Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-5076
Tsiviilasi
A.P. hagi M.V.i, M.R., M.M. ja V.V. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. august 2022 kell 13:00
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.P. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustajad (kostjad): I. M.V. (isikukood XXXXXXXXXXX) II. M.R. (isikukood XXXXXXXXXXX) III. M.M. (isikukood XXXXXXXXXXX) IV. V.V. (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Indrek Kumm
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. märtsi 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta A.P. apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud A.P. kanda. Mõista A.P.lt M.V.i, M.R., M.M. ja V.V. kasuks solidaarselt välja menetluskulude katteks 618 eurot. Menetluskulude hüvitis kanda M.R. Swedbank AS pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „menetluskulude hüvitis apellatsioonimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-5076“. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.P. (hageja) esitas 2. aprillil 2019 Tartu Maakohtule hagi A.V. ja M.R. (kostja I) vastu, milles palus tuvastada
E.P.12.
aprilli 2016. a notariaalse testamendi tühisuse. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt tõestas Põlva notar Ere Kürsa 12. aprillil 2016 testamendi, mille kohaselt E.P. nimetas kogu oma vara pärijateks võrdsetes osades tütred A.P. (hageja) ja A.V. ning tütretütre M.V. (kostja I, praegu M. R.). Pärandaja suri 21. märtsil 2017, misjärel algatas notar Edgar Grünberg tema pärimismenetluse. Hageja oli seisukohal, et testament on tühine, kuna sellel ei ole pärandaja allkiri, samuti ei saanud E.P. olla testamendi tegemise ajal teo- ega otsustusvõimeline. Hagejale teadaolevalt oli E.P. sel ajal raskes seisus Põlva haiglas ega saanud käia notaribüroos testamenti tõestamas. Testamendi tühisuse korral toimuks pärimine seadusjärgsel alusel, st pärand jaotuks võrdsetes osades hageja ja A.V. vahel. Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et testament on tühine, kuna testamendi vormistamise juures ei ole järgitud seaduse nõudeid ning testaator ei olnud otsusevõimeline.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad leidsid, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Testamendi on tõestanud notar, kes läks ise
12.aprillil 2016 pärandaja soovil Põlva haiglasse ja tõestas pärandaja viimase tahte testamendi näol. Pärandaja kirjutas testamendile ise alla. Hageja oli testamendi tõestamisest teadlik ja aktsepteeris seda ligi kolm aastat. Pärandaja haigusloo põhjal puudub alus väita, et pärandaja vaimne tervis võis olla seisus, milles pärandaja ei suutnud täielikult aru saada oma tegudest ja
soovidest. Pärandaja suunati haiglast kodusele ravile aprillis 2016 ja suri alles 21. märtsil 2017. Pärandaja elas veel ligi aasta aega pärast testamendi tegemist, mille jooksul tal oli võimalus muuta tehtud testamenti. Kostjad esitasid taotluse hageja nõude osas aegumise kohaldamiseks.
3.Maakohus lubas 27. jaanuari 2022. a määrusega A.V. asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglastel M.V. (kostja II), M. R. (kostja I), M.M. (kostja III) ja V.V.(kostja IV).
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 28. märtsi 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja I menetluskulud 1108 eurot ja mõistis need hagejalt kostja I kasuks välja ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole esitanud hagi testamendi tühistamiseks, vaid palus tuvastada selle tühisuse, siis pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 ei kohaldu. Testamendi tühisuse tuvastamiseks hagi esitamise tähtaega seadus ei sätesta. Hagiavalduses tugines hageja esmalt sellele, et E.P. ei ole testamenti ise allkirjastanud. Ekspertiisiakti nr 19E-DK0080 kohaselt on nime ja allkirja kirjutanud testamendile E.P. (I kd, tl 93-95). Hageja taotles hiljem menetluses kordusekspertiisi määramist. Kohus jättis taotluse rahuldamata leides, et taotlus on esitatud hilinenult ning taotlus ei olnud ka sisuliselt põhjendatud (17. novembri 2021. a kohtuistung). Lõplikes seisukohtades ei tuginenud hageja enam asjaolule, et E.P. ei ole testamenti allkirjastanud. Hagiavalduses põhjendas hageja oma seisukohta, et E.P. ei ole testamenti allkirjastanud, järgmiselt: 1) testamendil olev allkiri erineb oluliselt Eesti Energia AS-i näidukaardil olevast E.P. allkirjast; 2) testamendi kohaselt tõestati see Põlva notar E. Kürsa büroos, kuid hagejale teadaolevalt oli E.P. sel ajal raskes seisus Põlva haiglas ega saanud kuidagi käia notaribüroos testamenti tõestamas. Ekspertiisi tegemisel on võrdlusmaterjaliks olnud muuhulgas hageja nimetatud Eesti Energia AS-i näidukaardil olev E.P. allkiri (koopia). Testamendi tõestanud notar E. Kürsa vande all antud ütluste kohaselt toimus testamendi tegemine haiglas; aeg oli pandud teisipäeva hommikuks, oli kokku lepitud, et testaator tuleb büroosse, aga ta sattus haiglasse; notarile helistati, kas ta saab haiglasse minna. Eksperdiarvamust ja notari ütlusi kogumis hinnates ei ole kohtu arvates alust kahelda selles, et E.P. on testamendi allkirjastanud. Hageja leidis, et testament on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi, kuna testamendi vormistamise juures ei ole järgitud seaduse nõudeid ning TsÜS § 13 lg 1 järgi, kuna testaator ei olnud testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Vorminõuete osas on hageja esile toonud järgmised asjaolud: 1) testamendis on märgitud ebaõigesti selle koostamise koht (tõestamisseaduse (TõS) § 9 lg 3); 2) notar on jätnud testamendis märkimata, et E.P. on raskesti haige (TõS § 11 lg 3); 3) notar nägi, et E.P. on intensiivis, talle tehakse raviprotseduure, mistõttu oleks notar pidanud testamendis väljendama vähemalt oma kahtlust E.P. teo- ja otsusevõime kohta (TõS § 11 lg 2); 4) E.P. ei näinud ega kuulnud testamendi tegemise hetkel piisavalt, olles nii vaegkuulja mõlemast kõrvast kui vaegnägija mõlemast silmast. Notar ei kaasanud tõestamise juurde tunnistajat ega märkinud neid asjaolusid testamenti (TõS § 23 lg 1).
Kohus leidis, et hageja esile toodud vormipuudused ei too kaasa testamendi tühisust TsÜS § 87 järgi. Seadusest ei tulene, et TõS § 9 lg-s 3 ja TõS § 11 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmete notariaalaktis puudumise või andmete ebaõigsuse korral oleks tehingu tõestamine tühine. Kui andmete puudumisel on tehingu tõestamine tühine, on see seaduses selgelt tagajärjena sätestatud. Hageja on esile toonud, et asja juures oleva 11. aprilli 2016. a õenduslehe kohaselt oli E. P. vaegkuulja mõlemast kõrvast, samuti vaegnägija mõlemast silmast. Ekspertiisiakti kohaselt oli E.P.il juba 8. augustil 2011 diagnoositud kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus (H90.3), samuti oli isikul vahetult enne testamendi vormistamist 23. märtsil 2016 diagnoositud silmaarsti vastuvõtul glaukoom (nägemise kadu), seniilne katarakt (kae, hägus nägemine) ja astigmatism (kujutised moonutatud ja nägemine ähmane). Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu alust asuda seisukohale, et testaator testamendi tegemise ajal piisavalt ei kuulnud või näinud. Notari vande all antud ütluste kohaselt küsis ta testaatorilt küsimusi ja selgitas välja tema tahte. Kuigi hageja notarile eraldi testaatori kuulmise ja nägemise kohta küsimusi ei esitanud, ei anna notari ütlused alust asuda seisukohale, et testaator testamendi tegemise ajal piisavalt ei kuulnud või näinud. Hagiavalduses viitas hageja võimalikule testamendi tühisusele nii testaatori teovõime piiratuse tõttu (TsÜS § 10) kui otsusevõime puudumise tõttu (TsÜS § 13 lg 1) testamendi tegemise ajal. Pärast asjas ekspertiisi tegemist, jäi hageja tuginema üksnes testaatori otsusevõimetusele. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Riiklikult tunnustatud eksperdi Anneli Selli ambulatoorse postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 410044/21(I kd, 161-164) kohaselt ei olnud E.P. 12. aprillil 2016 notariaalse testamendi allakirjutamise ajal vaimutegevuse ajutise häire ega muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistaks tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutas tema huve. E.P. oli notariaalse testamendi allakirjutamise ajal võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Viibimine Põlva Haiga intensiivravipalatis ei mõjutanud pärandaja võimet oma tahet testamendis väljendada. Pärandaja ei olnud testamenti allkirjastades selliste medikamentide mõju all, mis oleks mõjutanud tema arusaamist ja tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja testamendi allkirjastamise ajal teostatud meditsiinilised protseduurid sh vereülekanne ei mõjutanud tema arusaamist ega tahet testamendi allkirjastamisel. Eksperdi kohtuistungil antud selgituste kohaselt tutvus ta kõigi Põlva Haigla meditsiinidokumentidega, nii paberkandjal kui elektroonilise digihaiguslooga. E.P. viibis intensiivraviosakonnas ikkagi kehalistel põhjustel, mitte psüühikahäire tõttu. Sama päeva sissekandest dr Kallaste poolt selgub, et objektiivselt oli patsient adekvaatselt kontaktne ja aruselge. Eksperdi sõnul ei ole ta oma arvamuses esile toonud E.P. manustatud ravimeid seepärast, et need ei mõjutanud tema psüühilist seisundit. Notari vande all antud ütluste kohaselt sai E.P. kõigest aru väga selgelt, mõistus oli täiesti korras, kirjutas (oma nime ja allkirja) ja rääkis hästi. Kohus leidis, et ekspert on kohtuistungil selgitanud, et madal hemoglobiininäit või vererõhk, samuti vereülekande tegemine ei mõjuta isiku psüühilist seisundit. Ekspert lähtus ekspertiisi tegemisel meditsiinidokumentidest, millest ei nähtu, et manustatud ravimid oleksid mõjutanud E.P. psüühilist seisundit. Ka notari ütluste kohaselt oli E.P. mõistus testamendi tegemise ajal selge. E.P. elas pärast testamendi tegemist veel ligi aasta aega, mille jooksul tal oli võimalus muuta tehtud testamenti.
Arvestades eksperdi kirjalikku arvamust ja kohtuistungil antud ütlusi ning notari ütlusi, ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et E.P. oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Asjaoludest nähtub, et E.P. aitas kasvatada M. R. ja tema lapsi. Ükski vanem ei jäta otsusevõimetule isikule lapsi hoida.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja I kanda. Testament on tühine vastuolu tõttu seadusega (TsÜS § 87). Kohtuasja arutamisel on tuvastatud, et E.P. viibis testamendi vormistamise ajal raskes seisus Põlva Haigla intensiivravipalatis, mitte notaribüroos, nagu testamendil kirjas. Antud juhul on testamendi tõestamise koht ebaõigesti fikseeritud (TõS § 9 lg 3). Notar on jätnud testamendis märkimata, et E.P. on raskesti haige ja sellega on notar rikkunud TõS § 11 lg 3 reeglit. Notar nägi, et E.P. on intensiivis, talle tehakse raviprotseduure, mistõttu oleks notar pidanud testamendis väljendama vähemalt oma kahtlust E.P. teo- ja otsusevõime kohta – ka seda ei ole tehtud, mistõttu on rikutud TõS § 11 lg 2 kohustust. Esitatud tõendid näitavad, et E.P. ei näinud ega kuulnud testamendi tegemise hetkel piisavalt, olles nii vaegkuulja mõlemast kõrvast, kui vaegnägija mõlemast silmast. Notar ei ole kaasanud tõestamise juurde tunnistajat ega märkinud neid asjaolusid testamenti, kuigi TõS § 23 lg 1 selleks notarit kohustab. Notar ei ole testamendis hinnanud testaatori kuulmis- ja nägemisvõimet. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TõS § 9 lg 3 ja TõS § 11 lg-te 2 ja 3 rikkumine ei too kaasa testamendi tühisust. Antud juhul pidanuks kohus andma hinnangu, kas TõS-ist tulenevad keelud teatud andmeteta testamenti vormistada ja kas selliste keeldude rikkumine tähendab tehingu tühisust. Hageja leiab, et testamendi tõestamisel on tehtud terve hulk rikkumisi, mis koosmõjus lubavad järeldada, et selliselt vormistatud tehing on tühine TsÜS § 87 alusel. Testaator ei olnud otsusevõimeline. Hageja väidab, et testaator oli seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve ja seetõttu on testament samuti tühine (TsÜS § 13 lg 1). Hageja väidab, et ekspert ei ole oma järelduste kujunemist ekspertiisiaktis lahti kirjutanud ja istungil selgitas ekspert, et tal ei olegi sellist pädevust, et hinnata ravimite mõju inimese vaimutegevusele. Ekspert on vaid järeldanud, et asjas puuduvad andmed, et isikul oleks olnud psüühilise seisundi muutusi. Testaatoril on tuvastatav 12. aprilli hommikul hemoglobiini väga madal tase (6,9). Hemoglobiin tagab hapnikuvarustatuse ajus. Testaator oli respiraatori (hingamisaparaadi) režiimis ja tal oli vererõhu väga madal tase (87/44, kl. 10.45). Testaatorile on intensiivis viibimise ajal manustatatud ravimitena: Digoxin Nycomed, Aminocaproic Acid, Controloc-tabletid, gelofusine, Dicynon, Adenuric, Cardacetabletid, Betaloc zok, Vlocordin Diazepam. Testaatorile on 12. aprilli 2016 öösel manustatud mh ravimit Pethidini, mis on opioidne ravim ja sisuliselt võrdsustatud morfiiniga. Kõik need ravimid on kõrvalnähtudega ja mõjutavad isiku võimet adekvaatselt oma tahet hinnata. Hageja on seisukohal, et ilma täiendekspertiisita, kuhu oleks kaasatud erialaspetsialist, kes suudaks anda vastuse ravimite, hemoglobiinitaseme ja vererõhu mõjust isiku adekvaatsusele ning tahte väljendamisele, ei ole meil võimalik anda ühest vastust E.P. otsusevõimelisusele testamendi allkirjastamise ajal. Maakohus on jätnud asja arutamise uuendamata, mille kohta esitas hageja kohtule vastuväite. Peale uute kostjate kaasamist on kohus teinud lõppotsuse, mingit vaidlust ei ole hageja ja uute
kostjate vahel võimaldatud ja tegelikult ei ole uued kostjad isegi oma sisulist seisukohta/vastust avaldanud. Hageja leiab, et uute kostjate kaasamine peaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt tähendama asja arutamise alustamist algusest peale või vähemalt asja arutamise staadiumist. Hageja leiab, et kohus ei saanud kaasata menetlusse uusi isikuid ilma asja arutamist uuendamata.
6.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja viidatud vorminõude täitmata jätmine ei muuda testamenti ja selles vormistatud pärandaja viimast tahet tühiseks TsÜS § 87 alusel. Rikutud ei ole seadusest tulenevat keeldu või vorminõuet. Notar kinnitas antud ütlustega, et testamendi tegemise ajal oli pärandaja teadvus selge ja ta sai ümbritsevast väga hästi aru. Täidetud olid testamendi jõustumise eeldused PärS § 19 lg 1 ja lg 2 alusel. Tõendamata on see, et pärandaja oli testamenti tehes teo- ja otsusevõimetu. Maakohtu menetluses tehti pärandaja haigusloo pinnalt ekspertiis, mille tulemina leidis ekspert selgelt, et ravimid, mis pärandajale haiglas anti, ei olnud säärase mõjuga, mis oleks mõjutanud nii ulatuslikult pärandaja vaimset poolt, et viimane ei oleks saanud aru oma tegudest ja soovidest. Seega on eksperdi poolt leidnud kinnitust, et pärandaja ei olnud ravimite mõju tõttu kuidagi teovõimetu. Pärandaja elas veel ligi aasta aega pärast testamendi tegemist, mille jooksul tal oli võimalus muuta tehtud testamenti. Pärandaja ei olnud testamenti allkirjastades selliste medikamentide mõju all, mis oleks mõjutanud tema arusaamist ja tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja testamendi allkirjastamise ajal tehtud meditsiinilised protseduurid sh vereülekanne ei mõjutanud tema arusaamist ega tahet testamendi allkirjastamisel. Pärandaja suhtles peale haiglast koju saamist vabalt telefoni teel, mis kinnitab, et pärandaja kuulmine oli täiesti piisav igapäeva toimingute tegemiseks. Samuti ajas pärandaja oma rahaasju ise, mis annab alust väita, et pärandaja nägemine oli piisav, et saada asjadest ja numbritest aru.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki neid korrata.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjate asendamise tõttu pidanuks maakohus asja menetlema algusest peale. Praegu astusid kostjad menetlusse põhjusel, et algne kostja A. V. suri. Kostjad on A.V. pärijad, st üldõigusjärglased. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglastele kohustuslikud kõik enne nende menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Seega olid kostjatele siduvad kõik A.V. suhtes tehtud menetlustoimingud ning kohtul ei olnud alust neid uuesti teha. Tegemist ei olnud kostjate kaasamisega TsMS § 208 mõttes, mille puhul tuleks TsMS § 208 lg 3 alustada asja läbivaatamist algusest peale.
9.Hageja on esitanud hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu ning notar ei täitnud testamenti tõestades TõS-st tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud. Seega TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel lähtub ringkonnakohus sellest asjaolust ega hinda uuesti sellega seotud tõendeid.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Maakohus on selle asjaolu tuvastamisel hinnanud
nõuetekohaselt esitatud tõendeid, s.o postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti, eksperdi ütluseid, notari tunnistajana antud ütluseid ning poolte vande all antud seletusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks hageja väidetele märgib ringkonnakohus, et ekspert on kohtuistungil (I kd, tl 179 pöördel) kinnitanud, et hageja viidatud hemoglobiini ja vereõhu madal tase ning testaatorile manustatud ravimid, sh Pethidin ei mõjutanud testaatori vaimset seisundit. Hageja esitatud ravimite infolehed ei tõenda vastupidist, kuivõrd isegi juhul, kui mõni ravim võib kõrvaltoimena mõjutada isiku vaimset seisundit, ei tähenda see, et need kõrvaltoimed oleks testaatoril ka testamendi tegemise ajal avaldunud. Ekspert on kinnitanud, et testaatori haigusloost ei nähtu probleeme tema vaimse seisundiga. Eksperdiarvamus langeb kokku ka notari tunnistajana antud ütlustega (I kd, tl 151 pöördel), mille kohaselt oli testaatori mõistus testamendi tegemise ajal täiesti korras ning ta kirjutas ja rääkis väga hästi. Hageja on heitnud maakohtule ette täiendava ekspertiisi tegemata jätmist. Samas ei ole hageja apellatsioonkaebuses täiendava ekspertiisi läbiviimist taotlenud. Ringkonnakohus märgib siiski, et ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi järeldustega, ei ole TsMS § 304 lg 3 kohaselt täiendava ekspertiisi määramise aluseks. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi ütlustes.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka osas, milles maakohus leidis, et tõestamisseaduse väidetavad rikkumised ei too kaasa testamendi tühisust. Maakohus on õigesti tuginenud TõS § 1 lg-le 6, mille kohaselt tõestamistoiming on tühine TõS-s sätestatud juhtudel. Sellest tuleneb, et mitte igasugune TõS-i nõuete rikkumine ei too kaasa tõestatud tehingu tühisust, vaid see peab olema TõS-s eraldi rikkumise tagajärjena sätestatud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellele vaatamata on võimalik testamendi tühisus TsÜS § 87 järgi. TõS § 1 lg 6 on erisätteks TsÜS § 87 suhtes. Samas ka TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine üksnes juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. TõS ei sätesta hageja viidatud § 9 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 3 või § 23 lg 1 rikkumise korral tõestamistoimingu tühisust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et testamendi tekstis (I kd, tl 6-7) ei ole kirjas, et testament tõestati notaribüroos, mistõttu on alusetud hageja spekulatsioonid selle kohta, et testaator ei kuulnud või ei saanud aru, kui notar talle testamendi ette luges, kuivõrd ta ei esitanud vastuväidet testamendi tegemise koha kohta. Testamendi tegemise kohana on märgitud Põlva, mis vastab ka tõele.
12.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjad on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 618 eurot. Esindaja ajakulu oli 5 tundi ja 9 minutit tunnitasu määraga 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse hinda ning on seega TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et apellatsioonimenetluses toimus ka kohtuistung ei ole ka esindaja ajakulu ebamõistlikult suur. Seega peab ringkonnakohus kostjate esindajakulu tervikuna põhjendatud ja vajalikuks ning see tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.