X hagi Tulundusühistu Viirond vastu Tulundusühistu Viirond 18. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. jaanuari 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tulundusühistu Viirond apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
veebruari
2021.
a
Kostja (apellant) Tulundusühistu Viirond (registrikood 10087350), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18. jaanuari 2021. a kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Tulundusühistu Viirond kanda. Mõista Tulundusühistult Viirond X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 585 eurot (käibemaksuga). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-16037 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas hagi Tulundusühistu Viirond (kostja) vastu kostja 18. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt suri X isa Y, kes oli kuni surmani kostja liige, 18. jaanuaril 2019. a. Hageja võttis Y pärandi vastu. 3. jaanuaril 2020. a esitas hageja kostjale avalduse võtta ta vastu kostja liikmeks surnud liikme asemele. Surnud liikme asemele tulundusühistusse pärija astumise võimaluse näeb ette kostja põhikirja punkt 2.13. Hageja avalduse tulundusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta vaatas läbi kostja liikmete üldkoosolek 18. augustil 2020. a.
3.Kostja liikmete üldkoosolek keeldus 18. augusti 2020. a otsusega hageja tulundusühistu liikmeks vastuvõtmisest. Kostja põhikirja punkt 2.13 sätestab, et ühel ühistu liikme pärijatest on õigus astuda ühistusse, kui ta vastab põhikirjas toodud tingimustele ja esitab avalduse ühe aasta jooksul pärast ühistu liikme surma. Nõuded ühistu liikmele on sätestatud kostja põhikirja punktis 2.1, mille kohaselt ühistu liikmeks võivad olla juriidilised ja vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kes oma töö ja teadmistega on võimelised osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja on surnud kostja liikme pärija, kes on esitanud avalduse surnud liikme asemele kostja liikmeks vastuvõtmise kohta ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Kostja tegevusalaks on “Elamute ja mitteeluhoonete ehitus“. Hageja on diplomeeritud insener tööstusja tsiviilehituse erialal ja seega oma töö ja teadmistega on võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Seega vastab hageja kostja põhikirjas ühistu liikmele ettenähtud nõuetele.
4.Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmine on tulundusühistu üldkoosoleku pädevuses vastavalt kostja põhikirja punktile 2.2. Põhikirja punkti 2.4 kohaselt võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda ainult seaduses sätestatud juhtudel. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alused on toodud tulundusühistuseaduse (TÜS) §-is 14. Hageja leidis, et puuduvad seaduses või põhikirjas sätestatud alused tema kostja liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega ei ole kostja liikmete 18. augusti 2020. a üldkoosoleku otsus seaduslik ega põhjendatud. TÜS § 14 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku tehtud keeldumisotsuse võib vaidlustada maakohtus kolme kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et ei ole hageja 3. jaanuari 2020. a avaldust näinud ega kätte saanud, vastasel juhul oleks üldkoosolek juba jaanuaris 2020. a kokku kutsutud. Seega ei ole hageja oma avalduse kostjale esitanud põhikirja punktis 2.13 sätestatud tähtaja jooksul. Kostjal on põhjusi arvata, et hageja ei ole avaldusele 3. jaanuaril 2020. a alla kirjutanud ega seda üle andnud.
2-20-16037
6.Hageja ei olnud otsuse vastuvõtmise ajal, ehk 18. augustil 2020. a tõendanud, et just temal on õigus pärijana astuda ühistusse. Hageja poolt esitatud pärimistunnistusest tuleb välja, et Y pärijateks on kolm isikut: C, X ja D. Otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud teised pärijad esitanud avaldust selle kohta, et nad loobuvad oma õigusest astuda ühistusse.
7.Isegi kui avaldus oli esitatud õigeaegselt, ei ole hageja põhjendanud, kas ja kuidas on ta oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja haridus ei oma tähtsust, kuna kostja ei ole hetkel inseneridest tööstus- ja tsiviilehituses huvitatud. Kuidas konkreetselt oleks hageja kasulik tulundusühistu majandustegevuse arendamiseks ei selgu ka hagiavaldusest.
8.Kostja asus seisukohale, et kuigi nii tulundusühistuseadus kui ka kostja põhikiri annab igale soovijale õiguse esitada avalduse ühistusse astumiseks, ei tähenda see automaatselt, et ühistu üldkoosolek võtab igaühe vastu. Tulundusühistu liikmed otsustavad, keda nad liikmeks võtavad ja keda mitte. Seetõttu leidis kostja, et 18. augustil 2020. a vastu võetud otsus oli ja on seaduslik ning kooskõlas tol ajal kehtiva põhikirjaga.
9.Kostja leidis, et vaatamata sellele, et kohus võib tunnistada tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks, ei saa siiski kohus sundida tulundusühistut avaldajale sobivat otsust vastu võtma. Kohtuotsus ei asendaks tulundusühistu üldkoosoleku otsust, mistõttu hagiavaldusega ei saavuta hageja oma eesmärki.
10.14. detsembri 2020. a seisukohas märkis kostja, et sai hageja avaldusega esmakordselt tutvuda siis, kui otsustas 30. juulil 2020. a kokku kutsuda koosoleku, mille peale esitas D esindaja taotluse koosoleku edasilükkamiseks ja uue koosoleku kokkukutsumiseks. Digikonteineris oli mh ka hageja 3. jaanuari 2020. a avaldus. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning tunnistas kehtetuks kostja
18.augusti 2020. a liikmete üldkoosoleku otsuse, millega keelduti kostja vastuvõtmisest hageja liikmeks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1200 eurot.
12.Maakohus märkis, et vaidlus puudub selles, et 18. augusti 2020. a otsusega keeldus kostja liikmete üldkoosolek hageja tulundusühistu liikmeks vastuvõtmisest. Kuna hagiavaldus on käesolevas asjas esitatud 2. novembril 2020. a, siis on hageja järginud otsuse vaidlustamise tähtaega vastavalt TÜS § 14 lg-le 6.
13.Maakohus luges tuvastatuks hageja 3. jaanuari 2020. a avaldusega ja sellele antud kostja juhatuse liikme kinnitusega avalduse vastuvõtmise kohta 3. jaanuaril 2020. a, et hageja järgis ühistu liikmeks astumise avalduse esitamisel nimetatud tähtaega vastavalt kostja põhikirja punktile 2.13. Paljasõnalised ja oletuslikud on kostja väited, justkui oleks kostjal põhjust arvata, et hageja ei ole avaldusele 3. jaanuaril 2020. a alla kirjutanud ning ei ole seda samal kuupäeval üle andnud. Isegi juhul, kui vastaks tõele kostja väide, et kõik kostja liikmed ei olnud avaldusest teadlikud 3. jaanuari 2020. a seisuga, ei muuda see fakti, et kostja juhatuse liige kui ühistu seadusjärgne esindaja on kinnitanud avalduse kättesaamist 3. jaanuaril 2020. a, mis on TsÜS § 31 lg 5 järgi omistatav kostjale.
2-20-16037
14.Maakohtu hinnangul on põhjendamatu kostja etteheide, justkui poleks hageja otsuse vastuvõtmise ajal 18. augustil 2020. a tõendanud, et just temal on õigus pärijana ühistusse astuda. Maakohtu arvates ei oma tähtsust, et lisaks hagejale olid Y vara pärijateks ka kaks kaaspärijat, kuivõrd nemad ei ole kostjaga liitumise avaldust esitanud. Lisaks ei tulene ei seadusest ega kostja põhikirjast, et pärija ühistusse astumise eelduseks oleks teiste pärijate loobumisavalduste esitamine ühistule. Kuivõrd Y pärijad on kaaspärijad, kellel on AÕS § 71 lg 4 alusel ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, esineb suhetes kostjaga iga surnud liikme pärija surnud liikme osamaksu omanikuna ning Y pärijate sisemised kokkulepped pärandist tulenevate õiguste teostamise kohta kostjat ei puuduta. Arvestades eelnevaid põhjendusi, on alusetud mõlemad kostja 18. augusti 2020. a otsuses esitatud põhjendused hageja kostja liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja avaldus kostja liikmeks astumiseks oleks koostatud tagantjärele ning et avalduse esitamise tähtaeg oleks mööda lastud. Samuti on alusetu kostja väide, nagu poleks hageja tõendanud Y pärandi vastuvõtmist.
15.Hageja märkis maakohtu hinnangul õigesti, et hageja ühistusse vastuvõtmise vastu hääletanud liikmed ei ole leidnud, et hageja ei vastaks põhikirja punktis 2.1 toodud tingimustele. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et nimetatud küsimust oleks arutatud, mistõttu hagejal puudus enne üldkoosolekut või üldkoosoleku ajal võimalus oma vastavust põhikirja punktile 2.1 põhistada ja tõendada. Seetõttu on asjakohatu kostja poolt alles käesolevas kohtumenetluses esitatud väide, justkui poleks hageja ühistusse astumise avalduses põhjendanud, kas ja kuidas on ta oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Kostja on kaotanud õiguse hageja väidetavale mittevastavusele põhikirja tingimustele tugineda, sest vaidlusaluses otsuses puudub sellekohane hageja vastuvõtmisest keeldumise põhjendus, mis olnuks nõutav vastavalt TÜS § 14 lg 3. Lisaks eeltoodule on hageja põhistanud, et tema haridus, teadmised ja kogemus võimaldavad tal osaleda ühistu majandustegevuse arendamisel.
16.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostja liikmete 18. augusti 2020. a üldkoosoleku otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Seetõttu rahuldas maakohus hagi ja tunnistas kostja 18. augusti 2020. a liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks.
17.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1200 eurot. Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
19.Kostja jäi enda maakohtus väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole kostja hageja avaldust 3. jaanuaril 2020. a näinud ega kätte saanud, vastasel juhul oleks üldkoosolek kokku kutsutud juba jaanuaris 2020. a. Kostja sai esimest korda hageja avaldusega tutvuda 28. juulil 2020. a. Avaldus on koostatud tagantjärele ja tekkis alles juulis 2020. a siis, kui kostja oli kokku kutsunud koosoleku D juhatusest tagasi kutsumiseks ja vastava nõude tema vastu esitamiseks. Avaldus on kirjutatud käsitsi, seega pole võimalik tuvastada, et see tõepoolest esitati jaanuaris 2020. a.
2-20-16037
20.Kostja juhtis tähelepanu, et TÜS § 14 lg 3 kohaselt põhjendasid W ja F ühistu liikmetena, miks nad vastuvõtmisest keeldusid ning kuigi kostja põhikiri annab igale soovijale õiguse esitada avalduse ühistusse astumiseks, ei tähenda see automaatselt, et ühistu üldkoosolek võtab igaühe vastu. TÜS § 14 lg 1 p 1 kohaselt võib liikmeks vastuvõtmisest keelduda mõjuvatel põhjustel, nt kui isik ei vasta ühistu põhikirjaga sätestatud nõuetele. Hageja ei vasta põhikirja punktis 2.13 sätestatud nõuetele, sest hageja ei ole esitanud avaldust ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma, sest avaldus on koostatud tagantjärele. Hageja pole vastupidist tõendanud. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
23.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on kostja esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
24.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt eelkõige selle üle, kas hageja järgis kostja liikmeks astumise avalduse esitamisel kostja põhikirja p-is 2.13 sätestatud tähtaega. Arvestades, et hageja isa Y (end TÜ Viirond juhatuse liige) suri 18. jaanuaril 2019. a ja hageja esitas kostjale ühistu liikmeks astumise avalduse 3. jaanuaril 2020. a, järeldas maakohus õigesti, et hageja järgis Y pärijana kostja põhikirja p-is 2.13 sätestatud avalduse esitamise tähtaega. Maakohus tuvastas hageja poolt kostjale avalduse esitamise 3. jaanuari 2020. a avalduse ja sellele antud TÜ Viirond juhatuse liikme kinnituse alusel. Ainuüksi kostja väited, et ta ei ole avaldusega enne 28. juulit 2020. a tutvuda saanud ning viide, et kui kostja oleks avalduse 3. jaanuaril 2020. a kätte saanud, oleks ka üldkoosolek jaanuaris 2020. a kokku kutsutud, 3. jaanuari 2020. a avaldusest nähtuvat ümber ei lükka. Omapoolseid tõendeid kostja hageja väidete ümberlükkamiseks ei ole esitanud.
25.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja 18. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse protokollist ei nähtu TÜS § 14 lg 1 tähenduses ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise õigustamiseks mõjuvat põhjust. Osundatud sätte kohaselt võib liikmeks vastuvõtmisest keelduda mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige järgmised asjaolud: 1) isik ei vasta ühistu põhikirjaga sätestatud nõuetele; 2) ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslikke huve; 3) isik ei tasu osamaksu, kui selle tasumine on liikmeks saamise eelduseks; 4) isik on varem sellest ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu. Apellatsioonkaebuses rõhutab kostja, et hageja ei vasta ühistu põhikirja p-is 2.13 sätestatud nõuetele, sest hageja ei esitanud ühistu liikmeks astumise avaldust ühe aasta jooksul pärast ühistu liikme surma (TÜS § 14 lg 1 p 1). Nagu eelnevalt märgitud leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole Y pärijana kostja põhikirja pis 2.13 sätestatud avalduse esitamise tähtaega mööda lasknud. Maakohus on ka õigesti märkinud, et arvestades TÜS § 14 lg-t 3 ja lg-t 6, peab liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus olema sisuliselt põhjendatud ja selline otsus allub kohtulikule kontrollile. Kui ühistu
2-20-16037 liikmesus on põhikirja kohaselt seotud ka mingi muu mõistlikult eristatava kriteeriumiga, näiteks vanuse alampiir või eeldus, et liige oleks võimeline panustama oma teadmisi ja tööd ühistu majandustegevuse arendamiseks (kostja põhikirja p 2.1), peab liikmeks vastuvõtmise keeldumise otsus vastavaid põhjendusi kajastama. Praegusel juhul ei ole hageja liikmeks vastuvõtmisest keeldutud põhjusel, et hageja ei vasta põhikirja p 2.1. toodud tingimustele, nagu märkis õigesti maakohus.
26.Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud
27.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
28.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Hageja 25. juuli 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 945 eurot (käibemaksuga): apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 tundi; 25. juuli 2022. a menetlusdokumendi koostamine ja edastamine kohtule 15 minutit. Hageja esindaja tunnihind on 150 eurot (millele lisandub käibemaks).
30.Kostja hageja menetluskulude nimekirjale seisukohta ei esitanud.
31.Kolleegium leiab, et hageja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et apellatsioonkaebuses korratakse suures osas maakohtus esitatud seisukohti, mistõttu ka vastus apellatsioonkaebusele tugineb varem väljendatule ning maakohtu otsuse refereerimisele, tuleb apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aega vähendada 2 tunni võrra. Seega peab kolleegium nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks kokku 3 tunni ulatuses. 25. juuli 2022. a menetlusdokumendi koostamisele ja selle kohtule edastamisele kulunud aeg 15 minutit on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.
32.Arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ületa tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
33.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses 585 eurot (3.25 tundi x 150 eurot, millele lisandub käibemaks), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.