Tööõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-8628/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.09.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2073

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Windoor Facades OÜ12581775(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8628

Tsiviilasi

Windoor Facades OÜ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/286/22, hageja A K)

Menetlustoiming

Taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, taotluse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (töötaja) A K (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja (taotluse esitaja, tööandja) Windoor Facades OÜ (registrikood 12581775), seaduslik esindaja juhatuse liige T N

RESOLUTSIOON

1.Jätta Windoor Facades OÜ taotlus tunnistaja M L ülekuulamiseks rahuldamata.

2.Jätta Windoor Facades OÜ 09.06.2022 taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3.Keelduda Windoor Facades OÜ taotluse, A K poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, menetlusse võtmisest.

4.Jätta menetluskulud Windoor Facades OÜ kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Tööõigus

20.novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 12). TVK toimikust 4-1/286/22 nähtub, et TVK otsus saadeti tähitult äriühingu registrisse kantud aadressil xxx, Harju maakond. Postiljonil ei õnnestunud tööandjale otsust juriidilisel aadressil allkirja vastu üle anda, mistõttu jäeti otsus peale ebaõnnestunud katset 27.04.2022 kostja postkasti. Seega on kostjale otsus kätte toimetatud TvLS § 24 ja TsMS § 326 alusel. Aadress xxx, Saue vald, Harjumaa on äriregistri andmetel kostja juriidiline aadress. Kostja väitel ei ole kostjal kui äriühingul postkasti ning aadressil xxx asus AS Windoor postkast, mis on aga hoopis teine äriühing. TVK toimiku materjalidest töövaidlusasjas 4-1/286/22 nähtub, et TVK on tööandjale töövaidlusasjas 4-1/286/22 otsuse edastanud ning Omniva andmetel on otsus jäetud tööandja juriidilisel aadressil asuvasse postkasti 27.04.2022. Töövaidluskomisjon on lugenud tööandja otsuse kättesaaduks 28.04.2022. TsMS § 326 alusel otsuse toimetamisega kostja (tööandja) aadressile xxx Saue, Harjumaa, mis on ka käesoleval hetkel kostja registreeritud asukoht. Riigikohus on selgitanud, et TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem (vt Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11 p 12). Kohus asub seisukohale, et TVK on kostjale (tööandjale) otsust kätte toimetades järginud kehtivat seadusandlust. Kohtu hinnangul on kostja kohustatud tagama, et äriühingule oleks tema registrijärgsele aadressile võimalik dokumente kätte toimetada. Postkasti

puudumine või samal aadressil asuva postkasti teisele äriühingule kuulumine ei ole tõendatud ega eluliselt usutav ka põhjusel, et TVK menetluses on kostjale (tööandjale) sama postiaadressi kasutades kätte toimetatud ka töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse ja TVK 14.03.2022 määruse töövaidlusasja menetlusse võtmise kohta. TVK materjalidest ei nähtu, et kostja (tööandja) oleks varasemalt väitnud, et ta ei ole TVK temale aadressile xxx Saue, Harjumaa postkasti jäetud materjale kätte saanud. Lisaks eeltoodule nähtuvad käesoleva tsiviilasja materjalidest järgmised asjaolud. Kostja väitel sai ta otsuse kätte 08.06.2022, mil töötaja (hageja) pöördus e-kirjaga tööandja (kostja) ühe osaniku M L poole e-kirjaga nõudes TVK otsuse täitmist. Samuti on kostja toonud välja, et tema poolt antud selgitusi võib kinnitada tunnistaja M L, kes on Windoor AS seaduslik esindaja. Kohus on äriregistri andmebaasist kontrollinud, et M L on AS Windoor (registrikood xxx) juhatuse liige. Kostja on väitnud, et M L on kostja üks osanik. Kuigi kohtule ei nähtu äriregistri andmebaasist, et M L oleks kostja osanikuks, nähtub registrist, et viimati nimetatud isik Windoor Facades OÜ tegelikuks kasusaajaks. Seega on M L ́i näol tegemist isikuga, kes on seotud nii Windoor AS-i kui ka Windoor Facades OÜ-ga ning isegi juhul, kui kostja tõendaks ja kohus saaks asuda seisukohale, et aadressil xxx linn, Saue vald, Harjumaa asub mitte Windoor Facades OÜ vaid Windoor OÜ-le kuuluv postkast, ei ole kohtu hinnangul usutav, et nimetatud aadressile postkasti jäetud dokument ei jõudnud selle adressaadini (kostjani). Kostja on kohtule selgitanud, et tema antud selgitusi võib kinnitada tunnistaja M L, kes on Windoor AS seaduslik esindaja. Kostja taotleb M L tunnistajaks kutsumist, kes annab ütlusi, et Windoor Facades OÜ-l ei ole olnud postkasti. Kohus leiab, et kostja taotlus tunnistaja ärakuulamiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvestades käesolevas tsiviilasja asjaolusid ja kostja poolt esitatud väiteid, ei ole kohtul põhjust kahelda, et TVK otsus oli kostjale kätte toimetatud selliselt, et saajal oli võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas põhistanud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu tuleb hageja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (TvLS § 58 lg 4). Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud oma taotluse 19.04.2022 töövaidluskomisjoni otsuse (otsuse teatavaks tegemise aeg 25.04.2022) töövaidlusasjas 4-1/286/22 läbivaatamiseks hagimenetluses hilinemisega, TvLS sätestatud 30 päevane tähtaeg on möödunud ja nimetatud otsus on jõustunud. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus viitab Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2021 lahendile tsiviilasjas 2-21-6874, kus on toodud välja, et TsMS § 371 lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud ning kolleegiumi hinnangul on osundatud säte kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses. Arvestades, et TsLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigustlõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise, on maakohus õigesti kontrollinud, kas TvLS § 58 lg 4 järgse taotluse esitamise tähtaeg on möödunud või mitte (vt TsMSK II, § 371 kommentaar, p 3.3.4.4. a) Kohus keeldub kostja Windoor Facades OÜ poolt kohtule 09.06.2022 esitatud taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna pooltevaheline kohtueelse menetluse lahend on jõustunud enne kostja poolt kohtule taotluse esitamist.