Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

26.05.2022 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arveldusarvet SEB Pank AS-is (kontojääk 0,78 eurot) ja Swedbank AS-is (kontojääk 17,28 eurot ja millel toimingud alates 19.06.2015 puudusid). Eesti Töötukassa andmetel oli X alates 19.06.2015 töötuna registreeritud perioodil 16.06.2020 05.04.2021. Xle oli määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 23.06.2020–19.03.2021. Väljamaksed on teostatud Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Tööturuteenustel osalemise päevade eest on Xle makstud stipendiumi ja sõidutoetust Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule ei ole perioodil alates 19.06.2015 kuni käesoleva ajani väljamakseid tehtud. Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnik teeninud perioodil 01.06.2015-31.12.2019 brutotulu summas 38 121,51 eurot ning perioodil 01.2020-04.2022 summas 17 499,18 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole X raha väljavõtmise avaldust esitanud. Harju Maakohtu 19.06.2015 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk nr

Nimi Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Swedbank AS AS SEB Pank

Rahuldamata nõue (eurodes) 571,99 3 365,47 58 162,80

26.05.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja AS SEB Pank teavitas kohut, et võlgnik ei ole võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset teinud ning võlausaldaja ei nõustu seega võlgniku kohustustest vabastamisega. Swedbank AS avaldas, et kuivõrd võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset, tuleb lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Maksu- ja Tolliamet märkis seisukohas, et võlgnik on tasunud võlausaldajale 352,70 eurot ning võlausaldaja jätab seega võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 14.09.2022 ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta tasus Maksu- ja Tolliameti võlgnevuse osaliselt. Võlgnik selgitas, et tal ei olnud tööd ja ta oli arvel Töötukassas. Võlgnik elab üürikorteris, mille eest ta tasub igakuiselt 350 eurot ning millele lisanduvad kommunaalkulud. Igakuine sissetulek on võlgnikul vahemikus 800900 eurot (neto). Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta võttis AS-ilt SEB Pank laenu koos abikaasaga korteri ostmiseks. Võlgniku abikaasa suri ja võlgnik ei suutnud korterit ise üleval pidada. Korter, mis oli laenu tagatiseks, müüdi maha. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. 02.10.2020 määrusega pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.06.2022. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad AS SEB Pank ja Swedbank AS paluvad kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on tasunud Maksu- ja Tolliametile osa võlgnevusest. Ülejäänud võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teostanud ei ole. Võlgnik on kohtule selgitanud, et käesolevalt võlgnik töötab ning tema töötasu on vahemikus 800-900 eurot. Võlgnik elab üürikorteris, mille eest tasub üüri summas 350 eurot (lisanduvad kommunaalkulud). Võlgniku elukohakulu on kokku 550 eurot kuus ja toidukulu 250-300 eurot kuus. Võlgniku igakuised püsikulud on kokku summas 850 eurot. Aruande kohaselt kannab igakuised püsikulud võlgnik ise. Võlgnik on teostanud väljamakseid kogusummas 352,70 eurot. Kohtul ei ole põhjust kahelda võlgniku igakuiste püsikulude suuruses. Kohus peab võlgniku püsikulusid ökonoomseteks. Arvestades eeltoodut, st võlgniku igakuiseid sissetulekuid ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Võlgniku poolt esitatud arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et ajal kui võlgnik ei töötanud, maksis Eesti Töötukassa võlgnikule toetust. Käesolevalt töötab võlgnik XXX OÜ-s ning tema töötasu on jäänud vahemikku 859,67 eurot kuni 1077,70 eurot. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt sissetulekud ja väljaminekud. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnik oli pikalt töötu ning käesolevalt on võlgniku töötasu ca 800-900 eurot kuus. Võlgnik elab üürikorteris, mille eest maksab üüri- ja kommunaalmakseid. Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi vähemalt osaliselt, so summas 352,70 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 209-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus möönab, et kuigi võlgniku poolt avaldatust ning võlausaldajate poolt märgitust nähtub, et võlgnik on teostanud väljamakseid vaid ühele võlausaldajale, so Maksu- ja Tolliametile, ei ole tegemist tahtliku võlausaldajate huvide kahjustamisega, arvestades võlgniku keerulist majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.