagiavalduse resolutsiooni punkt 2).
2-22-702
4.Jätta rahuldamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi kohustada K. M. L.e (L.) kõrvaldada esiku ehitise ümberehitus (hagiavalduse resolutsiooni punkt 3).
5.Jätta rahuldamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi kohustada K. M. L.e (L.) hoiduma mistahes takistuste seadmisest või paigaldamisest viisil, mis vähendab 07.09.2006.a. lepingu lisaks 2 oleval plaanil ja eksplikatsioonil ruumi nr 2 (esik) pindala väiksemaks kui 9 m2 (hagiavalduse resolutsiooni punkt 4).
6.Jätta rahuldamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi kohustada K. M. L.e (L.) võimaldama ja tagama R. L.le (L.) ja R. L.le (L.) igakordne ja takistamatu ligipääs xxx eluhoone (EHR xxx) esimese korruse osale, mis on tähistatud 07.09.2006.a. lepingu lisaks 2 oleval plaanil ja eksplikatsioonil ruumi nr 2 (esik) all (hagiavalduse resolutsiooni punkt 5).
7.Jätta rahuldamata hagejate R. L. (L.) ja R. L. (L.) hagi nõuetes kohustada K. M.n L.e (L.) üle andma Nõmme Linnaosavalitsuse nõusolek xxx ehitisele gaasikatla kui tehnosüsteemi ehitusregistrisse sissekandmiseks; ehitusteatis, ehitusprojekt, kooskõlastused, nõusolekud ja asjaomased (kasutus)load, mis puudutavad xxx eluhoone tehnosüsteemide väljaehitamist ja remonttöid, mille käigus on muudetud xxx ruumide parameetreid ja xxx ehitise esimese korruse mõõdistusjoonis (hagiavalduse resolutsiooni punktid 6.5 kuni 6.7).
8.Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
9.Jätta menetluskulud seoses kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõuete menetlemisega kostja kanda. Jätta menetluskulud seoses kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 kuni 7 nimetatud nõuete menetlemisega hagejate kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja seisukohad
1.R. L. (hageja I) ja R. L. (hageja II) esitasid 16.01.2022 hagi K. M. L. (kostja) vastu kaasomandi notariaalse kasutuskorra rikkumise, omandi kasutamise takistamise ja õigusvastase kaasomandi valduse teostamise tuvastamiseks, ehitise õigusvastase valduse lõpetamiseks, ehitise ümberehituse lammutamiseks ja notariaalsele kasutuskorrale vastava olukorra taastamise kohustamiseks ning ehitise päraldiseks oleva dokumentatsiooni üleandmise kohustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejate, kostja ja K. H. kaasomandisse elamu asukohaga xxx. Kinnistul asub kaks eraldiseisvat ühepere elamut. xxx on kaasomanike vahel kasutuskorraga jaotatud, Tähe tn 28a kasutavad ainult hagejad. Tegemist on hagejate koduga.
3.Kinnistu suhtes on sõlmitud kaks notariaalse kasutamise korra kokkulepet, vastavalt 07.09.2006 (I kd, tl 35-37p) ja 28.05.2008 (I kd, tl 38-41). Kinnistusregistris on xxx III jao esimesele vabale järjekohale kantud: Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomanike kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt 07.09.2006 kokkuleppe punktile 7.2 ja lepingu lisadele nr 1 kuni nr 3 ja 28.05.2008 kokkuleppe punktile 11.4 ja lepingu lisadele nr 1 kuni nr 5 (I kd, tl 42).
2-22-702
4.Hagile eraldi lisatud xxx eluhoone 1. korruse plaani alusel koostatud skeemil on punase joonega eraldatud ala (2,5 m2) notariaalse kasutuskorra kokkuleppe kohaselt ette nähtud ühiskasutusse.
5.28.05.2008 kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise hetkel oli ruum nr 2 (esik 9 m2) täielikult avatud ilma vaheseinte ja ukseta. Uks oli ainult tuulekoja (1) ja esiku (2) vahel nagu on näha plaanilt. Eeltoodud ruumist pääseb xxx teisele korrusele. Remonttööde käigus ehitas kostja esikusse vaheseinad, mille tagajärg on nähtav hagile lisatud fotodelt (I kd 51-52).
6.Hagejad on seisukohal, esikusse vaheseinte ehitamisega on kostja rikkunud pooltevahelist kasutuskorra kokkulepet. Hagejad peavad saama kasutada kasutuskordadega ettenähtud osa xxx eluhoone esimese korruse esikust, kuid ei saa seda teha kaasvaldaja kostja teostatud vaheseinte (ümberehituse) tõttu. Kaasvaldajast kostja on sisuliselt kinni ehitanud eluhoone kasutamise seisukohalt olulise ruumi. Hagejad on seisukohal, et esikusse seinte ehitamise tulemusena ei saa hagejad enda kaasomandi osa vastavalt kehtivale kasutuskorrale sihipäraselt kasutada ega teostada selleks vajalikke remonttöid. Eeltoodust tulenevalt nõuavad hagejad kostjapoolse rikkumise tuvastamist ja kostja kohustamist rikkumise kõrvaldamiseks ning edasistest rikkumistest hoidumiseks.
7.Hagejad nõuavad kostjalt ühtlasi xxx eluhoone ehitustehnilise dokumentatsiooni üleandmist, mille osas hagejad selgitavad, et on dokumentatsiooni korduvalt palunud kohtueelselt, kuid kostja ei ole vaatamata korduvatele palvetele dokumentatsiooni edastanud. Kostja vastuväited ja seisukohad
8.Kostja nõuet kaasomandi kasutamise takistamise ja õigusvastase kaasomandi valduse teostamiseks ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud.
9.Kostja ei vaidle vastu sellele, et vastavalt pooltevahelisele kosutuskorra kokkuleppele on Tähe tn 28 hoone 1. korruse esik omanike ühiskasutuses. Kostja väidab, et ta ei ole kunagi teinud takistusi esiku kasutamiseks.
10.Hagejad tuginevad oma nõudes suurema ala ühiskasutuse nõudele kui tegelikult kasutuskorra järgi on kokku lepitud. Kasutuskorra kokkulepe on selle osas ka pisut eksitav, kuivõrd ühiskasutuses oleva esiku alaks märgitud suurus 2,5 m2 ei ole õige.
11.Kostja vaidleb vastu ka dokumentatsiooni väljaandmise kohustamise nõudele. Kostja selgitab, et dokumentatsioon, mis oli kostjal olemas, on kostja hinnangul hagejatele esitatud. Kostja selgitab ka seda, et kui mistahes ehitustegevusega seotud dokumentatsioon on puudu, loob sellesse selguse vastav menetlus kohalikus omavalitsuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduse resolutsiooni punktide 6.1 kuni 6.4 osas jätta läbi vaatamata. Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
13.Esmalt lahendab kohus hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuete läbi vaatamata jätmise küsimuse (I), seejärel lahendab kohus hageja nõude tuvastada kasutuskorra rikkumine ja sellega kaasuvad rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõuded (II) ning dokumentide esitamiseks kohustamise nõuded vastavalt hagiavalduse resolutsiooni punktidele 6.5 kuni 6.7 (III). Seejärel tühistab kohus hagi tagamise abinõu (IV) ja viimasena jaotab menetluskulud (V). (I)
14.Kohus leiab, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuded kostjalt dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
2-22-702
15.Kostja on hagi resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuded võtnud menetluse kestel õigeks ning kinnitanud ka nõuete täitmist oma 13.05.2022 menetlusdokumendi punktis 2.2.11. Hagejad kinnitasid samuti 29.09.2022 kohtuistungil, et kostja on hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuded lisaks õigeksvõtule kohtumenetluse kestel täitnud (ajatempel 00:52:44).
16.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kirjeldatud olukord võib tekkida muuhulgas siis, kui algselt õigustatud hagi on menetluse käigus perspektiivituks muutunud. Hagejate õiguskaitsevajadus hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuete osas on menetluse kestel ära langenud, sest kostja on nõuded täitnud ja hagejad on nõuete täitmist kinnitanud. Seega ei ole hagejatel käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga enam kostja vastu hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 nimetatud nõudeid, mistõttu ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki selles osas saavutada.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuded kostjalt dokumentide välja nõudmiseks. (II)
18.Kohus leiab, et hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 hagejate poolt esitatud nõue, tuvastada xxx elamu kasutuskorra rikkumine kostja poolt ja kohustada kostjat rikkumist kõrvaldama ja rikkumisest hoiduma, tuleb jätta rahuldamata.
19.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
19.1.poolte vahel kehtib notariaalne kasutuskord, mille kohaselt on ühiskasutuses osa esikust;
19.2.kehtivat kasutuskorda kajastavatel plaanidel (I kd, tl 47-49) olev punase ja kollasega viirutatud ala on ühiskasutatav ala (29.09.2022 kohtuistungi protokoll ajatempel 00:31:26)
19.3.kehtivat kasutuskorda kajastavatel plaanidel olev punase ja kollasega viirutatud ala on väiksem kui 2,5 m2 (29.09.2022 kohtuistungi protokoll ajatempel 00:29:40);
19.4.seinad kattuvad kehtivat kasutuskorda kajastavatel plaanidel oleva viirutatud ala perimeetriga;
19.5.seinte asukoht ja fakt, et seinad on ehitatud kostja korraldusel.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada pooltevahelist kasutuskorra kokkulepet selles osas, milline osa esikust on määratud poolte ühiskasutusse.
21.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 5 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimustele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ja eesmärki.
22.Vastavalt 07.09.2006 kasutuskorra lepingu punktile 6.3 jäid omanike ühisesse valdusesse ja kasutusse kinnistu koosseisus oleva elamu põhikorrusel asuvad ruumid, mis on märgitud lepingu lisaks oleval plaanil eksplikatsioonil järgmiselt: ruumid nr 1 (tuulekorda) ja nr 2 (esik). Nimetatud kokkulepet on hilisemalt muudetud 28.05.2008 kasutuskorra kokkuleppega, mille punkti 6.3 (I kd, tl 39) kohaselt jäid T. L. (kostja õiguseellane) kasutusse esimesel korrusel paiknevad ruumid nr 19 (lisa 2 plaanil koos eksplikatsiooniga). Nimetatud lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil (värvilisena väljavõtted I kd, lk 46-48, mustvalgena tervikud leheküljed II kd, lk 81-81p) on märgitud punase ja kollasega viirutus, mille juurde on selgitusena märgitud, et nimetatud viirutatud alal olevad tuulekoda (ruum nr 1) ja esik (ruum nr 2) jäävad R. L. ja T. L. ühiskasutusse. Viide 2,5 m2-le on
2-22-702 toodud 28.05.2008 lepingu lisas nr 2 oleval eksplikatsioonil, kus on märgitud, et ruum nr 2 on esik, mille pindala on 9.0 m2, millest 2,5 m2 on ühiskasutuses. Pooled ei vaidle selle üle, et vastav punase ja kollasega viirutatud ala on poolte ühiskasutuses.
23.Hagejad on ühtlasi esitanud hageja R. L. ja kaasomanik K. H. poolt koostatud xxx eluhoone esimese korruse plaani (II kd, lk 54), millel on hagejate väidete kohaselt detailselt välja toodud xxx esimese korruse andmed ja kostja rikkumise sisu ning ulatus.
24.Kohus arvestab lepingu ja selle lisaks olevate plaanide tõlgendamisel ühtlasi sellega, et 28.05.2008 aasta lepingu lisal olevat punase ja kollasega viirutatud ala piiritlevad käsitsi plaanile lisatud kaks joont, mis on samas kohas, kuhu on aastal 2018 püstitatud vaheseinad. Kohus asub seisukohale, et vastavad jooned, mis viirutatud ühiskasutuses olevat ala piiritlevad, saavad olla kantud plaanile samaaegselt viirutusega, sest 07.09.2006 kasutuskorra lepingu lisas oleval plaanil vastavaid jooni ei nähtu.
25.Tunnistaja J. J. ütlustega (29.09.2022 kohtuistungi protokoll, ajatempel 00:12:44) on tõendatud, et joonisel (I kd, tlk 47), mida kohus tunnistajale näitas, on seinte asukoht paika pandud. Teisisõnu kinnitas tunnistaja, et seinad asuvad seal, kus on plaanile eelnevalt peale kantud punase ja kollasega viirutatud ala piirid. Samas kohas asuvad ka roosal taustal märgituna seinad hagejate esitatud joonisel (II kd, lk 54).
26.Kohus ei nõustu sellest tulenevalt hagejate tõlgendusega, et 28.05.2008 kasutuskorra kokkuleppele lisatud joonis on indikatiivne ning lähtuda tuleb eksplikatsioonis märgitud 2,5 m2 märkest. Hagejate seisukoht, mille kohaselt määratleb ühiskasutuses oleva ala eksplikatsioonis märgitud tekst 2,5 m2, mitte aga 28.05.2008 lepingu lisaks oleval plaanil (I kd, tl 47-49) olev punase ja kollasega viirutatud ala, ei ole eluliselt usutav ning on vastuolus ka hagejate endi menetluses avaldatud seisukohtadega.
27.Kohus palus hagejatel korduvalt selgitada, et juhul, kui hagejate hinnangul on ühiskasutatav ala suurem kui plaanil punase ja kollasega viirutatud ala, siis kus veel konkreetselt asub ühiskasutatav ala, mis hagejate käsitluses moodustab 2,5 m2. Hagejad avaldasid 29.09.2022 istungil esiteks üldsõnaliselt, et ala asub esikus (ajatempel 00:33:00); seejärel, et ala on määratletud notariaalses lepingus indikatiivselt (ajatempel 00:38:34); järgmiseks, et hagejate esitatud plaanil, mis kajastab faktilist olukorda (II kd, lk 54), olevad roosad jooned ja viirutus annavadki kokku 2,5 m2 (samal seisukohal on hagejad ka oma 19.05.2022 menetlusdokumendis, II kd, tl 52) ja et see on kooskõlas notariaalse kasutuskorra lepinguga (ajatempel 00:40:08). Viimase alternatiivina on hagejad hoopis seisukohal, et 2,5 m2 moodustav ala peaks minema plaanil vasakule piklikumaks (ajatempel 00:43:52).
28.Eeltoodust järeldab kohus, et hagejatel puudub selge arusaam sellest, milline tähendus on 28.05.2008 kasutuskorra lepingu lisas oleval eksplikatsioonil märgitud lausel, et esikust on ühiskasutuses 2,5 m2 ning kus täpselt nimetatud 2,5 m2-suurune ala paikneb.
29.Kohus nõustub kostjaga, et kasutuskorra kokkuleppe tõlgendamisel tuleb lähtuda selgelt eristatavast punase ja kollasega viirutatud ühiskasutusega alast ning selle ala numbriliselt väljendatud pindala on ekslik, sest punase ja kollasega viirutatud ühiskasutusega ala ei saa olla 2,5 m2 suurusega, vaid on väiksem. Siinkohal kordab kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et viirutatud ala pindala ei ole 2,5 m2. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et lähtuda ei saa üksnes lepingu dokumentides olevast numbrilisest osast, vaid vaadata tuleb ka joonist ning poolte tegeliku tahte annab edasi joonis, millel on erinevad kasutusalad värviliselt märgitud. Kostja avaldab, et sõltumata ruutmeetrite suurusest, mida tuleb mõõta, on joonis selgelt arusaadav ning eksimisvõimalus kasutusala piiritlemisel joonisele märgituna on selgelt väiksem kui ruutmeetrite märkimisel.
30.Tõlgendades eeltoodud põhjendusi arvesse võttes 07.09.2006 ja 28.05.2008 kasutuskorra lepingute tekste, mõlema lepingu lisaks olevaid plaane ning arvestades ülal loetletud asjaolusid,
2-22-702 mis ei ole vaidluse all, tunnistaja ütlusi seina ehitamise kooskõlastamise kohta ja hagejate suutmatust ühemõtteliselt selgitada, kus asub väidetav 2,5 m2-suurune ühiskasutatav ala, asub kohus seisukohale, et 2008 kasutuskorra lepingu lisas 2 toodud eksplikatsioonil olev tekstiline viide, et esiku ühiskasutatav ala on 2,5 m2-suurune, on ebaõige tähistus VÕS § 29 lg 2 tähenduses, mis ei saa olla lepingu tõlgendamise aluseks. Muud tõendid ja poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist kinnitavad üheselt, et 28.05.2008 kasutuskorra lepingu punkti 6.3 ja lepingu lisa 2 tuleb tõlgendada viisil, et pooltevaheline kehtiv kasutuskord näeb ette, et hagejate ja kostja ühiskasutuses on see osa esikust, mis on 28.05.2008 lepingu lisal 2 viirutatud punase ja kollasega.
31.Järgmisena hindab kohus, kas kostja on rikkunud poolte vahel kehtivat kasutuskorda ehk kas ala, mis peab olema hagejate ja kostja ühises kasutuses, s.t ala, mis on 28.05.2008 lepingu lisal 2 viirutatud punase ja kollasega, on hagejate õigusi rikkudes hoopis kostja ainukasutuses.
32.AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Selliseks kokkuleppeks on muuhulgas poolte vahel 28.05.2008 sõlmitud kasutuskorra kokkulepe, sh selle punkt 6.3 ning lepingu lisad.
33.Kohus ei nõustu hagejatega selles, et hagejatel on kostja vastu valduse kaitse nõue AÕS § 40 lg 1 ja AÕS § 68 lg 1 alusel. Vastavalt AÕS § 50 lg-le 2 ei kohaldata kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle valduse kaitse sätteid. Seega kaasomanikel kui kaasvaldajatel puudub osas, milles kasutuskorra kokkulepe näeb ette ühisesse kasutusse jäävad ruumid, nimetatud ruumide suhtes valduse kaitse nõue.
34.Küll on kaasomandi kasutuskorra sõlminud kaasomanikel vastastikku kasutuskorra kui pooltevahelise lepingu täitmise nõue tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg-st 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja VÕS § 101 lg 1 p-st 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
35.Seega hindab kohus, kas kostja on täitnud oma AÕS § 72 lg-st 1 ja VÕS § 8 lg-st 2 ning § 76 lg-st 1 tulenevaid kohustusi vallata ja kasutada kaasomandit vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele või on kostja kasutuskorra kokkulepet rikkunud.
36.Poolte vahel puudub vaidlus ja tunnistaja J. J. ütlusega on tõendatud, et vaidlusalused seinad asetsevad 28.05.2008 lepingu lisas 2 toodud ala, mis on viirutatud punase ja kollasega, perimeetril. Tunnistaja J. J. ütlustega on tõendatud, et vaidlusaluse seina ehitamine oli kooskõlastatud teise kaasomaniku R. L.ga ning sein on ehitatud samasse asukohta, kus on 28.05.2008 kasutuskorra lepingu lisas oleval plaanil märgitud jooned, millised piiritlevad ühiskasutava punase ja kollasega viirutatud ala.
37.Pooled ei vaidle ka selle üle, et ala, mis on punase ja kollasega viirutatud, on faktiliselt ühiskasutuses. Seega kohus tuvastab, et kostja poolt esikusse paigaldatud seinad ei kujuta endast 28.05.2008 kasutuskorra lepingu punkti 6.3 ja lepingu lisa 2 rikkumist, sest ka koos seintega on poolte ühiskasutuses punase ja kollasega viirutatud ala, mida kasutuskord poolte ühiskasutusse ette näeb.
38.Kohus märgib seonduvalt hagejate väidetega, et kuni 2018. aastani oli esik täielikult avatud ilma vaheseinte ja ukseta järgmist. Kasutuskorra kokkuleppega ei ole sätestatud kostjale keeldu piiritleda tema ainukasutuses olevat ala vaheseinaga ja kohus on tuvastanud, et seinad ei takista ühiskasutusse määratud ala, milline nähtub 28.05.2008 lepingu lisas 2 punase ja kollasega viirutatuna, kasutamist. Kaasomanike kokkulepe ja hageja R. L. nõusolek seina püstitamiseks on tõendatud tunnistaja J. J. ütlusega.
39.Kohus hindab järgmiseks seda, kas vaidlusalused vaheseinad muudavad võimatuks xxx teise korruse kasutamise. Hagejad on menetluses väitnud nii seda, et kostja poolt ehitatud vaheseinad takistavad ühiskasutusala kasutamist, kui ka seda, et vaheseinad muudavad võimatuks hagejate poolt Tähe tn 28 teise korruse kasutamise.
2-22-702
40.Kohus on tuvastanud, et ühiskasutusala kasutamist vaheseinad ei takista. Kohus märgib seoses hagejate väidetega, et vaheseinad muudavad võimatuks hagejate poolt xxx teise korruse kasutamise järgmist. Hagejate väited on vastuolus nende endi poolt esitatud tõenditega. Hagejad on esitanud fotod, millised on tehtud muuhulgas teiselt korruselt vaatega alla (II kd, lk 58-62). Nimetatud fotode tegemiseks pidid hagejad liikuma muuhulgas läbi ühiskasutatava ala nende ainukasutuses olevale trepile. Hagejad esitasid menetluses ka väited ja tõendid, et xxx teine korrus oli nende poolt välja üüritud (I kd, lk 136), mis omakorda tähendab, et eluruume on võimalik kasutada ning neid on ka sihipäraselt kasutatud.
41.Asjaolu, et vanade hoonete ruumid, sealhulgas trepid on kitsad, mistõttu võibki suuregabariidilise mööbli või tehnika liigutamine olla raskendatud, ei anna alust väita, et vaheseinte ehitus takistab teise korruse kasutamist. Arvestades trepi enda mõõtmeid, mis ei ole laiemad kui ühiskasutatav ala, mis on piiritletud seintega, on küsitav suuregabariidilise mööbli või tehnika mahtumine ka trepile. Nimetatud ala on aga hagejate ainukasutuses. Ei ole tavapäratu, et vanades hoonetes tõstetakse mööbel kitsastesse ruumidesse lahti võetuna või tõstuki abil õuest akna kaudu. Veel enam olukorras, kus hagejate ja kostja ühiskasutuses ei ole suuremat ala kui 28.05.2008 lepingu lisas 2 punase ja kollasega viirutatud ala, ei oleks ega ole hagejatel kunagi olnud õigust kasutada ala, mis jääb kostja püstitatud seintest teisele poole. Seega olukord, kus hagejatel on alates 2018. aastal seinte püstitamisest füüsiliselt takistatud kasutada ala, millise kasutamise õigust hagejatel kehtiva kasutuskorra kokkuleppe järgi ei ole kunagi olnud, ei saa objektiivselt hagejate õigusi rikkuda.
42.Seega kohus tuvastab, et kostja kasutab xxx kinnistut kooskõlas 28.05.2008 kasutuskorra lepingu punktiga 6.3 ja lepingu lisaga 2. Kostja teostab ainuvaldust üksnes nende ruumide osas, millised on kasutuskorraga jäetud kostja ainukasutusse. Seega jätab kohus rahuldamata hagejate nõude tuvastada kasutuskorra rikkumine kostja poolt (hagiavalduse resolutsiooni punkt 1). Kohus on tuvastanud, et kasutuskorra rikkumist ei esine.
43.Kostjapoolne kasutuskorra rikkumine on vältimatu eeldus hagiavalduse resolutsiooni punktides 2 kuni 5 loetletud nõuete rahuldamisele. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostjapoolset rikkumist, puudub ka rikkumine, mille lõpetamiseks kohus saaks kostjat kohustada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjat lõpetama ehitise õigusvastane ainuvalduse teostamine (hagiavalduse resolutsiooni punkt 2) ja hagejate nõude kohustada kostjat kõrvaldama vaheseinad (hagiavalduse resolutsiooni punkt 3).
44.Seonduvalt hagejate nõudega kohustada kostjat hoiduma takistuste seadmisest 07.09.2006 lepingu lisaks 2 oleval plaanil ja eksplikatsioonil ruumi nr 2 (esiku) pindala vähendamiseks alla 9 m2 ja kohustada kostjat tagama hagejatele igakordne ja takistamata ligipääs 07.09.2006 lepingu lisaks 2 oleval plaanil ja eksplikatsioonil ruumile nr 2 (esik) märgib kohus järgmist.
45.07.09.2006 lepingus sisalduv kokkulepe selle kohta, et esik pindalaga 9 m2 on hagejate ja kostja õiguseellase ühises kasutuses, on muudetud hilisema 28.05.2008 kasutuskorra lepingu punktiga 6.3 ja lepingu lisaga 2, mille kohaselt see osa lepingust, mida ei hõlma punase ja kollasega viirutus, on kostja ainukasutuses. Hagejatel ei saa olla mistahes nõudeid seonduvalt ruumidega, milliste kasutamise õigust hagejatel vastavalt 28.05.2008 kasutuskorra kokkuleppele ei ole. Kohus on otsuse punktis 37 tuvastanud, et alale, milline on viirutatud punase ja kollasega, ei ole hagejate juurdepääs takistatud. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel rahuldamata ka hagejate hagiavalduse resolutsiooni punktides 4 ja 5 esitatud nõuded.
(III)
46.Kohus leiab, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 hagejate esitatud nõuded kostjalt dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab hagi rahuldamata jätmist järgnevalt.
2-22-702
47.Hagejad on esitanud hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 nõude kohustada kostjat üle andma Nõmme Linnaosavalitsuse nõusolek xxx ehitisele gaasikatla kui tehnosüsteemi ehitusregistrisse sisse kandmiseks; ehitusteatis, ehitusprojekt, kooskõlastused, nõusolekud ja asjaomased (kasutus)load, mis puudutavad xxx eluhoone tehnosüsteemide väljaehitamist ja remonttöid, mille käigus on muudetud xxx ruumide parameetreid ja xxx ehitise esimese korruse mõõdistusjoonis.
48.Kohus nõustub hagejatega, et dokumentatsioon, mida hagejad nõuavad ning juhul, kui see on olemas, on käsitletav kaasomandis oleva kinnisasja päraldisena TsÜS § 58 tähenduses.
49.TsÜS § 57 alusel on päraldis kinnisasjaga seotud, seega võivad ka dokumendid, mida hagejad nõuavad ning juhul, kui need on olemas, olla kaasomandiesemega seotud. AÕS § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
50.Viidatud õiguslikul alusel on hagejatel juhul, kui nende poolt nimetatud päraldisteks olev dokumentatsioon kaasomandis oleva eseme kohta on olemas, kuid kostja keeldub seda (või selle ärakirju) hagejatele edastamast, õigus nõuda kostja kohustamist vastava olemasoleva dokumentatsiooni väljaandmiseks.
51.Kohus arutas menetlusosalistega 29.09.2022 kohtuistungil hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 nimetatud ja hagejate poolt nõutavate dokumentide olemasolu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, kui hagejad on esitanud nõude kohustada kostjat välja andma dokumendid, lasus hagejatel kohustus tõendada, et vastavad dokumendid olid kostjal olemas ning et hagejate nõude täitmine on võimalik.
52.Hagejad nõustusid 29.09.2022 kohtuistungil, et dokumente, mida ei ole olemas, ei ole võimalik välja nõuda (ajatempel 00:57:48). Hagejad ei ole tõendanud, et kostjal oleksid olemas Nõmme Linnaosavalitsuse nõusolek xxx ehitisele gaasikatla kui tehnosüsteemi ehitusregistrisse sisse kandmiseks; ehitusteatis, ehitusprojekt, kooskõlastused, nõusolekud ja asjaomased (kasutus)load, mis puudutavad xxx eluhoone tehnosüsteemide väljaehitamist ja remonttöid, mille käigus on muudetud xxx ruumide parameetreid ja xxx ehitise esimese korruse mõõdistusjoonis. Hagejad ei ole ka põhistanud, miks hagejad on seisukohal, et kostjal on vastavad dokumendid olemas. Hagejad on küll selgitanud, et nende hinnangul lasus kostjal kaasomanikuna kohustus tagada vastavate dokumentide olemasolu, kuid ei ole tõendanud ega põhistanud, et kostjal oleksid olemas hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 nimetatud dokumendid. Kostja eitab selliste dokumentide olemasolu.
53.Kohus tuvastab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjal oleksid olemas hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 nimetatud dokumendid. Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et kostjal on olemas hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 nimetatud dokumendid, ei ole võimalik kohustada kostjat hagejale üle andma dokumente, mida kostjal ei ole.
54.Kuivõrd kostjal ei ole olemas hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.5 kuni 6.7 loetletud dokumente, ei saa kostjal olla ka ei seadusest ega kaasomanike vahelisest kokkuleppest tulenevat kohustust anda üle midagi, mida kostjal ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate hagiavalduse resolutsiooni punktis 6.5 kuni 6.7 esitatud nõuded rahuldamata. (IV)
55.TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
2-22-702
56.Kohus tagas 31.01.2022 määrusega hagi ja määras kanda hagi tagamiseks K. M. L.le (L.) kuuluva kinnistu kaasomandi osale, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx, kinnistusregistriosa III jakku märkus õigusvaidluse kohta tsiviilasjas 2-22-702.
57.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel 31.01.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. (V)
58.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
59.Hagejad on oma 21.09.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et kostja on hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4 esitatud nõuded võtnud õigeks nii oma 07.03.2022 vastuses kui ka 14.04.2022 kohtuistungil ja 13.05.2022 menetlusdokumendis. Kohus nõustub hagejatega, et kostja on 07.03.2022 vastuses võtnud õigeks hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4 nimetatud nõuded. Mõlemad pooled on kohtule avaldanud, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuded on täidetud.
60.Riigikohus on tsiviilasjades 3-2-1-182-15 ja 3-2-1-55-13 selgitanud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Seega kuigi hagejad ei ole hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuetest loobunud põhjusel, et need on täidetud, saab siiski asuda seisukohale, et kostja on hageja nõude TsMS § 168 lg 5 tähenduses rahuldanud ning seega on hagejad pöördunud vastavate nõuete osas kohtusse põhjendatult ja oma eesmärgi saavutanud. Sellest tulenevalt jätab kohus hagiavalduse resolutsiooni punktides 6.1 kuni 6.4 esitatud nõuetega seotud menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 2 ja lg 5 koostoimes.
61.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagiavalduse resolutsiooni punktide 1 kuni 5 ja 6.5 kuni 6.7 osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jätab kohus nimetatud nõuete menetlusega seotud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda.
62.Kohus määrab menetluskulud kindlaks kooskõlas TsMS § 174 lg 4 alusel TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.