J K hagi R P vastu esemete valduse üleandmise nõudes
Tsiviilasja hind
2500 eurot
Menetlusosalised esindajad Kohtuistung
ja
nende Hageja: J K (isikukood xxx) Kostja: R P (isikukood vandeadvokaat Kristo Kallas
xxx),
lepinguline
esindaja
26.09.2022
RESOLUTSIOON
Jätta J K hagi R P vastu esemete valduse üleandmise nõudes rahuldamata. Jätta tsiviilasja menetluskulud J K kanda. Rahuldada R P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata R P menetluskulude rahaliseks suuruseks 2530 eurot (käibemaksuga) ja mõista see J Klt R P kasuks välja.
5.Mõista J Klt R P kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.J K esitas 06.01.2022 R P vastu hagi esemete valduse üleandmise nõudes.
2.Kohus jättis 02.02.2022 määrusega hageja hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.J K esitas 09.02.2022 täpsustatud hagiavalduse R P vastu esemete valduse üleandmise nõudes.
4.Kohus võttis 17.02.2022 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
5.Kostja esitas 30.03.2020 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu ning leidis, et hagi on esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja esitas 18.04.2022 vastuse kostja vastusele, milles leidis, et hagi esitamine kostja vastu on põhjendatud.
7.Kostja esitas 12.09.2022 vastuse hageja 18.04.2022 esitatud seisukohale, mille taotles kostja esitatud tõendite vastu võtmist ning hagi rahuldamata jätmist.
8.Tsiviilasjas toimus 26.09.2022 kohtuistung, kus kohus kuulas kostja ära vande all ning määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
9.Kostja esitas 28.09.2022 menetluskulude nimekirja.
10.Hagejale on kostja menetluskulude nimekiri kättetoimetatud 30.09.2022 avalikus e-toimikus, kuid hageja seisukohta kostja menetluskuludele ei ole esitanud. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
11.Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles nõudis akordioni Hohner koos pillikastiga väljaandmist kostja käest.
12.Hageja tõi hagi alusena esile järgmised asjaolud: umbes kolm aastat enne hagi esitamist andis hageja endale kuuluva akordioni koos selle juurde kuuluva pillikastiga kasutamiseks kostjale, kes on hageja lapselapse ema. Hageja sõnul polnud tegemist kingitusega, vaid andis akordioni „laenuks“, et lapselapse muusikalist huvi tõsta ning hageja ja lapselapse vahelist sidet tugevdada.
13.Hageja väitel oli akordioni üleandmise hetkel tema tervis halb, mistõttu ei teadnud hageja, kas või millal ta ise akordionit mängida jaksab. Hageja plaanis akordioni peale enda surma lapselapsele päriseks jätta.
14.Hageja väitel on tema tervis hagi esitamiseks paranenud ning ta soovis akordionimängu uuesti harjutada ning sugulastele seda mängida, kuid kostja ei vastanud tema telefonikõnedele ega sõnumitele.
15.Hageja märkis hagiavalduses, et sai akordioni umbes 70 aastat tagasi oma tädilt.
16.Hageja esitas fotod, kus ta mängib vaidlusalust akordionit nii lapseeas kui ka hiljem. Hageja lisas, et vajadusel võib ta kutsuda tunnistajaid, kes võivad tõendada akordioni kuulumist talle.
17.Hageja täpsustas esitatud hagiavaldust, et nõuab kostjalt kostja valdusest 48-bassilise punase akordioni Hohner ning selle kujule vastava tumepruunika sangaga pillikasti üleandmist hageja valdusesse.
18.Hageja hindas akordioni väärtuseks 2500 eurot. Hagejale põhjustatud mittevaralist kahju juhul, kui hageja akordionit tagasi ei saa, hageja hinnata ei oska, kuna tegemist on hageja sõnul temale hindamatu mälestusega.
19.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ning leidis, et kostja on esitanud kohtule asja lahendamise seisukohalt ebaolulisi vastuväiteid. Hageja hinnangul on kostjal soov kätte maksta hageja pojale ehk kostja laste isale nendevahelise suhte jahenemise eest. Hagejale oli kostja soovitus esitada hagi seitsmeaastase kostja poja vastu hageja sõnade kohaselt mõistetamatu ning sellel ei oleks mingit mõju asja sisulisele lahendamisele.
20.Hageja selgitas, et kostja väide akordioni kostja lapsele andmise aja kohta on vale, sest kostja laps ei oleks selles vanuses suutnud akordionit ise vastu võtta, kuna kolmeaastasele lapsele rasket akordionit ulatades oleks ta sellega koos pikali kukkunud ja viga saanud.
21.Hageja nõustus kostja väitega, et kostja lapse noorem õde viibis akordioni üleandmisel, kuid ei mõista, mis seos on sellel omandivaidlusega.
22.Hageja ei näe põhjust vastu vaielda asjaolule, et kostja on väitnud, et hageja tervis oli akordioni üleandmise ajal hea, kuna see ei oma tähtsust omandiõiguse vaidluse seisukohalt. Kui kostja soovib näidata, et hageja suutis sel ajal veel akordionit mängida, siis kinnitab kostja sellega hageja väidet, et hageja ei kinkinud akordionit, vaid andis kostja pojale proovimiseks või õppimiseks.
23.Hageja hinnangul on kostja toonud vaidlusse akordioni kasti värvuse vaid segaduse külvamiseks, kuna kostja ei ole selgitanud, kuidas puutub omandivaidlusse pillikasti värvus.
24.Hageja ei soovi täiendavaid tõendeid esitada, sest on varem esitanud fotod, et akordion kuulub hagejale üle 70 aasta. Hageja on valmis esitama suurel hulgal tunnistajate ütlusi, kui kohus täiendavaid tõendeid soovib. Muid täiendavaid tõendusmaterjale hagejal ei ole.
25.Hageja selgitas, et akordioni kostjale kasutamiseks andmisel lepingut ei sõlmitud, kuna kumbki pool ei pidanud seda vajalikuks. Hageja soov oli, et kostja poeg õpiks akordionit mängima, kuid nüüd on hageja teada saanud, et kostja poeg õpib hoopis klaverit mängima.
26.Hageja nõustus istungil, et tema nõuet tuleb käsitleda asja väljaandmisnõudena AÕS § 80 lg 1 tähenduses.
27.Hageja nõustus istungil, et hagi tuleks käsitleda eeldusel, et ta andis akordioni kostja lapsele tasuta kasutada, mitte ei „laenanud“ seda. Hagis oli ta kasutanud laenamise kõnekeelset tähendust, millega peetakse sageli silmas tasuta kasutamise lepingu sõlmimist.
28.Hageja selgitas istungil, et elulooraamatusse kirjutatud viide akordioni kinkimise soovist on sõnastatud ebatäpselt, kuna hageja pidas silmas, et soovib akordioni lapselapsele kinkida peale oma surma.
29.Hageja väitis istungil, et andis akordioni üle kostja lapsele möödunud aastal, kuid möönis, et oma kõrge ea tõttu ei saa ta oma mälule toetudes kindlalt väita, et akordioni üleandmine ei võinud toimuda ka varem kui 2021. aastal.
30.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
31.Kostja vaidles oma vastustes hagile vastu ja oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
32.Kostja leidis, et hagis puuduvad olulised faktilised asjaolud, millel hageja nõue rajaneb. Kostja selgitas, et hagi esemesse puutuvalt on hageja taotlenud akordioni valduse tagasisaamist, kuid heitnud ka kostjale ette, et kostja ei võimalda talle akordioni kasutamist, millest võib järeldada, et hageja nõue võib olla suunatud ka akordioni kasutamise võimaldamisele.
33.Kostja oli seisukohal, et hagi alus on puudulik, hagi on tõendamata ning hagi on esitatud vale isiku vastu.
34.Kostja tõi välja, et hageja ei ole kajastanud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, millel tema nõue rajaneb. Hagiavaldusest ei selgu, millal, millise võlasuhte ja millistel tingimustel sõlmis ta kostjaga akordioni üleandmise. Kostja hinnangul eitab hageja kinkelepingu olemasolu, kuid pooltevaheline kokkulepe peab vastama mingile seadusjärgsele võlasuhte liigile ja hageja peab tooma välja lepingutingimused ning selle, mida kostja on rikkunud. Samuti ei ole hageja toonud esile, millisel õiguslikul alusel on poolte võlasuhe lõppenud.
35.Kostja ei eitanud, et hageja on andnud akordioni valduse üle, ent mitte kostjale, vaid kostja pojale ning see toimus hoopis teistel asjaoludel ning võlasuhte raames, mis ei ühti hageja väidetega. Ainus tegelik faktiline asjaolu, mida hageja hagiavalduses on kajastanud on see, et akordion oli mõeldud tema lapselapsele ehk kostja pojale.
36.Kostja tõi välja, et hageja väide, et ta andis akordioni üle kolm aastat tagasi, on väär. Hageja oli rääkinud 2017. aastal mitmeid kordi, et kostja poeg, kes toona oli kolmeaastane, tunneb huvi pillimängu vastu ning soovib seetõttu kinkida akordioni kostja pojale.
37.Kostja märkis, et akordioni kostja pojale kinkimise konkreetse lubaduse andis hageja 2017. aasta mais ning hageja andis selle kostja pojale üle 2017. aasta oktoobris. Akordioni kinkimise juures viibisid nii kostja kui ka teine lapselaps. Kinkimise fakt sai mõne aja jooksul teatavaks ka hageja lastele, sh ka kostja poja isale.
38.Kostja leidis, et hageja on esitanud hagiavalduse ebaõigesti, sest kostjal ei ole hagejaga vastavat võlasuhet. Hagejal on kinkelepinguline suhe kostja pojaga, kes on käesoleval hetkel seitsmeaastane.
39.Kostja selgitas, et hageja on eksinud akordioni omadusi puudutavates asjaoludes, sest akordioni pillikast on halli värvi, mitte tumepruun. Ebaõige on ka hageja väide tema halva tervise kohta akordioni üleandmise ajal, sest 2017. aastal kandideeris hageja xxx kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, tegi aktiivselt kampaaniat, käis valimissündmustel, ning jagas isiklikult postkastidesse reklaamlehti. Halba tervislikku seisundit seob hageja hagiavalduses asjaoluga, et tal puudus teadmine, kas ta üldse jaksab akordionit enam mängida ning sellest tulenevalt oli ka soov see ära anda. Kostja jaoks on taoline asjaolu uus ning hageja ei väitnud seda kordagi akordionit kostja lapsele kinkides.
40.Kostja tõi välja, et hageja viitas hagis nii pooltevahelistele võlasuhetele kui ka akordioni valduse üleandmise kohustusele kostja poolt. Seejuures pole hageja esitanud hagi tõendamiseks ühtki dokumenti, mis tõendaks pooltevahelise lepingu sõlmimist, selle aega, tingimusi, veelgi vähem pooltevahelise võlasuhte lõppemise alust. Nimetatud asjaolud on jäänud hagiavalduses põhistamata ning tõendamata.
41.Kostja leidis, et tõendeid ning asjaolusid nägemata ei saa kostja hagile vastata, et kostjal on kohustus anda akordioni valdus üle hagejale. Hageja suutmatus oma väiteid tõendada ei anna alust tõendamiskoormise ümberjagamiseks.
42.Kostja täpsustas oma seisukohti tulenevalt hageja esitatud seisukohtadele kostja vastusele, et mis tahes hageja viited sellele, et kostja keeldub akordionit tagastamast tulenevalt soovist hageja pojale kätte maksta on meelevaldsed ja absurdsed ning tuleb jätta tähelepanuta.
43.Kostja viitas, et hageja ei saa ilmselt aru valduse ja omandi mõistetest või ei soovi tunnistada, et on akordioni kostja lapsele kinkinud. Hageja vastusest nähtuvalt soovib ta tagasi saada kostja pojale kingitud akordionit, kuid ei küsi seda tagasi kostja pojalt, vaid soovib eesmärgi saavutamiseks kasutada kostjat, kuna hagi ei ole esitatud kostja kui kostja poja seadusjärgse esindaja vastu, vaid kostja enda vastu.
44.Kostja viitas, et hageja on avaldanud soovi akordion ise kostja pojalt tagasi küsida. Selle tõendamiseks esitas kostja hageja poja kirja, kus hageja poeg sedastab, et hageja tahtis ise kostja
pojaga rääkida, et kostja poeg lubaks talle akordionit, kuid hageja poeg pidas õigemaks seda mitte lubada, sest kostja pojal oleks ebameeldiv keelduda. Kostja hinnangul tõendab see täiendavalt seda, et hageja on teadlik, et on akordioni kostja lapsele kinkinud ning kostja lapsel on akordioni käsutusõigus. Hageja soovib sisuliselt seda, et kostja, kellele hageja ei ole akordionit kinkinud ega laenanud, võtaks ära oma pojalt talle kingitud akordioni ja annaks üle hagejale.
45.Kostja hinnangul on hageja avaldanud selgelt soovi kinkida akordion kostja lapsele. Hageja on seda korduvalt enne kinkimist väljendanud ja rääkinud sellest ka oma sugulastele. Lisaks sellele on hageja kirjutanud akordioni kostja lapsele kinkimise soovi ka oma elulooraamatusse.
46.Kostja viitas, et raamatu viimaselt lehelt nähtuvalt on see koostatud 2017. aastal, mida kinnitab ka fail, kust nähtub, et seda on viimati muudetud 27.05.2017. Selle kohta, et hageja andis kostja lapsele akordioni üle 2017. aasta oktoobrikuus, esitab kostja 29.10.2017 kostja kodus tehtud foto, millelt nähtub kostja poeg koos temale kingitud kõnealuse akordioniga. Samuti esitas kostja 11.11.2017 tehtud foto, millel on nii kostja laps kui ka hageja koos akordiniga.
47.Kostja hinnangul puudub loogika hageja väites, et kostja laps ei oleks saanud oma vanuse tõttu akordionit vastu võtta, mistõttu leiab hageja, et kostja viited akordioni üleandmise kohta on valed. Samuti leidis kostja, et hageja väited on ka faktiliselt valed. Selle tõendamiseks esitas kostja 29.11.2017 tehtud video, millel kostja kolmeaastane poeg ise akordionit mängib. Asjaolu, kas akordion anti kostja lapsele kätte, asetati maha või voodile ei ole oluline ning ei tähenda, et kingi saajaks ei oleks olnud kostja laps.
48.Kostja selgitas, et viitas asjaoludes akordioni üleandmisega seotud asjaoludele ning märkis, kes üleandmise juures viibisid. See ei tähenda, et kostja sooviks tunnistajana kasutada kostja tütart, kes akordioni üleandmise ajal oli kaheaastane.
49.Kostja selgitas, et vaidlus käib ennekõike selle üle, kelle oma see akordion on: kas hageja oma, kuid võõras valduses, kust tal on õigus see tagasi nõuda; või kostja lapse oma, kellele see on kingitud ja kellelt hagejal pole õigust seda tagasi nõuda kohtumenetluses, kus nõue ei ole esitatud kostja lapse vastu.
50.Kostja tõi välja, et käsitlus hageja tervisest akordioni kinkimise ajal omab tähtsust selles kontekstis, et juhtida tähelepanu hageja otsitud põhjendustele akordioni äraandmise kohta. Hageja väitis hagiavalduses, et oma tervise tõttu ei saanud ta akordionit ise mängida, mistõttu andis ta selle kostjale kasutada. Kostja tõi esile, et viited hageja kehvale tervisele ei vasta tegelikkusele ning väide, et akordioni laenuks andmise soov oli tingitud sellest, et hageja ei saanud ise tervise tõttu akordionit mängida, on selges vastuolus tegelike asjaoludega. Selle tõendamiseks esitas kostja 11.11.2017 filmitud video, kus hageja ise akordionit mängib.
51.Kostja hinnangul puudub loogika hageja järelduses, et kuna hageja hea tervis akordioni kinkimise ajal viitab sellele, et sai tol ajal ise akordionit mängida, siis seetõttu hageja mitte ei kinkinud, vaid andis akordioni kostja lapsele proovimiseks ja õppimiseks.
52.Kostjale jäi arusaamatuks hageja etteheide kostja tehtud täpsustusele akordioni kasti õige värvi kohta. Ehkki hagi on esitatud vale isiku vastu, kes ei saagi hageja nõuet täita, tuleb hagejal oma nõudmistes ka väljanõutavate esemete kirjelduses olla täpne.
53.Kostja selgitas, et vaidluse all ei ole see, et hagejale kuulus kunagi akordion Hohner. Samas ei tõenda hageja esitatud fotod kuidagi seda, et akordion ka jätkuvalt hagejale kuulub.
54.Kostja tõi välja, et AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand asja üleandmisega. Hageja on akordioni kostja lapsele üle andnud ning seetõttu tuleb omandi kuulumist kostja lapsele eeldada. Kui lähtuda, et akordion on kostja valduses, tuleks eeldada, et akordioni omanik on kostja.
Sõltumata asjaolust, et akordion asub kostja kodus, ei saa kostjat pidada akordioni valdajaks, kuna kostja kodu on ka kostja poja kodu ning akordioni valdaja ja omanik on jätkuvalt kostja poeg.
55.Kostjale teadaolevalt on hageja tegelik soov kostja lapsele kingitud akordion tagasi saada, kuna hageja soovib selle anda nüüd kostja lapse asemel hoopis teisele lapselapsele. Kostja hinnangul on selline kingitud asja äravõtmine ja ümberotsustamine ääretult kohatu ning lapse suhtes inetu ja julm tegu.
56.Kostja selgitas istungil, et 11.11.2017 tehtud foto, millel on nii kostja laps kui ka hageja koos akordiniga, näitab, et kõik on akordioni üleandmisega rahul.
57.Kostja nõustus istungil, et hageja nõuet tuleb käsitleda asja väljaandmisnõudena AÕS § 80 lg 1 tähenduses.
58.Kostja selgitas vande all, et hageja väljendas korduvalt alates 2017. aasta kevadest kuni 2017. aasta sügiseni oma kavatsust kinkida akordion kostja lapsele. Kostja möönis, et ei mäleta, millises sõnastuses hageja oma soovi täpselt väljendas, kuid kindlasti kasutas hageja sõna „kinkima“. Kostja kirjeldas üksikasjaliselt, kuidas ta sõitis koos hagejaga 2017. aasta oktoobris hageja suvilasse ning ühiselt toodi akordion kostja elukohta.
59.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
60.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
61.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: -
Hageja ja kostja nõustuvad, et hagiavaldus on esitatud asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest;
-
Kõne all olev akordion asub kostja eluruumides;
-
Algselt kuulus akordion hagejale.
62.Pooled vaidlevad järgnevate asjaolude üle: -
Kas akordion anti kostja lapsele üle hageja poolt tasuta kasutuslepingu või kinkelepingu alusel;
-
Millal toimus akordioni üleandmine kostja lapsele.
63.Selleks, et hinnata, kas asja väljaandmise nõue vastavalt AÕS § 80 lg 1 on õigustatud, tuleb hinnata, kas hageja on vaidlusaluse asja omanik, kas kostja valdab seda ning kas kostja valdab seda seejuures õigusliku aluseta. Sõltumata sellest, kas kostja laps on saanud vaidlusaluse akordioni omanikuks või on kostja lapse esindajana sõlminud akordioni tasuta kasutamise lepingu, on vaidlusaluse akordioni valdaja kostja. Juhul kui kostja laps on saanud akordioni omanikuks, tuleks kaheksa-aastast last pidada ikkagi kostja valduse teenijaks AÕS § 33 lg 3 tähenduses ning valdaja positsioon kuuluks kostjale. Seega tuleb nõude õigustatuse hindamiseks lahendada küsimus, kas hageja on jäänud väljanõutava asja omanikuks või on ta omandi kaotanud kostja lapsele, millest tulenevalt võiks kostjal olla ka õiguslik alus asja valdamiseks.
64.Hageja on esitanud kohtule tõendina foto, mis kujutab hagejat 12-aastaselt akordionit mängimas ning foto aastast 2002, kus ta on sama akordioniga. Kuivõrd vaidluse all ei ole asjaolu, et akordion kuulus algselt hagejale, ei loe kohus fotodega tõendatuks, et akordion kuulub käesoleval hetkel endiselt hagejale.
65.Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja poja e-kirja kostjale, kus hageja poeg toob välja, et hageja soovis kostja pojaga ise rääkida, et viimane lubaks hagejale akordionit. Kostja viitas, et e-kirjast nähtuvalt on pooled teadlikud, et akordion kuulub kostja pojale, sest vastasel juhul ei oleks hagejal olnud soovi rääkida otse kostja pojaga, et akordion tagasi saada. Kohtu hinnangul ei saa sellest e-kirjast järeldada, et kirja saatnud hageja poeg käsitleks akordionit enda ja kostja poja omandis olevana, vaid näitab pigem seda, et hageja poja hinnangul võib lapsele tegeliku võimu loovutamine akordioni üle osutuda psühholoogiliselt keerukaks ega näita, kas hageja poeg peab seejuures akordionit lapsele kuuluvaks või mitte.
66.Kostja esitas tõendina hageja elulooraamatu käsikirja, milles on kirjeldatud kõne all olevat akordionit ning mille kohta on kirjas, et hageja on lubanud selle kinkida oma lapselapsele ehk kostja pojale. Hageja ei eita lause olemasolu elulooraamatus, kuid möönis, et lause mõte ei olnud see, et hageja soovib kinkida akordionit lapselapsele hageja eluajal, vaid peale hageja surma. Kohtu hinnangul ei näita elulooraamatus kirja pandud lause aega, millal oli hagejal soov akordion lapselapsele kinkida. Sellest lausest saab kohtu hinnangul välja lugeda, et ajal, mil kõne all olev lause hageja elulooraamatusse kirja sai pandud, ei olnud hageja enda hinnangul akordionit veel kostja lapsele kinkinud. Arvestades seda, et elulooraamatu terminikasutus ei pruugi olla juriidiliselt täpne, ei saa välistada ka võimalust, et hageja on kinkimise all silmas pidanud akordioni pärandamist lapselapsele.
67.Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja andis akordioni kostja lapsele üle 2017. aastal või 2019. aastal, siis ei ole kohtu hinnangul antud juhul see oluline seisukohast, mis puudutab vaidlust selle üle, kas hageja andis akordioni üle kostja lapsele kinkelepingu või tasuta kasutamise lepingu alusel. Kostja on esitanud kohtule 29.10.2017 kostja kodus tehtud foto, millel nähtub kostja laps koos kõnealuse akordioniga ning 29.11.2017 tehtud video, millel kostja laps mängib akordionit. 29.10.2017 tehtud foto ja 29.11.2017 tehtud video põhjal saab teha järelduse, et sel ajal oli tegelik võim akordioni üle kostja lapsele üle antud, kuid see ei võimalda hinnata, kas seda on tehtud tasuta kasutamise lepingu alusel, kinkelepingu alusel või mõnel muul õiguslikul alusel.
68.Kostja tõendina esitatud 11.11.2017 tehtud video, mis peaks tõendama, et hagejal oli soov akordion lapsele just nimelt kinkida, kuna ta tervis ei takistanud tal erinevalt hagis väidetust akordioni valduse üleandmise ajal seda mängimast, kinkimise soovi ei tõenda. See tõend näitab üksnes, et hagejal ei olnud video tegemise ajal olulisi tervislikke takistusi akordioni mängimiseks, mis aga ei võimalda teha ühest järeldust, et ta soovis akordioni ära kinkida.
69.11.11.2017 tehtud foto, mis kujutab hagejat ja kostja last, peaks kostja hinnangul tõendama kinkelepingu sõlmimist, kuna fotol kujutatud inimesed paistavad olevat olukorraga rahul. Kohtu hinnangul võimaldab foto siiski vaid hinnata seda, et hageja läbisaamine kostja lapsega oli fotol kujutatud ajal hea ning et akordion asus sel ajal kostja eluruumides, kuid ei võimalda järeldada, millisel õiguslikul alusel akordion seal oli.
70.Ei ole üheselt tõendatud, kas hageja andis akordioni valduse selle üleandmise hetkel kostjale üle tahtega anda see üle kostja lapsega sõlmitava kinkelepingu alusel või tasuta kasutamise lepingu alusel. See, et hageja ei mäleta oma kõrgele eale viidates täpselt akordioni valduse üleandmise aega, seab kahtluse alla ka selle, et ta võiks mäletada üksikasjaliselt, kuidas ta akordioni valduse üleandmise käigus oma tahet kostjale väljendas ning kas kostja võis sellest mõistlikult järeldada kinkelepingu või tasuta kasutamise lepingu sõlmimist. Kostja selgitas vande all üksikasjaliselt akordioni valduse üleandmist, kuid ei mäletanud täpset sõnastust, mille saatel valduse üleandmine toimus, kuigi kinnitas, et antud perioodil oli korduvalt juttu kinkimisest. Arvestades, et akordioni üleandmine toimus poolte selgituste kohaselt perioodil, mil nendevahelised suhted olid head, on eluliselt usutav, et perekondlikult seotud hageja ja kostja ei keskendunud oma juriidilise tahte selgele formuleerimisele, kuna omavahel hästi läbi
saades võis uskuda, et tagatud on akordioni edaspidine kasutamise võimalus nii hagejale kui ka kostja lapsele.
71.Kuna ei hageja ega kostja väited ei ole kohtu hinnangul üheselt tõendatud, tuleb hinnata, kas antud vaidlus tuleb lahendada kohaldades AÕS § 90 lg-st 1 tulenevat valdaja omandieeldust. Antud vaidluse eripäraks on see, et vaidluse all on väide mitte valdaja enda, vaid tema kaheksa-aastase lapse omandiõigusest. Üldtunnustatult käsitletakse lapsi, kes ei lähene veel täisealisuse piirile ning kes elavad oma hooldusõigusliku vanemaga koos vanema majapidamises, vanema valduse teenijana AÕS § 33 lg 3 tähenduses. Seega on antud juhul vaidluse all kostja lapse omandiõigus, kuigi vaidlusaluse asja valdajaks tuleks eelnevast lähtudes pidada kostjat. Kohtu hinnangul on AÕS § 90 lg-st 1 tulenev omandieeldus antud olukorras siiski kohaldatav arvestades varahooldusõigusliku vanema ja alaealise lapse suhte eripära olukorras, kus vanem saab ja peab teostama lapse eest tema varalisi õigusi. Lapse õiguste kaitse võimalused ei peaks vähenema seetõttu, et laps ise on piiratud teovõimega ja teda enda vara valdajaks ei loeta. Seetõttu tuleb antud juhul kohaldada AÕS § 90 lg-st 1 tulenevat eeldust ka kostja lapse kasuks, kelle asja valdust teostab kostja. Sellest lähtuvalt tuleb kostja valduses oleva akordioni omand lugeda üle läinuks kostja lapsele ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
72.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3). Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
73.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
74.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks märgitud aeg on kooskõlas kohtule esitatud dokumendi koostamiseks mõistlikult kulunud ajale. Kohus saab vähendada menetluskulusid üksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh ebavajalikele toimingutele, või kulutanud põhjendamatult palju aega õigusabitoimingutele.
75.Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas käesolevas asjas vandeadvokaat. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
76.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi 15 tundi tunnitasumääraga 140 eurot/h (lisandub käibemaks) kogusummas 2520 eurot (käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh
120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja tasumäär on mõistlik.
77.Kostja taotleb kulude väljamõistmist käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostja palub hüvitada talle 15 tunni ulatuses osutatud õigusabikulud ja täiendav kohtumenetlusega kaasnev kulu summas 10 eurot X-Law andmebaasi kasutamise eest seoses kohtupraktika ristkontrolliga.
78.Kohus leiab, et kostja esindaja 28.09.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulud aeg on taotletud mahus põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii asja sisu ja mahtu, kuid ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 2100 eurot (15 tundi × 140 eurot), koos käibemaksuga 2520 eurot (2100 eurot x 20%). Kohus peab TsMS § 144 p 2 alusel põhjendatuks kostja kulu summas 10 eurot X-Law andmebaasi kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suuruseks 2530 eurot (2520 eurot + 10 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuna kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja käibemaksuga.
79.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
80.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.