Aktsiaseltsi MeP Trans hagi Tulundusühistu Madara vastu hüvitise saamiseks seoses liikmesuse lõppemisega tulundusühistus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tulundusühistu Madara apellatsioonkaebus Aktsiaseltsi MeP Trans vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 146 604,24 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 29 320,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuapellant/apellatsioonkaebuses vastustaja): Aktsiaselts MeP Trans (registrikood 10037205), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja (vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): Tulundusühistu Madara (registrikood 10011252), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets
Asja läbivaatamine
16.09.2022 kohtuistungil TsMS § 649 lg 1 alusel kostja osavõtuta
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja taotlus 16.09.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja asendada ajamärgis 00:12:58 asuvas lauses „Kui minu klient heideti välja, siis tema asemele võeti kostja, st et ikkagi oli viis liiget.“ ning ajamärgis 00:17:32 asuvas lauses „Minu kliendi, välja heidetud liikme, asemele võeti kostja, kes ei ole toimiku kohaselt mingit sissemakset teinud ja ta ei olekski pidanud seda tegema, kuna minu kliendile ei ole välja makstud varem sisse makstud osamaksu.“ sõna „kostja“ sõnadega „Madara Ärigrupp“.
Jätta Harju Maakohtu 25.01.2022 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2-18-10633
3.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts MeP Trans esitas 12.07.2018 Harju Maakohtule Tulundusühistu Madara vastu hagi, milles palub välja mõista kostjalt 192 245 eurot otsuse täitmise tähtajaga hiljemalt alates 15.12.2018 ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel alates 01.06.2018 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kohustada kostjat tegema ja asendada kohtuotsusega alljärgnevad tahteavaldused Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr 1683301 kantud Majaka Põik 15 Tallinn kinnistu kohta: tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistu nr 1683301 omandiõiguse üleandmiseks 1/5 mõttelises osas hagejale; tahteavaldus kustutada Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr 1683301 kinnistusraamatu II jaost kanne kostja kui omaniku kohta 1/5 mõttelise osas ja tahteavaldus sisse kanda hageja kinnistusraamatusse kinnistu nr 1683301 1/5 mõttelise osa omanikuna.
2.Hageja oli alates 2005. aastast kuni 15.06.2018 üks kostja viiest liikmest. Hageja avastas 2018. aasta juulikuus äriregistri andmetega tutvumisel, et kostja esitas 15.06.2018 registripidajale avalduse ja lisas sellele notariaalselt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekiri seisuga 15.06.2018. Nimekirja kohaselt on kostja liikmeteks AS Vijus Group, AS Langone, Madara Ärigrupp OÜ, W ja Y. Hagejat enam 15.06.2018 kostja liikmete hulgas ei olnud.
3.Hageja ei vaidlusta liikmesuse lõpetamist ja teeb ühtlasi ise hagiavaldusega tahteavalduse ühistust väljaastumiseks. Vastavalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 33 lg-le 2 ja kostja põhikirja p-le 6.5 on tulundusühistu liikmel liikmesuse lõppemisest tulenevalt õigus sellele osale tulundusühistu varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. TÜS § 33 ja kostja põhikiri ei tee hüvitise saamise õiguse osas vahet liikme väljaastumisel ühistust ja liikme väljaarvamisel ühistust. Vastavalt TÜS §-le 25 on ühistu liikmed võrdsed. Hageja oli liikmesuse lõpetamise ajal üks viiest kostja liikmest ja nõuab hüvitust 1/5 osas.
2-18-10633
4.Kostja likvideerimisväärtus pärast likvideerimiskulusid, sh õigusabikulusid oli 961 225 eurot, seega tegemist on jagamisele kuuluva netovaraga, millest 1/5 on 192 245 eurot. Hageja liikmesus lõppes ja sealt tulenevad õigused ja kohustused lõppesid hiljemalt 16.05.2018, v.a TÜS § 33 lg 2 liikmesuse lõpu järgne hüvitise saamise õigus. 27.11.2015 põhikiri näeb ette hüvitise väljamaksmise kuuekuulise tähtaja, s.o. väljamakse ei tohi toimuda hiljem, kui 6 kuu möödudes alates 15.06.2018 (liikmesuse varasema lõppemise korral aga vastavalt varem). Kostja ei ole hagejale hüvitist maksnud.
5.Kuna TÜS § 33 käsitleb hüvitise väljamaksmist, siis on hageja esitanud rahanõude. Samas võib TÜS § 33 olla tõlgendatav ka viisil, et väljaarvatud või väljaastuval liikmel on õigus osale varast. Kinnistusraamatu andmetel on ainus hageja teadaolev kinnisvara Majaka põik 15 kinnistu. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Hagi on ennatlik ehk rahalise nõude esitamiseks vajalikud materiaalõiguslikud alused ei ole realiseerunud. Hageja liikmesus ei saanud lõppeda 11.05.2018 kuupäeva kandva otsuse alusel, kuna see ei saa olla kehtiv. Y valiti kostja juhatuse liikmeks 2005. aastal. Põhikirja p 10.5 kohaselt valitakse ühistu juhatuse liige tähtajaliselt viieks aastaks, seega olid 11.05.2018 Y juhatuse liikme õigused lõppenud. Kostja ei ole endise juhatuse liikme toimingut, hageja väljaarvamist ühistust, tagantjärgi heaks kiitnud. Kostja on seisukohal, et 15.06.2018 tahteavaldus ei ole hagejale adresseeritud ega piisavalt selge, et seda saaks lugeda ühistupoolseks tahteavalduseks hageja liikmesus lõpetada. Liikme väljaarvamine peab olema selgelt väljendatud, kuna sellega kaasnevad olulised õiguslikud tagajärjed ning see otsus on liikme poolt vaidlustatav. Selliseid toiminguid ei saa teha kaudse tahteavaldusega. Lisaks on hageja käesoleva tsiviilasja raames alates 12.07.2018 väljendanud soovi ühistust välja astuda. TÜS § 19 lg 1 kohaselt tuleb avaldus esitada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist. Seega ei olnud liikmesus lõppenud 01.06.2018, mille seisuga hageja hüvitise suuruse on arvutanud.
7.TÜS § 16 lg 2 järgi lõpeb liikmesus jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud TÜS § 16 lg 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel. Põhikirja p 3.5 sõnastus kattub TÜS § 16 lg 1 sõnastusega (v.a liikme väljaarvamine võlausaldaja nõudel) ning selles loetletakse üksnes liikmesuse lõppemise aluseid. TÜS § 16 lg 2 esimeses lauses sisalduvast põhimõttest liikmesuse lõppemise aja kohta TÜ Madara põhikirjas erandit ette nähtud ei ole. Arvestades hageja väiteid ja tehtud tahteavaldusi ning TÜS § 16 lg-t 2, on kostja seisukohal, et hageja liikmesus ühistus ei saanud lõppeda enne 31. detsembrit 2018. a ehk jooksva majandusaasta lõppemist. Eelnevat ei väära ka põhikirja p 6.5, mille kohaselt tuleb hüvitis tasuda kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemist. Liikme varalised õigused ja kohustused lõppevad liikmesuse lõppemisega.
8.Kui ühistu oleks lõpetatud 31.12.2018, tulnuks ühistu vara jagada vähemalt 8 isiku vahel, kuna 2018. a jooksul oli ühistus kokku 8 liiget. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 135 744,67 eurot, perioodi eest alates 01.07.2019 kuni 25.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 27 937,37 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus täies ulatuses kostja kanda.
2-18-10633
10.Kostja liikmete nimekirjadega seisuga 28.06.05, 29.07.05 ja 27.11.2015 on tõendatud, et alates 28.06.05 on hageja olnud kostja liige, et alates 29.07.2005 on tulundusühistus olnud viis liiget ning 27.11.2015 liikmete nimekirja järgi olid liikmeteks: hageja, AS Vijus Group, AS Langone, W ja Y. Seega oli hageja antud nimekirjade järgi selle ajani üks viiest ühistu liikmest. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on tasunud liikmemaksu 31 950 eurot. Juhatuse 11.05.2018 otsusega, mille on allkirjastanud juhatuse liige Y, ja teatega hagejale, on tõendatud, et hageja arvati tulundusühistu liikmetest välja TÜS § 13 lg 4, § 20 lg 1 ja põhikirja punktide 3.3, 3.7.2. ja 6.2 järgi liikmemaksu mittetasumise tõttu. Kostja 15.06.2018 notariaalselt kinnitatud kandeavalduse ja Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga seisuga 15.06.2018, mille kohaselt on tulundusühistu liikmeteks AS Vijus Group, AS Langone, Madara Ärigrupp OÜ, W ja Y, on tõendatud, et hagejat alates 15.06.2018 kostja liikmete hulgas ei olnud ning et ühistu liikmete nimekirjas on hageja asemel Madara Ärigrupp OÜ.
11.Kostja vastuväited selle kohta, et juhatuse liikme 5 aastased volitused olid põhikirja p 10.5 kohaselt lõppenud ja tema tegevust ei ole tagasiulatuvalt heaks kiidetud, on vastuolus nii Y kui ka kostja tegevusega ning asjas esitatud tõenditega. Juhatuse liikme Y ametiaja võib lugeda ühistu liikmete ning Y tahteavaldusi ja käitumist hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 alusel pikenenuks, sest kostja on aktsepteerinud Y juhatuse liikmena ja Y on tegutsenud juhatuse liikmena. Kuivõrd juhatuse 11.05.2018 otsust ei ole TÜS § 20 lg 4 sätestatud korras ja tähtaja jooksul vaidlustatud, siis on juhatuse 11.05.2018 otsus kehtiv. Hageja arvati seega ühistust välja 11.05.2018 juhatuse otsusega.
12.Kuna kostja põhikiri ei reguleeri liikmesuse lõppemise aega, vaid ainult aluseid, siis tuleb hageja liikmesuse lõppemise aja määramisel lähtuda TÜS § 16 lg-s 2 sätestatust ja lugeda hageja liikmesus lõppenuks kostja majandusaasta lõppemisega 31.12.2018. Ühistust väljaastumise tahteavalduse esitas hageja hagiavalduses 12.07.2018. Kuna hageja arvati ühistust välja juba 11.05.2018 juhatuse otsusega, mis jõustus vaidlustamata, siis ei too hageja pärast tema ühistust väljaarvamist tehtud tahteavaldus enam kaasa õiguslikke tagajärgi.
13.TÜS § 33 lg-d 1-3 sätestavad, et liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Kostja põhikirja p 6.5 sätestab, et ühistust väljaastunud või väljaarvatud liikmele kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates makstakse hüvitisena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Kuna kostja avalduse ja notari 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga seisuga 15.06.2018 on tõendatud, et lisaks eelnevatele liikmetele oli tulundusühistu liikmeks võetud ka Madara Ärigrupp OÜ, siis oli kostja majandusaasta lõppemisel 31.12.2018 tulundusühistu liikmeid kuus, mistõttu hagejal oli liikmelisuse lõppemisel õigus 1/6-le tulundusühistu varast.
14.2021. a juuni TÜ Madara likvideerimisväärtuse kohta antud eksperthinnanguga on tõendatud, et ettevõtte likvideerimisväärtus seisuga 31.12.2018 oli 814 468 eurot. Kuna kostjal oli seisuga 31.12.2018 kuus liiget, siis oli hagejal õigus liikmelisuse lõppemisel 1/6-le tulundusühistu varast ehk 135 744,67 eurot. Antud hüvitis tulumaksuga maksustamisele ei kuulu.
15.Kuna kostja põhikirja p 6.5 sätestab ühistust väljaastunud või väljaarvatud liikmele hüvituse maksmise kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates, siis on kostjal hüvitise maksmiseks aega kuus kuud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks
2-18-10633 01.07.2019 ja kostja on samast kuupäevast hüvituse väljamaksmisega viivituses. Sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2019 kuni kohtuotsuse avaldamiseni 25.01.2022 summalt 135 744,67 eurot on 27 937,37 eurot.
16.Hagihinda arvestades rahuldas kohus hagi ca 84% ulatuses. Enne kohtuistungit pakkus hageja kostjale kompromissi 170 000 eurot, mis on põhi- ja kõrvalnõuet arvestades sarnane kohtulahendiga. Kohtuistungil asja sisulise arutamise eel pakkus hageja kostjale võrreldes kohtuotsuses väljamõistetud põhi- ja kõrvalnõude summadega oluliselt soodsamaid kompromissi summasid, millega kostja siiski ei nõustunud. Seega on käesolevas asjas põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
18.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja oli alates 2005. aastast kostja liige, kostja põhikirja järgi kuulub ühistu liikmele liikmesuse lõppemise korral väljamaksmisele hüvitis ning et hageja on tasunud 31 950 eurot liikmemaksu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja majandusaasta lõppeb 31.12.
19.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et juhatuse 11.05.2018 otsuse ja teatega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja. Y kui ühistu juhatuse liikme viieaastane volitus oli selleks ajaks lõppenud. Seetõttu ei saanud ta hagejat 11.05.2018 kehtivalt ühistust välja arvata. Liiati on hageja ise menetluses väitnud, et sai selle avalduse alles 2019. aastal. Sellisel juhul lõppes hageja liikmesus alles 31. detsembril 2019. Vaidlusalune 11.05.2018 kuupäeva kandev dokument võib olla ebaehtne. Dokumendi kohaselt arvati hageja kostja liikmete hulgast välja liikmemaksu mittetasumise tõttu. See on vastuolus hageja poolt menetluses tõendatuga, et ta on liikmemaksu tasunud. Y võis dokumendi võltsida, eesmärgiga petta AS-i Ekast ja C TÜ Madara liikmesuste ostutehingus (ostjad said nimetatud dokumendist samuti alles 2019. aastal teada) ning samal ajal petta hagejat, jättes ta müügitehingust kõrvale. Kostja ei ole Y toimingut (liikme väljaarvamine) otsese tahteavaldusega heaks kiitnud. Heaks tuleb kiita konkreetne toiming, mitte üldiselt juhatuse liikmena tegutsemine. Seda pole toimunud.
20.Maakohus kohaldas TÜS § 16 lõiget 2 õigesti, kuna ühistu põhikiri liikmesuse lõppemise aega ei reguleeri ning erandeid TÜS § 16 lg 2 esimeses lauses kehtestatud üldreeglist ei esine. Maakohus eksis aga sellega, et jagas hüvitise leidmisel kostja vara kuuega. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et 2018. a lõpu seisuga olid kostja liikmed ka AS Ekast ja C. Kui ühistu oleks lõpetatud 31. detsembril 2018, siis tulnuks hüvitis jagada kaheksa liikme – AS MeP Trans, AS Vijus Grupp, AS Langone, Madara Ärigrupp OÜ, W, Y, AS Ekast, C – vahel. Hageja osa on 1/8 likvideerimisväärtusest, mitte 1/6.
21.Maakohus on küll põhjendanud, miks ta audiitorbüroo Grant Thorton hinnangut arvesse ei võta (ja seda apellant ei vaidlusta), kuid põhjendatud ei ole, miks kostja poolt 11. novembri 2019 menetlusdokumendi lisana esitatud kostja 2018. a majandusaasta aruannet ei arvestata likvideerimisväärtuse leidmisel.
22.Maakohus on alusetult kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõiget
2.Hageja põhinõue rahuldati ligikaudu 70% ulatuses, alternatiivne nõue jäi täies ulatuses rahuldamata. Viivisenõue rahuldati alates 01. juulist 2019, mis tähendab, et vähemalt aasta aega
2-18-10633 menetleti ennatlikult esitatud hagi ning lubati seda hiljem muuta. Neid asjaolusid tulnuks menetluskulude jaotamisel arvesse võtta. Vaid kompromissist keeldumine TsMS § 163 lõike 2 kohaldamiseks ei ole piisav, kulude jaotusest erandi tegemine peab olema ka asjaolusid arvestades põhjendatud ja õiglane. Vastuapellatsioonkaebus
23.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätvas osas osaliselt ning teha uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks täiendava põhisummana 27 937,37 eurot ja täiendava viivisena otsuse tegemise aja seisuga 5587,47 eurot.
24.Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega selle kohta, et kuna kostjal oli seisuga 31.12.2018 kuus liiget, siis oli hagejal õigus liikmelisuse lõppemisel mitte 1/5 vaid 1/6-le. Kohtul on õigus, et ka Madara Ärigrupp OÜ oli kostja liige, kuid kohus jättis arvestamata, et viimane võeti liikmeks väljaheidetud hageja asemele, mistõttu liikmete arv jäi samaks. TÜS § 16 lg 1 p 2 sätestab, et liikmesus ühistus lõpeb liikme ühistust väljaarvamisel. „Liikmesus ühistus lõpeb“ tähendab, et isik pole enam ühistus, s.o selle liige. Ka põhikirja p. 3.5.2. kohaselt lõpeb liikmesus väljaarvamisel. Kuna väljaarvamine toimus 11.05.2018, siis ka hageja liikmesus koheselt lõppes ja tema asemele võeti Madara Ärigrupp OÜ. Hageja polnud enam 15.06.2018 seisuga TÜS § 15 kohases äriregistrile esitatud liikmete nimekirjas. Toimikus pole ainsatki tõendit selle kohta, et kostjal oleks enam kui viis liiget. Kui lähtuda 31.12.2018 seisuga kostja liikmete arvust, siis neid oli kaks (C ja AS Ekast). Järelikult oleks hagejal väidetava kolmanda liikmena õigus hüvitisele 1/3 osas.
25.Kohus tuvastas õigesti, et hageja väljaheitmine leidis aset 11.05.2018, mis oli liikmesuse lõppemise aeg. Seega, kuna hageja liikmelisus lõpetati ajal, kui ühistus oli kohtu poolt tuvastatult 5 liiget, siis on tal õigus hüvitisele 1/5 ulatuses. Kui lähtuda väljaheidetud liikme asemele võetud liikmetest või hilisematest liikmetest, siis saaks ühistu oma maksekohustust uute liikmete vastuvõtmisega kunstlikult vähendada. Uute liikmete vastuvõtmise küsimus pole väljaheidetu kontrolli all, kuid see saaks mõjutada hüvituse suurust.
26.Puudub vaidlus, et kostja heitis hageja välja tagaselja ja ilma õigusliku aluseta ning kostja asendas hageja juhatusega seotud Madara Ärigrupp OÜ-ga. Seega ei saa mingil juhul olla õigustatud sellise pahauskse tegevuse tulemusel hagejal saadaoleva hüvitise vähendamine 1/5lt likvideerimisväärtusest 1/6-le. Eeltoodud hea usu põhimõtet eirav tegevus premeerimisele ei kuulu.
27.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi, kuna antud juhul kuulus kohaldamisele TÜS § 16 lg 1 p 2 ja põhikirja p. 3.5.2, mille kohaselt liikmesus lõpeb liikme ühistust väljaarvamisel. TÜS § 16 lg 2 mõte ei saa seisneda selles, et kui väljaheidetu asemele võetakse enne majandusaasta lõppu uusi liikmeid, siis TÜ-l väljamaksekohustus vastavalt väheneb. TÜS § 16 lg 2 osas võidi silmas pidada aega, millise seisuga arvutatakse likvideerimishüvitist, mitte aga seda, et uute liikmete vastuvõtmise teel saab endise liikme hüvitist lahjendada ja väljamaksekohustust vähendada. Liikmete arvu puhul tuleb lähtuda ikkagi kohtu poolt tuvastatud väljaheitmise aja 11.05.2018 seisust, mis annab liikmele subjektiivse õiguse saada tema liikmesusele vastav likvideerimisväärtuse osa.
28.Kohus jättis TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumisega tähelepanuta hageja väite, et tõlgenduse puhul, kus liikmelisus jätkub sõltumata väljaheitmist ja sellega nõustumist, tuleks kontrollida TÜS § 16 lg 2 põhiseaduslikkust ning jätta see PS § 15 alusel põhiseadusevastasuse
2-18-10633 korral kohaldamata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et asjakohasuse korral on norm vastuolus PS §-ga 19. Kui isik on ühistust välja arvatud ja ta ei soovi selle liige olla (nagu seda kinnitas hageja ka hagis), siis on sundliikmelisus kuni majandusaasta lõpuni vastuolus vabatahtlikkuse printsiibiga. Õigus valida tegevusala on PS § 29 kohane põhiõigus. Seega on välistatud sundliikmelisus. Vastustajate seisukohad
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
30.Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus hageja 21.09.2022 taotluse 16.09.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja taotleb ajamärgis 00:12:58 asuvas lauses „Kui minu klient heideti välja, siis tema asemele võeti kostja, st et ikkagi oli viis liiget.“ ja ajamärgis 00:17:32 asuvas lauses „Minu kliendi, välja heidetud liikme, asemele võeti kostja, kes ei ole toimiku kohaselt mingit sissemakset teinud ja ta ei olekski pidanud seda tegema, kuna minu kliendile ei ole välja makstud varem sisse makstud osamaksu.“ sõna „kostja“ asendamist sõnadega „Madara Ärigrupp“. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja taotlus rahuldada. TsMS § 53 võimaldab protokolli parandada, viies selle vastavusse kohtuistungil avaldatuga. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt viidatud lausetes on ekslikult „Madara Ärigrupp“ asemel sattunud protokolli teksti sõna „kostja“. Tegemist on veaga, mida on võimalik TsMS § 53 alusel parandada ja ringkonnakohus asendab viidatud lausetes sõna „kostja“ sõnadega „Madara Ärigrupp“.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli alates 2005. a kuni 15.06.2018 üks kostja viiest liikmest ning äriregistrile 15.06.2018 esitatud nimekirja kohaselt olid kostja liikmeteks AS Vijus Group, AS Langone, Madara Ärigrupp OÜ, W ja Y. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja 2018. a majandusaasta lõppes 31.12.2018. Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas hageja liikmesus ühistus lõppes 11.05.2018 juhatuse otsuse alusel ning millisel viisil tuleb arvutada hagejale liikmesuse lõppemisest tulenevalt hüvitist, s.o kas tuleb lähtuda viiest, kuuest või kaheksast liikmest.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et hagejale liikmesuse lõppemisest tulenevalt makstav hüvitis on 1/6 tulundusühistu vara väärtusest 31.12.2018 seisuga, kuid osaliselt on vajalik muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus sellise järelduseni jõudis. Ühtlasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu tõlgendus TÜS § 16 lõike 1 ja lõike 2 osas, et TÜS § 16 lg 1 sätestab tulundusühistu liikmelisuse lõppemise alused ja TÜS § 16 lg 2 liikmesuse lõppemise aja. Kui lähtuda tõlgendusest, et TÜS § 16 lg 1 sätestab ka liikmesuse lõppemise aja, puuduks vajadus TÜS § 16 lõikes 2 sätestada eraldi liikmesuse lõppemise aega.
2-18-10633 Lisaks nähtub TÜS § 16 lõikest 2, et selles viidatakse lõike 1 puhul liikmesuse lõppemise ajale üksnes TÜS § 16 lg 1 punktide 4 ja 5 osas – füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku lõppemisel. Selline viide kinnitab ringkonnakohtu hinnangul, et muude lõikes 1 toodud aluste puhul tuleb liikmesuse lõppemise aja osas lähtuda lõikes 2 sätestatust, milleks on majandusaasta lõpp.
36.Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et kuna kostja põhikiri ei reguleeri liikmesuse lõppemise aega, vaid ainult aluseid, siis tuleb hageja liikmesuse lõppemise aja määramisel lähtuda TÜS § 16 lg-s 2 sätestatust ja lugeda hageja liikmesus lõppenuks kostja majandusaasta lõppemisega 31.12.2018. Hageja on tuginenud sellele, et tema liikmesus ühistus lõppes 11.05.2018 juhatuse otsuse alusel, alternatiivselt aga 12.07.2018 hagiavalduse alusel. TÜS § 16 lg 1 kohaselt lõpeb liikmesus ühistus liikme väljaastumisel ühistust (p 1) või liikme ühistust väljaarvamisel (p 2). Kuna TÜS § 16 lg 2 kohaselt mõlemal juhul liikmesus lõpeb jooksva majandusaasta lõppemisega, ei oma ringkonnakohtu hinnangul sisulist tähtsust käesoleva asja lahendamisel, kas hageja arvati ühistust välja 11.05.2018 juhatuse otsusega. Hageja väitel astus ta ise ühistust välja 12.07.2018 hagiavaldusega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja avaldust ühistust välja astumiseks. Kostja märkis maakohtus, et hageja on käesoleva tsiviilasja raames alates 12.07.2018 väljendanud soovi ühistust välja astuda, mistõttu ei olnud hageja liikmesus lõppenud 01.06.2018. Kuna TÜS § 16 lg 2 alusel on hageja liikmesus igal juhul lõppenud 31.12.2018, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas 11.05.2018 juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta on kehtiv või mitte.
37.Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja asemele oli ühistu liikmeks võetud Madara Ärigrupp OÜ, siis oli kostja liikmeid majandusaasta lõppemisel kokku 6. Sellisele maakohtu järeldusele jõudmine ei ole arusaadav ega ka ringkonnakohtu arvates kooskõlas asjas esitatud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. Ehkki lõppjäreldus selles osas, et arvesse tuleb võtta 6 liiget, on õige, tuleb maakohtu otsuse põhjendusi sellise järelduseni jõudmise osas muuta. Hageja leiab, et TÜS § 16 lg 2 mõte ei saa seisneda selles, et kui väljaheidetu asemele võetakse enne majandusaasta lõppu uusi liikmeid, siis ühistul väljamaksekohustus vastavalt väheneb. TÜS § 16 lg 2 osas võidi hageja arvates silmas pidada aega, millise seisuga arvutatakse likvideerimishüvitist. Kostja leiab, et arvesse tuleb võtta kõiki majandusaasta jooksul ühistus olnud liikmeid. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja hagejaga nõustub osaliselt. TÜS § 33 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha, et liikmesuse lõppemisel makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. TÜS § 89 lg 1 järgi jaotatakse vara liikmete vahel vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Liikme väljaarvamise ja väljaastumise korral lõppeb liikmesus TÜS § 16 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 2 järgi jooksva majandusaasta lõppemisega. Seega tuleb liikmesuse lõppemisel makstava hüvitise puhul lähtuda sellest, et ühistu liikmeks olid majandusaasta lõpuni mh need liikmed, kes olid ühistust välja astunud, ühistust välja arvatud või kes olid liikmesuse üle andnud. Hüvitise kontekstis ei saa arvestada aga neid liikmeid, kes on lahkunud liikme asemele tulnud ja on majandusaasta lõpu seisuga ühistu liikmed, kuna seaduse alusel loetakse lahkunud liikme puhul liikmesus TÜS § 16 lg 2 ja TÜS § 33 lg 2 alusel ühistus jätkunuks kuni majandusaasta lõpuni.
38.Eeltoodust tulenevalt saab 31.12.2018 seisuga hüvitise kontekstis lugeda ühistu liikmeteks järgmisi isikuid: hageja, AS Vijus Group, AS Langone, Madara ärigrupp OÜ, W ja Y. Seega on tegemist kuue liikme liikmesusega seisuga 31.12.2018 ning TÜS § 33 lg 2 ja kostja põhikirja p 6.5 alusel tuleb antud juhul liikmele makstava hüvitise suuruse leidmisel lähtuda ühistu vara jagamisest kuuega, mistõttu hagejal on õigus saada 1/6 suurune osa ühistu vara likvideerimisväärtusest.
2-18-10633
39.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et juhul kui TÜS § 16 lg 2 sätestab liikmesuse lõppemise aja, on norm vastuolus PS §-ga 19, kuna sätestab sisuliselt sundliikmesuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sundliikmesusega ja seega põhiseaduse vastase sättega. Ringkonnakohtu hinnangul sätestab TÜS § 16 lg 2 mitte liikme kõigi õiguste ja kohustuste automaatse jätkumise kuni majandusaasta lõpuni, vaid liikmelisusest tulenevate varaliste õiguste jätkumise. TÜS § 33 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Liikmesuse lõppemise ühtne kuupäev kõigile majandusaasta sees ühistust välja arvatud või väljaastunud liikmetele on kolleegiumi hinnangul sätestatud ühistu ja selle liikmete ühistes huvides, kuna võimaldab majandusaasta kestel lahkunud liikmetele makstava hüvitise suuruse puhul lähtuda ühel konkreetsel kuupäeval ühtsetel alustel arvutatavast ühistu varalisest seisust. Seega ei ole tegemist sättega, mis kohustaks liiget vaatamata ühistust välja arvamisele või välja astumisele olema ühistu liige edasi ja täitma liikme kohustusi. Sellele, et tegemist on üksnes varaliste õiguste jätkumisega, viitab ka TÜS § 16 lg 2 teine lause, mille kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel. Võrdlusena on näiteks äriseadustiku §-s 107 sätestatud täisühingu osaniku lahkumise võimalus üksnes majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Seega on täisühingu liikmele seaduses sätestatud piirang enne majandusaasta lõppu ühingust välja astumiseks. Tulundusühistuseaduses sellist piirangut ühistu liikmele ei ole sätestatud, mis kinnitab ringkonnakohtu hinnangul, et seadusandja pole tulundusühistu liikmele sätestanud kõikide tema õiguste ja kohustuste automaatset jätkumist majandusaasta lõpuni, vaid üksnes varaliste õiguste osas ja kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, siis ka mittevaraliste õiguste osas.
40.Kostja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks kostja poolt 11. novembri 2019 menetlusdokumendi lisana esitatud kostja 2018. a majandusaasta aruannet ei arvestata likvideerimisväärtuse leidmisel. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja etteheide põhjendamatu, kuna maakohtu määruse alusel antud eksperthinnangus on ekspert arvesse võtnud kostja 2018. aasta majandusnäitajaid (bilanssi 2018. a lõpu seisuga ja kinnisvara investeeringuid) (III kd tl 50-56). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja likvideerimisväärtus seisuga 31.12.2018 oli 814 468 eurot ning hagejal on õigus liikmelisuse lõppemisel 1/6-le sellest ehk 135 744,67 eurot.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega menetluskulude jaotuse osas. Maakohus rahuldas hagi ca 84% ulatuses, mis annab aluse TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalseks menetluskulude jaotuseks. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enne kohtuistungit pakkus hageja kostjale kompromissina 170 000 euro maksmist, mis on maakohtu poolt rahuldatud põhi- ja kõrvalnõudega sarnases ulatuses. Menetluskulude jaotus on kohtu diskretsiooni otsustus. Ringkonnakohtul puudub käesoleval juhul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Asjaolu, et hageja esitas hagiavalduse 12.07.2018, kuid õigus hüvitise saamiseks tekkis hagejal alles alates 31.12.2018, ei anna ringkonnakohtu hinnangul samuti alust menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Tegemist ei ole TsMS §-s 169 sätestatud olukorraga, mille puhul kohus saaks menetluskulud jätta hageja kanda.
42.Kuna apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.