Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Eve Grass 02. september 2022.a kell 11:00, Pärnu kohtumaja 2-22-12504 Võlgniku R.L. maksejõuetusavaldus Võlgnik R.L., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx, tel xxxxxxxxxxx
Võtta menetlusse R.L. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuulutada välja R.L., isikukood xxxxxxxxxxxx, pankrot 02. septembril 2022.a kell 11.00 ja algatada R.L. kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada R.L. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn; tel 601 2900, 5560 8121; e-post [email protected]). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.09.2022 algusega kell 11.15. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile [email protected], märkides taotlusele tsiviilasja number 2-22-12504. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 02.09.2023.a Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,
2-22-12504 määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.R.L. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Menetluskulud tasutakse pankrotivarast.
14.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
15.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
16.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD
1.24.08.2022. a esitas avaldaja R.L. Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töötasu ca 730 eurot kuus, puudetoetus 26,85 eurot kuus, pension ca 545 eurot kuus, kokku 1301,85 eurot kuus ja igakuised väljaminekud on kokku 970 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 31 335,74 eurot ning arvestades tema igakuiseid väljaminekuid jääb võlgnevuste tasumiseks igas kuus 331,85 eurot.
2.Võlgniku selgituse kohaselt esimesed laenukohustused võttis ta elukasalasega kooselu ajal ca 10 aastat tagasi. Võlgnik töötas erinevates ettevõtetes ja tuli toime enda võetud rahaliste kohustuste tasumisega. Kahjuks suri elukaaslane ootamatult terviserikke tagajärjel märtsis 2020.aastal ning muutunud olukorras asus võlgnik elama Pärnusse üüripinnale. Makseraskused kohustuste tasumisel algasidki umbes 2 aastat tagasi 2020.aastal pärast elukaaslase surma kui võlgnik kolis Pärnusse ning asus elama üüripinnale. Makseraskuste tekkimisel võttis võlgnik viimase laenu, et tasuda varasemaid kohustusi ning leida elukoht Pärnusse. Pärnusse asudes sattus terviserikke tõttu 2020 aasta sügisel haiglasse, kus viibis 7 nädalat. Võlgnik põeb paarkümmend aastat diabeeti, tarvitab igapäevaselt diabeediravimeid, lisaks ilmnesid liigeseprobleemid umbes 25 aastat tagasi, mis on progresseeruvad. Võlgnikule on määratud raske puue, kuna tal on raskused jalgsi liikumisel, mistõttu tarvitab regulaarselt põlveliigeste
2-22-12504 valude leevendamiseks ravimeid, valuvaigisteid ja vastavaid ortoose. Ravimikulud suurenesid oluliselt käesoleva aasta suvel, kui põlveliigese artroos süvenes ning selgus vältimatu põlveliigeste operatsioonivajadus. Võlgnik on operatsiooni järjekorras, millele järgneb pikk taastusravi ning talle võimaldatakse operatsiooni järgselt 7-8 kuu jooksul statsionaarset taastumist Pärnu Haigla õendus-hoolduskeskuses. Varasemas elus kooselu ajal võetud laenusid võttis selleks, et tagada eluasemega seotud kulutusi, osta vajalikke kodumajapidamises olevaid seadmeid ja tarbeid, liikumispuude tõttu vajas igapäevaselt autot, mille soetamiseks sai võetud järelmaksukohustus. Perekondlik elukorralduse muutus (elukaaslase surm), lisaks vanus ja võlgniku süvenevad terviseprobleemid ei võimalda tal enam tulevikus püsivalt töötamist, et suudaks võetud kohustusi tasuda. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.26.08.2022.a esitas vandeadvokaat Martin Pärn kohtule kirjaliku nõusoleku võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks hakkamise kohta. Kohus kuulas võlgniku seisukoha ära telefoni teel 01.09.2022.a. Võlgnik vastuväiteid pankrotihalduri ja usaldusisiku kohta ei esitanud.
4.Kohus tegi päringud registritesse ning tuvastas, et võlgnik on OÜ Reinu auto (likvideerimisel) ainuosanik ja likvideerija. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule ei kuulu kinnisvara, liiklusregistri andmetel võlgnikule ei kuulu sõidukeid. Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 2 nõuetele ja ei esine FiMS § 14 sätestatud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
6.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus on võlgniku ära kuulanud telefoni teel.
2-22-12504
8.Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulekuks on 1301,85 eurot kuus, mis sisaldab töötasu. Võlgniku selgituste kohaselt ei võimalda tema terviseprobleemid enam püsivat töötamist. Võlgnik on likvideerimisel oleva äriühingu osanik ja likvideerija, mis on asutatud sissemakset tegemata. Muu vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on kohustusi võlausaldaja ees avaldusest nähtuvalt kogusummas vähemalt 31 335,74 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, kulub see suuremas osas igakuiste vajaduste rahuldamiseks ning sellise sissetuleku juures ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik võetud kohustusi täita, kuivõrd võlgniku kohustused on ilmselgelt suuremad kui vara väärtus. Kohus loeb tuvastatuks, et R.L. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.
10.Kohus kuulutab võlgniku R.L. pankroti välja 02. septembril 2022.a kell 11.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Martin Pärn ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 22.09.2022 algusega kell 11.15 virtuaalruumi vahendusel. Isikutel, kes soovivad võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile [email protected]. Teates tuleb märkida tsiviilasja number 222-12504.
11.PankrS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus ei pea vajalikuks R.L.i, kui likvideerija suhtes kohaldada ärikeeldu kuna kohtul puuduvad andmed PankrS § 91 lg 2 kolmandas lauses sätestatu asjaolude esinemise kohta äriühingu likvideerimisel.
12.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude
2-22-12504 maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
13.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et vandeadvokaat Martin Pärn täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 02.09.2023.a. Kohus selgitab: tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised
2-22-12504 pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.