nende Avaldaja: H-K R (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Aleksander Muru (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: A K (isikukood xxx) Puudutatud isik II: K K (isikukood xxx) Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisa Linna (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada H-K R, A Ka ja K Ka vahel 12.09.2022 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Koormata kinnistu asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) tähtajatu teeservituudiga kinnistu asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) igakordse omaniku kasuks, mille sisuks on: 1.1.1.Tähtajatu ööpäevaringne jalgsi ja sõidukitega juurdepääs xxx kinnistu (registriosa nr xxx) igakordse omaniku kasuks ja temalt loa saanud isikutele xxx kinnistuni (registriosa nr xxx) avalikult kasutatavalt teelt, s.o xxx tänavalt üle xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) 15,5-meetri pikkusel ja 3,00-meetri laiusel vastavalt käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil punasega tähistatud alal. 1.1.2.xxx tn 32 (registriosa nr xxx) ja xxx tn 32a (registriosa nr xxx) kinnistu igakordsed omanikud ja xxx tn 32 (registriosa nr xxx) või xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) igakordselt omanikult juurepääsutee kasutamiseks loa saanud isikud kohustuvad hoiduma juurdepääsuteel parkimisest või muul moel selle sihipärase kasutamise takistamisest, välja arvatud, kui juurdepääsutee takistamiseks on vastastikused nõusolekud. Takistuseks ei loeta lume, lehtede või muude esemete ajutist asetsemist juurdepääsuteel, kui sõiduautol on piisavalt ruumi xxx tn 32a kinnistuni (registriosa nr xxx) jõudmiseks läbi xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx).
1.1.3.xxx tn 32 (registriosa nr xxx) ja xxx tn 32a (registriosa nr xxx) kinnistu igakordsed omanikud kohustuvad teeservituudi ala kasutama heaperemehelikult ning tavapärase mõistliku hoolsusega, seadmata ohtu üksteise ja kolmandate isikute vara säilimist ning mitte takistama üksteisel teeservituudi ala kasutamist. 1.1.4.xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordne omanik kohustub parkimisel kinnistute vahelise piiri äärde säilitama ärapöörde servituudialalt xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) elamu ette ning hoiduma mistahes tegudest, mis takistavad või võivad takistada pööramist xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) elamu ette. xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordne omanik ja xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) igakordne omanik kohustuvad säilitama takistusteta ja ohutuna kinnistute vahelise piiri, sh ei ehitata kinnistute vahelisele piirile tara või aeda ega istutata hekki, välja arvatud olemasolev aed xxx tn 32 (registriosa nr xxx) kinnistu haljasala ümber. 1.1.5.Teeservituudiala hooldavad xxx tn 32 (registriosa nr xxx) ja xxx tn 32a (registriosa nr xxx) kinnistu igakordsed omanikud ühiselt ja võimalusel kordamööda või võrdselt hooldamisse panustades. Juurdepääsutee mõistlikud ja vajalikud remondikulud kannavad xxx tn 32 (registriosa nr xxx) ja xxx tn 32a (registriosa nr xxx) kinnistu igakordsed omanikud pooleks, leppides enne tööde tellimist kirjalikult kokku teostatavate tööde mahus, ajagraafikus, tööde teostajas ja maksumuses. 1.1.6.xxx tn 32 (registriosa nr xxx) ja xxx tn 32a (registriosa nr xxx) igakordsed omanikud kannavad pooleks teeservituudi alale, xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) ja xxx tänava piirile paigaldatud auto- ja jalgvärava hooldus- ja remondikulud ning hoolitsevad selle eest, et värav on hõlpsasti avatav ning mxxxma kinnistu igakordsetel omanikel on värava avamiseks-sulgemiseks vajalikud võtmed/koodid. 1.1.7.Juurdepääsuteele xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) ja xxx tänava piirile paigaldatud väravale on xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) igakordsel omanikul lubatud paigaldada postkast värava hoovipoolsele küljele avaga läbi värava või muul viisil. 1.1.8.xxx tn 32 (registriosa nr xxx) ja xxx tn 32a (registriosa nr xxx) kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud tagama, et juurdepääsuteele xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) ja xxx tänava piirile paigaldatud värav hoitakse ajal, millal seda ei kasutata, suletuna ja juhul kui sellel on lukk, lukustatuna.
1.2.Koormata xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) reaalkoormatisega xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordse omaniku kasuks järgmistel tingimustel: 1.2.1.xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) igakordne omanik on kohustatud maksma xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordsele omanikule (ühise omandi puhul igakordsetele kaas- või ühisomanikele) 200 eurot aastas (servituuditasu) alates reaalkoormatise kandmisest kinnistusraamatusse hiljemalt iga kalendriaasta 31. detsembriks. Reaalkoormatise kinnistusraamatu kandmise aastal tehakse servituuditasu makse arvestatuna proportsionaalselt ajavahemiku eest kande tegemisest kuni 31. detsembrini. 1.2.2.Lisaks servituuditasule hüvitab xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) igakordne omanik xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordsele omanikule maamaksu tõusu korral juurdepääsutee aluse maa-ala pindalale 46,5m2 (= 15,5m x 3m) kohalduva elamumaa maamaksu suurenenud osa maamaksu kohustust tõendava dokumendi alusel, kui xx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordsel omanikul on maamaksukohustus.
1.2.3.Käesoleva kompromissi sõlmimise hetkel on teeservituudialusele maa-alale – 46,5 m2 kohalduva elamumaa maamaks 20 eurot, mis loetakse hõlmatuks servituuditasuga. 1.2.4.Reaalkoormatiseks olevad maksed tasub Xxx tn 32a kinnistu (registriosa nr xxx) igakordne omanik Xxx tn 32 kinnistu (registriosa nr xxx) igakordse omaniku poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud pangakontole.
1.3.Puudutatud isikud A K (isikukood xxx) ja K K (isikukood xxx) lubavad ja avaldaja HK R (isikukood xxx) avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale reaalservituut (teeservituut) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-7787 12.09.2022 sõlmitud kompromisskokkuleppe punktis 1 toodud tingimustele ja vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-7787 12.09.2022 sõlmitud kompromisskokkuleppe lisaks nr 1 olevale plaanile.
1.4.Pooled paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud kinnistu esimesse jakku esimesele vabale järjekohale teha kanne, et kinnistu igakordse omaniku kasuks on seatud teeservituut kinnistule registriosaga number xxx vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-7787 12.09.2022 sõlmitud kompromisskokkuleppe punktis 1.1 toodud tingimustele ja vastavalt tsiviilasjas nr 220-7787 12.09.2022 sõlmitud kompromisskokkuleppe lisaks nr 1 olevale plaanile.
1.5.Avaldaja H-K R (isikukood xxx) lubab ja puudutatud isikud A K (isikukood xxx) ja K K (isikukood xxx) avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale reaalkoormatis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks kohustusega maksta teeservituudi kasutamise makseid vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-7787 12.09.2022 sõlmitud kompromissikokkuleppe punktis 1.2 toodud tingimustele.
1.6.Pooled paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx kantud kinnistu esimesse jakku esimesele vabale järjekohale teha kanne, et kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalkoormatis kinnistule registriosaga number xxx kohustusega maksta teeservituudi kasutamise makseid vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-7787 12.09.2022 sõlmitud kompromissikokkuleppe punktis 1.2 toodud tingimustele.
1.7.Tsiviilasjaga nr 2-20-7787 seotud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et nad ei esita tsiviilasjas nr 2-20-7787 kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks ja rahaliseks kindlaksmääramiseks.
1.8.Juhul, kui kohus ei kinnita kompromissi või kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu, jätkub menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7787 ja pooltel ei ole õigust oma positsiooni või faktilisi asjaolusid kompromissile tuginedes põhistada. Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
1.9.Pooled on kokku leppinud, et kui kinnistusosakond peaks käesoleva kompromissi punktides 1.3-1.6 märgitud kannete tegemisest keelduma kokkuleppe sisu õigusvastasuse tõttu ning edasikaebeõigus keelduva kandemääruse peale ammendatakse kannete tegemist saavutamata, loevad pooled kompromissi algusest peale kehtetuks. Sellisel juhul tühistab kohus avaldaja või puudutatud isikute taotlusel kompromissi kinnitava kohtumääruse selle jõustumisest sõltumata ning uuendab tsiviilasja nr 2-20-7787 menetluse.
1.10.Käesolev kompromiss jõustub selle kohtumääruse jõustumisega, millega kohus käesoleva kompromissi kinnitab ja menetluse tsiviilasjas nr 2-20-7787 lõpetab.
2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7787.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ning edastada pärast jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul alates selle kättesaamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja H-K R esitas 28.05.2020.a avalduse avalikult teele juurdepääsu määramiseks (puudutatud isikud A K ja K K). Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse.
2.13.09.2022 esitasid avaldaja ja puudutatud isikud I ja II kohtule kompromissilepingu, milles paluvad kinnitada kohtulik kompromiss lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt ilma istungit pidamata. Kompromissi osapooled lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust ühe päevani. Kummagi kompromissi osapoole menetluskulud jäävad osapoolte enda kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus lahendab avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
5.Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
7.Pooled on leppinud kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust ühe päevani alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
8.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
9.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 480 lg 1 kohaselt võib kohus muuta määrust, millega ta on andnud nõusoleku tehingu tegemiseks või tahteavalduse vastuvõtmiseks või on sellest keeldunud, või sellise määruse tühistada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. TsMS § 6185 kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
10.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.