Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2022. a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-2367
Tsiviilasi
T K, S S hagi A S vastu kostja kohustamiseks anda tahteavaldused korteriomandi ülekandmiseks hagejatele
Tsiviilasja hind
60 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hagejad: T K (isikukood xxx) ja S S (isikukood: xxx)
Viimase kohtuistungi aeg
Kostja: A S (isikukood xxx) 15.09.2022
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
Pettusele ei ole 01.08.2019 tühistamisavalduses tuginetud. Tähendust ei oma siin mitte tühistamisavalduses esitatud õiguslikud väited, vaid pettuse koosseisu (TsÜS § 94) võimalikult moodustavate faktiliste asjaolude esitamata jätmine. Tühistamise aluseks olevad asjaolud peavad tühistamisavalduses olema lepingu teisele poolele teatavaks tehtud (P.Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2010, lk 313). Tühistamisavalduse kohaselt kostja „kinnitas, et tema varanduslik seisund võimaldab kingitavat korterit teenindada ja hooldada“. Avalduses pole antud lubadusi nende tööde tegemiseks ega ka korteriühistu arvete tasumiseks. Tühistamise ajendiks oli tühistamisavalduse kohaselt kohtuliku hüpoteegi kandmine kinnistusraamatusse, mitte korteri remonditööde tegemata jätmine või korteriga seotud kulude mittekandmine. Hagejate esitatud tõenditest nähtuvalt kandis hageja S. S korteriga seotud kulud järjepidevalt nii enne kui ka pärast vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimist (dtl 59). Kui nende kulude kandmata jätmine oleks võinud anda aluse tehingu tühistamiseks, oleks seda pidanud tegema juba pikalt enne 01.08.2019 avalduse tegemist (TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi on õigust lõpetavaks tähtajaks kuus kuud eksimusest teadasaamisest). Kui tühistamisavaldusena käsitleda hagejate 13.09.2022 avaldust käesolevas tsiviilasjas (dtl 54), siis ka see on tehtud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist ja on õiguslikult seega tähenduseta. Hagejad pole selgitanud, milliseid remonditöid ja kunas pidi kostja korteris tegema. Vaidlusaluse tehinguga said hagejad endale korteriomandi isikliku kasutusõiguse. Kui pooled oleksid leppinud kokku, et kostja remondib korterit ja kannab korteri kasutamisega seotud kulud, oleks eluliselt usutava stsenaariumi järgi need kohustused pidanud olema tehingu tingimustena lepingus kirjas. Seega on hagi alusetu ka juhul, kui eeldada hagejate faktiväidete õigsust.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.