OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus hagi Natalja A. ja N. A. vastu kahju hüvitamise nõudes.
Hagihind
36803,71 eurot
Kohtuistungid
09.03.2022 ja 01.06.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus, e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor, Moor & Silm Law Firm, e-post [email protected] Kostjad: Kostja I: N. A. ik xxx, elukoht xxx; Kostja II: N. A. ik xxx elukoht xxxe-post xxx .
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus hagi N. A. ja N. A. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista OÜ-lt Szilagyi Perzsebet (pankrotis) välja Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 1000 (üks tuhat) eurot.
4.OÜ-l Szilagyi Perzsebet (pankrotis) tuleb punktis 3 temalt välja mõistetud summa tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul. Kohtuotsusele lisatakse makseinfo leht makserekvisiitidega. Nõude riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ-l Szilagyi Perzsebet (pankrotis) tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus hagi N. A. ja N. A. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja esitas 13.10.20209 Viru Maakohtule hagi N. A. ja N. A. vastu kahju hüvitamise nõudes. 24.10.2016 kuulutas Viru Maakohus välja Võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest tulenevalt on Võlgnik 24.08.2016 dateeritud lepinguga „Liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügileping“ võõrandanud (2014. aasta) pinnaserulli AMMANN ASC 110/T3 D tehasetähisega 2823247 (edaspidi nimetatud „Ammann“, vt lisa 2 – Müügileping). Lepingu objektiks oli Ammanni liisinglepingu ennetähtaegne lõpetamine AS SEB Liisingu ja Võlgniku vahel ning Ammanni võõrandamine Võlgniku poolt AS-ile Swedbank Liising OÜ Kohtla Ehitusteenus huvides ning vara valduse üleandmine OÜ-le Kohtla Ehitusteenus. Tehingu hinnaks oli lepingu p 3.2. kohaselt 25’922,49 eurot. Vahetult enne Ammanni võõrandamist teostati sellele rasketehnikale hindamine ning OÜ ValueExpert poolt 17.08.2016 koostatud hindamisakti kohaselt oli Ammanni turuväärtuseks selle võõrandamise hetkel 60’000 eurot (vt lisa 3 – Hindamisakt). Kuivõrd Ammann võõrandati 25’922,49 euroga, siis tekitati selle võõrandamisega 24.08.2016 dateeritud lepingu alusel Võlgnikule kahju 34’077,51 eurot . Hageja leiab, et kostja I on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige sellega, et kostja I on võõrandanud äriühingu vara tunduvalt odavamalt selle tegelikust turuväärtusest. Juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmiseks korraliku ettevõtja hoolsusega ei saa pidada äriühingu vara võõrandamist rohkem kui poole odavama hinnaga. Samuti on kostja I rikkunud ka lojaalsuskohustust, sest kostja I on eelistanud teise firma huve Võlgniku huvidele. Kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on kostja I vastu täidetud järgnevalt: Kostja I oli Võlgniku vara tasuta võõrandamise hetkel Võlgniku juhatuse liige, kelle kohustus oli mh täita äriühingu vara hoidmise kohustust; Kostja I rikkus oma juhatuse liikme kohustusi Võlgniku ees ÄS § 187 lg 1 mõttes; Kostja I tekitas Võlgnikule juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes summas 34077,51 eurot. Võlgniku vara oleks pidanud nimetatud summa võrra suurenema, kui Ammann oleks võõrandatud selle tegelikul turuväärtusel. Kostja I kohustuse rikkumine ja Võlgnikule tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Võlgniku pankrotimenetluses on tuvastatud, et tegelikkuses pani kostja II paika eelkirjeldatud tehingu masina maksumuse ja leppis OÜ Kohtla Ehitusteenus, AS-iga SEB Liising ja AS-ga Swedbank Liising müügitingimustes kokku. Kostja II kaasaaitamisel võõrandas kostja I Ammanni tunduvalt madalama hinnaga, eesmärgiga vara Võlgnikust välja kantida. Kostja I tekitas Kostja II tahtlikul kaasaaitamisel Võlgnikule kahju. Järelikult on kostja II tekitanud Võlgnikule lepinguväliselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 mõttes. Kostja II on Võlgniku nimel tegutsedes võõrandanud Võlgnikule kuulunud vara selgelt turuväärtusest odavamalt, mistõttu on Võlgnikule tekkinud kahju summas 34077,51 eurot. Kuna kostja I ja kostja II on tegutsenud kahju tekitamisel ülaltoodud asjaoludel ühiselt, mille tulemusena on Võlgnikule tekitatud kahju, vastustavad kostjad Võlgniku ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi. Hageja palus rahuldada hagi ja välja mõista solidaarselt N. A.lt ja N. A.lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks põhivõlgnevus summas 34077,51 eurot ja viivis põhivõlalt.
2.Kostjad vaidlesid oma 18.04.2022 seisukohas ja kohtuistungil hagile vastu. Kostja II selgitas, et varasemates kohtuvaidlustes kuni Riigikohtuni, kohtud leidsid, et pinnaserulli müük on toimunud õigesti. Pinnaserull oli liisitud SEB pangalt ja pank andis loa pinnaserulli müügiks. Kostja II ei olnud sel ajal ettevõtte juhatuse liige. Ta tunnistab, et aeg-ajalt andis nõu oma abikaasale, st nõustas abikaasat mitte äriühingut. Kostja I vastuse kohaselt müüs ettevõte pinnaserulli SEB panga nõusolekul. Äriühing oli sunnitud pinnaserulli odavamalt müüma kui hindamisaktis kirjas oli, sest tegemist oli majanduskriisiga ja müügiks oli neil olemas SEB panga nõusolek.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
4.Hagi ese: kahju hüvitamise nõue summas 34 077,51 eurot (kostja I suhtes ÄS § 187 lg.1 ja 2 ja kostja II suhtes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7).
5.Hageja nõue kostja I vastu kahju hüvitamise nõudes ÄS § 187 lg.1 ja 2 alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg.1 ja 2 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja kui võlgniku pankrotihaldur on esitanud kostja I vastu õigusvastaselt kahju tekitamise hagi, tuginedes sellele, et kostja I võlgniku juhatuse liikmena võõrandanud äriühingu vara tunduvalt odavamalt selle tegelikust turuväärtusest. Maakohus tuvastas, et Võlgnik (võlgniku õiguseellane OÜ Astnik Ehitus ja AS SEB Liising sõlmisid 14.10.2014 liisinguleping nr 14108089 pinnaserull AMMANN ASC 110/T3 D, vl.a 2014, 2823247 liisimise kohta. Leping tuli täita 24.10.2017, mille saabudes, pidi OÜ Astnik Ehitus liisingueseme omanikuks saama. 19.08.2016 esitas Astnik Ehitus OÜ juhatuse liige kostja I liisinglepingu lõpetamise taotluse ning märkis taotluses liisingeseme müügihinnaks 25 776, 10 eurot. 24.08.2016 on AS SEB Liising liisingeseme omanikuna, OÜ Astnik Ehitus müüjana ja Swedbank Liising AS ostjana ning OÜ Kohtla Ehitusteenus liisinguvõtjana liisinglepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu, mille kohaselt AS SEB Liising lõpetas OÜ-ga Astnik Ehitus liisinglepingu nr. 14108089 pinnaserull AMMANN ASC 110/T3 D, vl.a 2014, 2823247 liisimise kohta. Liisinglepingu nr 14108089 lõpetamisega seoses müüs OÜ Astnik Ehitus pinnaserull AMMANN ASC 110/T3 D, vl.a 2014, 2823247 Swedbank Liising AS-le, kes pinnaserulli omandamise järel liisis pinnaserulli omakorda OÜ-le Kohtla Ehitus. 24.08.2016 liisinguvõtjana liisinglepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu p.6.1 leppisid pooled kokku, et Lepingu punktis 3.2 märgitud summa Omanikule laekumisel Lepingu eseme omandiõigust Omaniku poolt Müüjale üle ei anta, vaid Lepingu eseme omandiõigus läheb Lepingu punktis 4 toodud müügilepingust tuleneva Müüja omandiõiguse üleandmise kohustuse täitmiseks üle Omanikult Ostjale alates Lepingu punktis 3.2 märgitud summa laekumisest Omaniku arvelduskontole. Tartu Ringkonnakohus tuvastas oma 30.04.2021 otsuses tsiviilasjas 2-19-16601 (otsuse p.14) järgmist: „ Seega ei kuulunud lepinguese võlgniku (OÜ Szilagyi Perzsebet) varasse ei enne tehingu tegemist ega ka tehingu täitmise tulemusena. „. Lepinguesemena käsitles ringkonnakohus pinnaserulli AMMANN ASC 110/T3 D, vl.a 2014, 2823247. Võlgnikule kuulus enne 24. augusti 2016 tehingu tegemist, millega liisinguleping lõpetati, asjaõiguslik ooteõigus liisingulepingu esemele. Hageja on tuginenud oma nõudes sellele, et kostja I võlgniku juhatuse liikmena, rikkus ÄS § 187 lg.1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui võõrandas äriühingu vara tunduvalt odavamalt selle tegelikust turuväärtusest. Hageja heidab kostjale I ette ka lojaalsuskohustuse rikkumist. Maakohus tuvastas, et pinnaserull AMMANN ASC 110/T3 D, vl.a 2014, 2823247 ei olnud võlgniku varaks, so enne 24.08.2016 liisinglepingu lõpetamise kokkulepet ja müügilepingut oli eelpool nimetatud pinnaserulli omanikuks AS SEB Liising ja peale lepingu lõppemist sai pinnaserulli omanikuks Swedbank Liising AS. Võlgnikule kuulus üksnes 14.10.2014 sõlmitud liisingulepingust nr 14108089 tulenevalt asjaõiguslik ooteõigus liisingulepingu esemele. Maakohus on seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud hagis märgitud tehingu puhul kostja I kui võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingu huvide rikkumine ÄS § 187 lg.1 ja 2 mõttes. Tõendamata on ka lojaalsuskohustuse rikkumine. Maakohus möönab, et kuigi
võlgnik ei olnud pinnaserulli omanik, kuulus talle asjaõiguslik ooteõiguse liisinglepingu esemele (pinnaserullile) ning ka asjaõiguslikul ooteõigusel liisinguesemele on mingi väärtus. Hageja, nõude esitajana, peab tõendama selle väärtust. Maakohus leiab, et hageja ei ole selgelt tõendanud asjaõigusliku ooteõiguse väärtust liisinglepingu lõpetamise seisuga. Hagiavalduses hageja põhjendab pinnaserulli väärtust OÜ ValueExpert poolt 17.08.2016 koostatud hindamisaktiga ja akti koostanud tunnistaja Randel-Won Nava ütlustega. Kohtule esitatud hindamisakti kohaselt on vara maksumuseks ilma käibemaksuta 50 000 eurot. Hindamisaktis on aga mh märgitud, et sellel aastal (pinnaserulli võõrandamisaasta) võib lepinguese Eestis ning Skandinaavias jääda üldse müümata. Kui müügile tuleb mitu masinat korraga, on vara hind kuni 25% madalam. Tunnistaja ütlused ei võimalda hindamisaktis toodut erinevalt hinnata.
6.Hageja nõue kostja I vastu kahju hüvitamise nõudes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et pankrotimenetluses leidis tõendamist, et tegelikkuses pani kostja II paika eelkirjeldatud tehingu masina maksumuse ja leppis OÜ Kohtla Ehitusteenus, AS-iga SEB Liising ja AS-ga Swedbank Liising müügitingimustes kokku. Kostja II kaasaaitamisel võõrandas kostja I Ammanni tunduvalt madalama hinnaga, eesmärgiga vara Võlgnikust välja kantida. Kostja I tekitas Kostja II tahtlikul kaasaaitamisel Võlgnikule kahju. Maakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 5 et pinnaserull AMMANN ASC 110/T3 D, vl.a 2014, 2823247 ei olnud võlgniku varaks, so enne 24.08.2016 liisinglepingu lõpetamise kokkulepet ja müügilepingut oli eelpool nimetatud pinnaserulli omanikuks AS SEB Liising ja peale lepingu lõppemist sai pinnaserulli omanikuks Swedbank Liising AS. Võlgnikule kuulus üksnes 14.10.2014 sõlmitud liisingulepingust nr 14108089 tulenevalt asjaõiguslik ooteõigus liisingulepingu esemele. Seega, kuna pinnaserulli omanikuks enne 24.08.2016 liisinglepingu lõpetamise kokkulepet ja müügilepingut oli AS SEB Liising ja peale lepingu lõppemist sai pinnaserulli omanikuks Swedbank Liising AS, so pinnaserull ei olnud võlgniku varaks, ei ole tõendatud, et kostja 2 sai nimetatud tehingut kuidagi äriühingut kahjustavalt mõjutada. Kuna tõendamist ei leidnud äriühingu huvide kahjustamine ning asjaõigusliku ooteõiguse väärtus, ei ole tõendatud ka kostja II poolne võimalik äriühingut kahjustav tegevus. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjad oma menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ning hagejalt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Asjas teadaolevaks menetluskuluks on hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv. TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli aastal 2020 kuni 50 000 eurose hagihinna puhul tasuda riigilõivu 1000 eurot. Antud juhul andis kohus 15.10.2020 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
Käesoleva otsusega jätab kohus hagi rahuldamata, seega TsMS § 190 lg 4 alusel tuleb riigilõiv summas 1000 eurot, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati, temalt riigituludesse täies ulatuses välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude mittetäitmise korral võidakse lahend saata sundtäitmisele ja nõude tasumisega viivitamise korral tuleb TsMS § 179 lg 9 kohaselt tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.