Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.jaanuaril 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-18-10633
Kohtuasi
Aktsiaseltsi MeP Trans hagi tulundusühistu Madara vastu hüvitise saamiseks seoses tulundusühingu liikmelisuse lõppemisega
Tsiviilasja hind
207 624,60 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts MeP Trans (registrikood 10037205, aadress Mõisa tn 4, 13522 Tallinn) seaduslik esindaja D B, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja: Tulundusühistu Madara (registrikood 10011252, aadress Madara tn 31, 10613 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
Kohtuistungi aeg
15.detsember 2021
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi MeP Trans hagi tulundusühistu Madara vastu hüvitise saamiseks seoses tulundusühingu liikmelisuse lõppemisega osaliselt.
2.Välja mõista tulundusühistult Madara Aktsiaseltsi MeP Trans kasuks 135 744,67 eurot (ükssada kolmkümmend viis tuhat seitsesada nelikümmend neli eurot ja 67 senti), sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2019 kuni 25.01.2022 27 937,37 eurot (kakskümmend seitse tuhat üheksasada kolmkümmend seitse eurot ja 37 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MeP Trans taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks 15.12.2018.
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MeP Trans alternatiivne nõue tulundusühistu Madara kohustamiseks tegema tahteavaldused ja asendada kohtuotsusega Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud xxx kinnistu kohta asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistu nr xxx omandiõiguse üleandmiseks 1/5 mõttelises osas hagejale, Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr xxx kinnistusraamatu II jaost 1/5 mõttelise osas omaniku kande kustutamiseks ja Aktsiaseltsi MeP Trans sissekandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu nr xxx 1/5 mõttelise osa omanikuna.
Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses tulundusühistu Madara kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.Aktsiaselts MeP Trans (edaspidi ka hageja) palus kohtule Tulundusühistu Madara (edaspidi ka kostja, tulundusühistu või ühistu) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt 192 245 eurot otsuse täitmise tähtajaga hiljemalt alates 15.12.2018 ning viivise VÕS § 113 alusel alates 01.06.2018 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat tegema ja asendada kohtuotsusega alljärgnevad tahteavaldused Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud xxx kinnistu kohta: tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistu nr xxx omandiõiguse üleandmiseks 1/5 mõttelises osas hagejale; tahteavaldus kustutada Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr xxx kinnistusraamatu II jaost kanne kostja kui omaniku kohta 1/5 mõttelise osas ja tahteavaldus sissekanda hageja kinnistusraamatusse kinnistu nr. xxx 1/5 mõttelise osa omanikuna. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja oli alates 2005. aastast kuni 15.06.2018 üks TÜ Madara viiest liikmest, tema osalus oli 20% ja hageja seaduslik esindaja D B oli valitud nõukogu liikmeks. D.B kutsuti 27.11.2015 üldkoosoleku, millele hagejat kui tulundusühistu liiget ei kutsutud, otsusega tagaselja nõukogust tagasi. Hageja avastas 2018. aasta juulikuus äriregistri andmetega tutvumisel, et kostja esitas 15.06.2018 registripidajale avalduse ja lisas sellele notariaalselt kinnitatud dokumendid, mille hulgas on Tallinna notar M L P poolt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekiri seisuga 15.06.2018. Nimekirja kohaselt on tulundusühistu liikmeteks AS xxx, AS xxx, Madara ärigrupp OÜ, V Š ja J Š. Hagejat enam 15.06.2018 tulundusühistu liikmete hulgas ei olnud. Vastavalt põhikirja p-le 3.3 teeb ühistu liikme väljaarvamise otsuse juhatus ja kuna nimekirjale kirjutas alla juhatuse liige, siis kinnitab äriregistrile 15.06.2018 esitatud notariaalne avaldus kostja tahteavaldust ja kinnitust hageja liikmesuse lõppemise kohta TÜ-s Madara.
3.Hageja ei vaidlusta liikmesuse lõpetamist ja teeb ühtlasi ise tahteavalduse ühistust väljaastumiseks. Vastavalt TÜS § 33 lg-le 2 ja põhikirja p-le 6.5 on tulundusühistu liikmel liikmesuse lõppemisest tulenevalt õigus sellele osale tulundusühistu varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. TÜS § 33 ja TÜ põhikiri ei tee hüvitise saamise õiguse osas vahet liikme väljaastumisel ühistust ja liikme väljaarvamisel ühistust. Vastavalt TÜS § 25 on TÜ liikmed võrdsed. Hageja oli liikmesuse lõpetamise ajal üks viiest kostja liikmest ja nõuab hüvitust 1/5 osas. Kostja likvideerimisväärtus pärast likvideerimiskulusid sh. õigusabikulusid oli 961 225 eurot, seega tegemist on jagamisele kuuluva netovaraga, millest 1/5 on 192 245 eurot. Hageja liikmesus lõppes ja sealt tulenevad õigused ja kohustused lõppesid hiljemalt 16.05.018, v.a TÜS § 33 lg 2 liikmesuse lõpu järgne hüvitise
saamise õigus. 27.11.2015 põhikiri näeb ette hüvitise väljamaksmise kuuekuulise tähtaja, s.o. väljamakse ei tohi toimuda hiljem, kui 6 kuu möödudes alates 15.06.2018 (liikmesuse varasema lõppemise korral aga vastavalt varem).
4.Kostja pole kordagi pöördunud hageja poole tulundusühistust väljaarvamise ega ka hüvitise maksmise küsimustes, mis on vastuolus TsÜS § 32 ja 138 hea usu põhimõttega. Kostja käitumine annab tunnistust, et ta ei kavatse hageja ees kohustust täita. Kõik praegused tulundusühistu liikmed on Šide perekonnaga seotud isikud. Hageja kui ainus mitteseotud isik oli ühistust väljaarvatud liige. Kostja lõi skeemi eesmärgiga kõrvaldada hageja tulundusühistust ja teha võimatuks tema ees TÜS § 33 lg 2 kohustuse täitmine lõpetades tagaselja hageja liikmelisuse ja pannes müüki ainsa kinnisvara – xxx kinnistu, mis on kostja ainuke tuluallikas. Tulutoova kinnistu müük langeb kokku hageja tagaselja väljaarvamisega ühistust ilma, et teda oleks selle kohta kordagi informeeritud. Seega kavatseb kostja tegevuse lõpetada, mille tulemuseks oleks likvideerimine. Kinnistu võõrandamise korral pole kostjal vahendeid hagejale hüvitise maksmiseks, mis ongi kostja tegevuse eesmärk.
5.Kuna TÜS § 33 käsitleb hüvitise väljamaksmist, siis on hageja esitanud rahanõude. Samas võib TÜS § 33 olla tõlgendatav ka viisil, et väljaarvatud või väljaastuval liikmel on õigus osale varast. Kinnistusraamatu andmetel on ainus hageja teadaolev kinnisvara xxx kinnistu. Muu vara osas hagejal andmed puuduvad ja see võib olla minimaalne. Hageja peab alternatiivvariandina võimalikuks ka tema omandusse 1/5 viidatud kinnistu mõttelise osa andmist. Hagi rahuldamisel asendaks kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kostja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kande tegemiseks selleks, et hagejale üle anda mõtteline osa kinnistust, mis vastab tema 1/5 liikmesusele. Kohus võib vastavalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, milleks oleks 15.12.2018. Kostja vastuväidete kokkuvõte
6.Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hagi ei põhine kehtival õigusel, on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ainuaktsionär D B omandas hageja aktsiad AS-ilt xxx, mis on seotud J Šiga ja hageja arvati tulundusühistu liikmeks, kuna tulundusühistu asutamisel oli TÜS § 4 lg 1 järgi vaja viiendat asutajat. D.B omandas kõik ühistu aktsiad 20.02.2014 hinna eest, mis oli ligi neli korda väiksem, kui hageja poolt tulundusühistult hagiavalduses nõutav summa. Äriühingu aktsiad omandanud D.B lubas hageja liikmesuse tulundusühistus tasuta lõpetada, kuna D.B omandas hageja aktsiad hoopis teistel eesmärkidel kui liikmesus tulundusühistus, mistõttu on hagiavaldus kostja vastu üllatav ja vastuolus hea äritavadega, kuna hageja ei ole kostja poole kohtuväliselt oma pretensioonidega pöördunud.
7.Hagi on ennatlik ehk rahalise nõude esitamiseks vajalikud materiaalõiguslikud alused ei ole realiseerunud. Hageja liikmesus ei saanud lõppeda 11.05.2018 kuupäeva kandva otsuse alusel, kuna see ei saa olla kehtiv. J.Š valiti kostja juhatuse liikmeks 2005. aastal. Põhikirja p 10.5 kohaselt valitakse ühistu juhatuse liige tähtajaliselt viieks aastaks, seega olid 11.05.2018 J.Ši juhatuse liikme õigused lõppenud. Kostja ei ole endise juhatuse liikme toimingut, hageja väljaarvamist ühistust, tagantjärgi heaks kiitnud. Kostja on seisukohal, et 15.06.2018 tahteavaldus ei ole hagejale adresseeritud ega piisavalt selge, et seda saaks lugeda ühistupoolseks tahteavalduseks hageja liikmesus lõpetada. Liikme väljaarvamine peab olema selgelt väljendatud, kuna sellega kaasnevad olulised õiguslikud tagajärjed ning see otsus on liikme poolt
vaidlustatav. Selliseid toiminguid ei saa teha kaudse tahteavaldusega. Lisaks on hageja käesoleva tsiviilasja raames alates 12.07.2018 väljendanud soovi ühistust välja astuda. TÜS § 19 lg 1 kohaselt tuleb avaldus esitada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist. Seega ei olnud liikmesus lõppenud 01.06.2018, mille seisuga hageja hüvitise suuruse on arvutanud.
8.TÜS § 16 lg 2 järgi lõpeb liikmesus jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud TÜS § 16 lg 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel. Põhikirja p 3.5 sõnastus kattub TÜS § 16 lg 1 sõnastusega (v.a liikme väljaarvamine võlausaldaja nõudel) ning selles loetletakse üksnes liikmesuse lõppemise aluseid. TÜS § 16 lg 2 esimeses lauses sisalduvast põhimõttest liikmesuse lõppemise aja kohta TÜ Madara põhikirjas erandit ette nähtud ei ole. Arvestades hageja väiteid ja tehtud tahteavaldusi ning TÜS § 16 lg-t 2, on kostja seisukohal, et hageja liikmesus ühistus ei saanud lõppeda enne 31. detsembrit 2018.a ehk jooksva majandusaasta lõppemist. Eelnevat ei väära ka põhikirja p 6.5, mille kohaselt tuleb hüvitis tasuda kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemist. Liikme varalised õigused ja kohustused lõppevad liikmesuse lõppemisega. TÜ-s Madara oli 31.12.2018 koos hagejaga 6 liiget. Hageja on hagiavalduses tuginenud väitele, et ühistu liikmeks on võetud Madara Ärigrupp OÜ. Kostja seda väidet ei vaidlusta, seega tuleb hüvitisest arvestada 1/6, mitte 1/5, nagu seda on teinud hageja.
9.Kostja loobus kohtuistungil menetlusliku tasaarvestuse avaldusest, kuna hageja tõendas menetluse käigus 31 950 euro liikmemaksu tasumise. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli alates 2005. aastast tulundusühistu Madara liige, et kostja põhikirja järgi kuulub ühistu liikmele liikmelisuse lõppemise korral väljamaksmisele hüvitus ning, et hageja on tasunud liikmemaksu 31 950 eurot.
11.Pooled vaidlevad hageja liikmesuse lõppemise aluse ja aja ning hüvituse suuruse ja väljamaksmise aja üle.
12.TÜS § 15 lg 1 järgi peab ühistu juhatus ühistu liikmete nimekirja, lg 3 järgi on äriregistri pidajal õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist.
13.Tulundusühistu liikmete nimekirjadega seisuga 28.06.05, 29.07.05 ja 27.11.2015 on tõendatud, et alates 28.06.05 on hageja olnud tulundusühistu liige, et alates 29.07.2005 on tulundusühistus olnud viis liiget ning 27.11.2015 liikmete nimekirja järgi olid liikmeteks: hageja, AS xxx, AS xxx, V Š ja J Š. Seega oli hageja antud nimekirjade järgi selle ajani üks viiest ühistu liikmest. TÜS § 25 järgi on tulundusühistu liikmed võrdsed, ühistu põhikirjast ega liikmete nimekirjast teistsugust osaluse jagunemist ei saa järeldada, järelikult oli hageja osalus ühistus 1/5 (I kd lk 1222). Tulundusühistu 22.06.2005 erakorralise kordusüldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja D B valiti nõukogu liikmeks ja 27.11.2015 erakorralise koosoleku otsusega, et D B kutsuti nõukogust tagasi (I kd lk 44-74, 51-). Tulundusühistu nõukogu koosoleku protokolliga on tõendatud, et J S võis esindada ühistut ainuisikuliselt (I kd lk 48).
14.TÜS § 16 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb liikmesus liikme ühistust väljaarvamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpeb liikmesus jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.
15.Tallinna notar M L P tõestatud TU Madara 27.11.2015 erakorralise üldkoosoleku protokolliga, põhikirjaga, registriosakonnale esitatud kandeavaldusega ja registriandmete väljatrükkidega on tõendatud, et vaidlusalusel perioodil kehtis 27.11.2015 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud põhikiri, et kõik dokumendid on edastanud notarile J Š, et põhikirja on allkirjastanud J Š ühistu juhatuse liikmena, et vastavalt 27.11.2015 TÜ Madara põhikirja p-le 1.3 algab ühistu majandusaasta 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril, p 3.5.2. järgi lõpeb liikmesus ühistus liikme väljaarvamisel ühistust ja p 3.3 järgi teeb ühistu liikme väljaarvamise otsuse juhatus (I kd lk 2325, 37-43, 50, 51-65).
16.Juhatuse 11.05.2018 otsusega, mille on allkirjastanud juhatuse liige J Š ja teatega hagejale, on tõendatud, et hageja arvati tulundusühistu liikmetest välja TÜS § 13 lg 4, § 20 lg 1 ja põhikirja punktidele 3.3, 3.7.2. ja 6.2 järgi liikmemaksu mittetasumise tõttu (II kd lk 5, 6).
17.Kostja 15.06.2018 notariaalselt kinnitatud kandeavalduse ja Tallinna notar M L P poolt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga seisuga 15.06.2018, mille kohaselt on tulundusühistu liikmeteks AS xxx, AS xxx, Madara ärigrupp OÜ, V Š ja J Š, on tõendatud, et kostja esitas notariaalselt kinnitatud avalduse äriregistrile 15.06.2018, et hagejat alates 15.06.2018 tulundusühistu liikmete hulgas ei ole ning et ühistu liikmete nimekirjas on hageja asemel Madara ärigrupp OÜ (I kd lk 17-22).
18.Kostja vastuväited selle kohta, et juhatuse liikme 5 aastased volitused olid põhikirja p 10.5 kohaselt lõppenud ja tema tegevust ei ole tagasiulatuvalt heaks kiidetud, on vastuolus nii J Ši kui ka kostja tegevusega ja alljärgnevate tõenditega: kostja registrikaardi väljavõttest nähtuvalt on J Š 2018.aastal kantud äriregistrisse juhatuse liikmena; TÜ Madara 2017.a majandusaasta aruande on J Š esitanud äriregistrile 20.03.2018; Swedbanki pangakonto väljavõttest perioodil 01.07.2018 – 31.12.2018 nähtub, et talle on makstud juhatuse liikme tasu 1023,20 eurot vähemalt 2018.a jaanuarikuust kuni juulikuuni; 06.09.2018 nõukogu otsuse ärakirjast nähtuvalt kutsuti juhatuse liige J Š tagasi juhatuse liikme ametikohalt 06.09.2018 ja määrati uueks liikmeks V S; V.S esitatud kandeavaldusega Tartu Maakohtu registriosakonnale on tõendatud, et ta teavitab juhatuse liikmete vahetusest ja palub kanda registrisse J Ši juhatuse liikmest kustutamise kanne ja tema äriregistrisse kandmine ning, et juhatuse liikme muutmiskanne on registrikaardil kinnitatud 07.09.2018 (I kd lk 133, 152, 153, II kd lk 77, 92, 173-184).
19.Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-152-08 p 12 märkinud järgmist: „Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-s 34 nõustus kolleegium siiski sellega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt (selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele). Samuti viitas kolleegium võimalusele, et erandlikult võib kõne alla tulla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (nt osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine). Nii märkis kolleegium, et kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele
kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde.“.
20.Eelpool uuritud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et juhatuse liikme J Ši ametiaja võib lugeda ühistu liikmete ja J Ši tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel pikenenuks, sest kostja on aktsepteerinud J Ši juhatuse liikmena ja J Š on tegutsenud juhatuse liikmena.
21.TÜS § 20 lg 4 sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
22.Kuna kostja põhikiri ei reguleeri otsuste vaidlustamist, siis tuleb selles osas lähtuda seaduses sätestatust ja asuda seisukohale, et juhatuse 11.05.2018 otsust sai vaidlustada edasi kaevates üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei vaidlusta liikmelisuse lõpetamist. Kostja ei ole esile toonud, et juhatuse otsust oleks mõni muu asjast huvitatud isik vaidlustanud. Seega asub kohus seisukohale, et kuivõrd juhatuse otsust ei ole TÜS § 20 lg 4 sätestatud korras ja tähtaja jooksul vaidlustatud, siis on juhatuse 11.05.2018 otsus kehtiv ja kostja vastuväited ainetud.
23.Kohus on seisukohal, et kostja paljasõnalised vastuväited 11.05.2018 dokumendi kui tõendi ehtsuse kohta on põhjendamatud, kuna juhatuse otsus on kooskõlas registrile esitatud dokumentidega, s.o 15.06.2018 notariaalselt kinnitatud kandeavalduse ja Tallinna notar M L P poolt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga ning puuduvad kaalukad tõendid selle ebaehtsuse tuvastamiseks.
24.Eeltoodud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja arvati ühistust välja 11.05.2018 juhatuse otsusega. Kuna kostja põhikiri ei reguleeri liikmesuse lõppemise aega, vaid ainult aluseid, siis tuleb hageja liikmesuse lõppemise aja määramisel lähtuda TÜS § 16 lg-s 2 sätestatust ja lugeda hageja liikmesus lõppenuks kostja majandusaasta lõppemisega 31.12.2015.
25.TÜS § 16 lg 1 p 1 ja kostja põhikirja p 3.5.1. järgi lõpeb liikmesus ühistus liikme väljaastumisel ühistust. TÜS § 17 lg 1 kohaselt on ühistu liikmel õigus ühistust välja astuda kuni ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Ühistust väljaastumise tahteavalduse esitas hageja hagiavalduses 12.07.2018. Kuna hageja arvati ühistust välja juba 11.05.2018 juhatuse otsusega, mis jõustus vaidlustamata, siis ei too hageja pärast tema ühistust väljaarvamist tehtud tahteavaldus enam kaasa õiguslikke tagajärgi.
26.TÜS § 33 lg-d 1-3 sätestavad, et liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali. Hüvitus tuleb välja maksta liikmesuse lõppemisest kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduse või põhikirjaga sätestatuga mõistlikult pikendada, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise.
27.TÜ Madara põhikirja p 6.5 sätestab, et ühistust väljaastunud või väljaarvatud liikmele kuue kuu
jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates makstakse hüvitisena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval.
28.Kuna kostja avalduse ja notari 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga seisuga 15.06.2018 on tõendatud, et lisaks eelnevatele liikmetele oli tulundusühistu liikmeks võetud ka Madara ärigrupp OÜ, siis oli kostja majandusaasta lõppemisel 31.12.2018 tulundusühistu liikmeid kuus, mistõttu hagejal oli liikmelisuse lõppemisel õigus 1/6-le tulundusühistu varast.
29.2021.a juuni TÜ Madara likvideerimisväärtuse kohta antud eksperthinnanguga on tõendatud, et ettevõtte likvideerimisväärtus seisuga 31.12.2018 oli 814 468 eurot. Eksperthinnangus on likvideerimisväärtuse hindamisel arvestatud ka likvideerimisega kaasnevaid kulusid ja likvideerimisjaotisega kaasnevat tulumaksukohustust eeldades, et ühistu osakapitali väljamakse on tulumaksuvaba, kuid seda ületavas summas kaasneb likvideerimisjaotisega tulumaksukohustus 20% varade neto likvideerimisväärtusest peale likvideerimiskulusid (III kd lk 50-56).
30.TuMS § 15 lg 3 järgi maksustatakse tulumaksuga juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. TuMS § 50 lõike 21 teises lauses sätestatud väljamaksega praegusel juhul tegemist ei ole. TuMS § 50 lg 1 sätestab, et residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis, arvestades §-s 501 sätestatut. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. TuMS §-des 501 ja 50 lõike 21 teises lauses sätestatud väljamaksetega praegusel juhul tegemist ei ole.
31.Hageja esitatud tõendit - rahvusvahelise audiitorbüroo xxx hinnang tulundusühistu vara likvideerimisväärtuse kohta pärast likvideerimiskulusid (sh. õigusabikulu) 961 225 eurot 1.06.2018 seisuga, ei saa kohus asja lahendamisel arvesse võtta, kuivõrd see ei kajasta ettevõtte likvideerimisväärtust majandusaasta lõppemise seisuga 31.12.2018. Kohus tuvastas eelpool, et hageja liikmesuse lõppemise aja määramisel tuli lähtuda TÜS § 16 lg-st 2 ja põhikirjas sätestatud majandusaasta lõppemise ajast. Ka on arvamuse andja märkinud, et hindamine on tehtud piiratud 2017.a majandusaasta info alusel ning, et täpsema tulemuse saamiseks on vaja hinnata lepinguid, investeerimisvajadust, vakantsust jne. Järelikult on hinnang võrreldes kohtu määratud ekspertiisimääruse alusel antud eksperthinnanguga ebatäpne (I kd lk 106-114).
32.Seega asub kohus seisukohale, et kostja ettevõtte likvideerimisväärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda 2021.a juuni TÜ Madara likvideerimisväärtuse kohta antud eksperthinnangust seisuga 31.12.2018, mis likvideerimisega kaasnevaid kulusid ja likvideerimisjaotisega kaasnevat tulumaksukohustust eeldades oli 814 468 eurot. Kuna kohus tuvastas eelpool, et TÜ-l Madara oli seisuga 31.12.2018 kuus liiget, siis oli hagejal õigus liikmelisuse lõppemisel 1/6-le tulundusühistu varast ehk 135 744,67 eurot.
33.Vastavalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges
kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja p 6 alusel viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb eelnimetatud sätetest tulenevalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana hüvitis 135 744,67 eurot.
34.VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
35.Kuna kostja põhikirja p 6.5 sätestab ühistust väljaastunud või väljaarvatud liikmele hüvituse maksmise kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates, siis on kostjal hüvitise maksmiseks aega kuus kuud ehk kuni 31.12.2018. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 1.07.2019 ja kostja on samast kuupäevast hüvituse väljamaksmisega viivituses. Järelikult tuleb viivist hüvituselt hakata arvestama alates 01.07.2019. Sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2019 kuni kohtuotsuse avaldamiseni 25.01.2022 summalt 135 744,67 eurot on viivise kalkulaatori järgi 27 937,37 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 27 937,37 eurot ja viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhivõlgnevuselt alates 26.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
36.Hageja alternatiivselt esitatud nõuded osaluse tagastamiseks või tema omandusse osalusele vastava osa 1/5 kinnistu mõttelise osa andmiseks, tuleb hageja esmase põhi- ja kõrvalnõude osalise rahuldamise tõttu jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta hageja TsMS § 445 lg-le 1 vastav taotlus otsuse tähtaja määramiseks 15.12.2018, kuna antud tähtaeg on möödunud ja hageja ei ole seda korrigeerinud ja uut tähtaega nimetanud.
37.Kohus, võttes arvesse hagi alust ja eset, ei pea käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust omavateks hageja esile toodud seisukohti hageja ja kostja vaheliste suhete ja kostja liikmete omavaheliste perekondlike või äriühingute vaheliste seoste, suhete ja jms üle, mistõttu jätab need väited ja väidete tõendamiseks esitatud tõendid tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagihinda arvestades rahuldas kohus hagi ca 84% ulatuses. Enne kohtuistungit pakkus hageja kostjale kompromissi 170 000 eurot, mis on põhi- ja kõrvalnõuet arvestades sarnane kohtulahendiga. Kohtuistungil asja sisulise
arutamise eel pakkus hageja kostjale võrreldes kohtuotsuses väljamõistetud põhi- ja kõrvalnõude summadega oluliselt soodsamaid kompromissi summasid, millega kostja siiski ei nõustunud. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud kohaldada TsMS § 163 esimese lõike asemel teist lõiget ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.