Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 18.01.2021, Tallinn 2-20-16037 M. S. hagi Tulundusühistu Viirond vastu Tulundusühistu Viirond 18.08.2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot Hageja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Tulundusühistu Viirond (registrikood 10087350, asukoht Kesk-Sõjamäe tn 24, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov, Companion Õigusbüroo OÜ, Ahtri 8, Tallinn Tel xxxxxxxx. E-post: xxx
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil (kohtuistung toimus videoistungina) osalesid
07.01.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Tulundusühistu Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsus (millega keelduti M. S.i vastuvõtmisest Tulundusühistu Viirond liikmeks).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt Tulundusühistu Viirond välja hageja M. S. kasuks menetluskulud summas 1200 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
2-20-16037 kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.M. S. (hageja) esitas 02.1.2020 Harju Maakohtule hagi Tulundusühistu Viirond vastu Tulundusühistu Viirond 18.08.2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagi asjaolude kohaselt suri 18.01.2019 M. S.i isa J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx), kes oli kuni surmani Tulundusühistu Viirond (kostja) liige. Hageja on J. S.i pärandi vastu võtnud. 03.01.2020 on hageja, surnud J. S.i pärijana, esitanud kostjale avalduse võtta M. S. vastu Tulundusühistu Viirond liikmeks surnud liikme asemele. Surnud liikme asemele Tulundusühistusse pärija astumise võimaluse näeb ette Tulundusühistu Viirond põhikirja punkt 2.13. Hageja 03.01.2020 avalduse Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta vaatas läbi 18.08.2020 Tulundusühistu Viirond liikmete üldkoosolek.
2.18.08.2020 otsusega keeldus Tulundusühistu Viirond liikmete üldkoosolek hageja Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmisest. Tulundusühistu Viirond põhikirja punkt 2.13 sätestab, et ühel ühistu liikmete pärijatel on õigus astuda ühistusse, kui ta vastab põhikirjas toodud tingimustele ja esitab avalduse ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Nõuded ühistu liikmele on sätestatud Tulundusühistu Viirond põhikirja punktis 2.1, mille kohaselt ühistu liikmeks võivad olla juriidilised ja vähemalt 16- aastased füüsilised isikud, kes oma töö ja teadmistega on võimelised osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja on surnud Tulundusühistu Viirond liikme pärija, kes on esitanud avalduse surnud liikme asemele Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Kostja tegevusalaks on „Elamute ja mitteeluhoonete ehitus”. Hageja on diplomeeritud insener tööstus- ja tsiviilehituse erialal ja seega oma töö ja teadmistega on võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Sellest tulenevalt vastab hageja Tulundusühistu Viirond põhikirjas ühistu liikmele ettenähtud nõuetele.
3.Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmine on Tulundusühistu üldkoosoleku pädevuses vastavalt Tulundusühistu Viirond põhikirja punktile 2.2. Põhikirja punkti 2.4 kohaselt võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda ainult seaduses sätestatud juhtudel. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alused on toodud Tulundusühistuseaduse (TÜS) §-is 14, mille lõike 1 järgi liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige järgmised asjaolud: (1) isik ei vasta ühistu põhikirjaga sätestatud nõuetele; (2) ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslikke huve; (3) isik ei tasu osamaksu, kui selle tasumine on liikmeks saamise eelduseks; (4) isik on varem sellest ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu.
4.Hageja leiab, et puuduvad seaduses või põhikirjas sätestatud alused tema kostja liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega ei ole kostja liikmete 18.08.2020 üldkoosoleku otsus seaduslik ega põhjendatud. TÜS § 14 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku tehtud keeldumisotsuse võib vaidlustada maakohtus kolme kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Hageja palub tunnistada Tulundusühistu Viirond 18.08.2020.a liikmete üldkoosoleku otsus kehtetuks.
5.14.12.2020 seisukohas märkis hageja, et jääb täies ulatuses hagiavalduses esitatud nõuete ja asjaolude juurde ning leiab, et 24.11.2020.a menetlusdokumendis kostja esitatud väited ei anna
2-20-16037 hagi rahuldamata jätmiseks alust. Kostja vastuväidete põhjendamatust ja/või asjakohatust käsitleb hageja alljärgnevalt.
6.Oma vastuses väidab kostja paljasõnaliselt, et hageja ei ole olevat avaldusele 03.01.2020.a. alla kirjutanud ning ei ole olevat selle 03.01.2020.a. üle andnud. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt lasub kostjal oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kostja ei ole oma alusetute väidete kinnitamiseks mistahes tõendeid esitanud. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule kostjale adresseeritud hageja avalduse, kus hageja palub vastu võtta teda Tulundusühistu Viirond liikmeks hageja surnud isa, endise Tulundusühistu Viirond liikme J. S.i asemele (hagiavalduse lisa 2). Avalduse sisulisel uurimisel nähtub, et avaldus on dateeritud 03.01.2020 ning sellel on kostja juhatuse liikme allkiri, millega kostja kinnitab avalduse vastuvõtmist 03.01.2020. Seega on tõendatud, et hageja on esitanud oma avalduse kostjale põhikirja punktis 2.13 sätestatud tähtaja jooksul.
7.Arusaamatud on kostja vastuväited, et kostja ei ole olevat hageja avalduse 03.01.2020.a. näinud ega kätte saanud. Kohtule esitatud 03.01.2020 avaldusest nähtub, et avalduse vastuvõtmist on kinnitanud kostja juhatuse liige T. S.. Kostja juhatuse liikme tegevust ja teadmist omistatakse kostjale tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 järgi. Asjakohatud on kostja väited üldkoosoleku kokku kutsumata jätmise kohta jaanuaris 2020.a. Erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumine on kostja juhatuse kohustus tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 40 lg-st 3. Kostja ei saa ette heita hagejale tegevust, mis on kostja enda juhtorgani pädevuses.
8.Hageja märgib täiendavalt, et kostja põhikiri näeb küll surnud liikme liikmelisuse ülemineku pärijatele, kuid põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks juhul, kui pärija ei astu Tulundusühistusse surnud liikme asemele. Sellest tulenevalt kostja põhikirjas sätestatud piirangud (sealhulgas põhikirja punktis 2.13 ajaline piirang) ei kehti vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 153 lg-le 2 (kohaldatakse tulundusühistutele TÜS § 3 lg 1 järgi).
9.Põhjendamatud on kostja väited, et hageja ei ole tõendanud, et temal on õigus pärijana astuda ühistusse. Hageja on esitanud kohtule pärimistunnistuse (hagiavalduse lisa 1), mis kinnitab, et hageja on surnud J. S.i pärandi vastu võtnud. Asjakohatud on kostja väited, et hageja poolt esitatud pärimistunnistusest tuleb välja, et J. S.i pärijateks on kolm isikut: J. S., M. S. ja T. S.. Tulundusühistu Viirond põhikirja punkt 2.13 sätestab, et ühel ühistu liikmete pärijatel on õigus astuda ühistusse, kui ta vastab põhikirjas toodud tingimustele ja esitab avalduse ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Sellest tuleneb, et kostja surnud liikme asemele võib astuda ühistusse ainult üks pärijatest, kes esitas vastavasisulise avalduse ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Vaidlust ei ole selles, et J. S.i pärijad J. ja T. S. ei ole vastavat tahteavaldust kostjale esitanud. Asjakohatud on kostja väited, et otsuse vastuvõtmise ajal, ehk 18.08.2020.a. ei ole teised pärijad esitanud avaldust selle kohta, et nad loobuvad oma õigusest astuda ühistusse. Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene, et pärija ühistusse astumise eelduseks oleks teiste pärijate loobumisavalduste esitamine ühistule.
10.Põhjendamatud on kostja väited, et hageja õigus ühistusse astumiseks ei ole selge. Hageja on J. S.i pärandi vastuvõtmist tõendanud ning esitanud kostjale põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse. Seega on kõik vajalikud tingimused hageja ühistusse astumiseks täidetud. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega suhetes ühistuga esineb iga surnud liikme pärija surnud liikme osamaksu omanikuna. J. S.i pärijate sisemised kokkulepped pärandist tulenevate õiguste teostamise kohta kostjat ei puuduta.
2-20-16037
11.Üllatuslikud on kostja viited Tulundusühistu Viirond põhikirja punktile 2.1, mille kohaselt ühistu liikmeks võivad olla juriidilised isikud ja vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kes oma töö ja teadmistega on võimelised osalema ühistu majandustegevuse arendamisel, ning väited, et hageja nende kriteeriumitele ei vasta. TÜS § 14 lg 3 sätestab, et ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuses peab olema näidatud vastuvõtmisest keeldumise põhjendus. Kohtule esitatud kostja 18.08.2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja ühistusse vastuvõtmise vastu on hääletanud S. E. ja V. E., kes on selgitanud, et „nemad hääletavad Tulundusühistu Viirond liikmeks M. S.i vastu võtmise otsuse vastu järgmistel põhjustel: (1) M. S.i avaldus on koostatud tagantjärele (ehk mitte sellel märgitud kuupäeval), seega põhikirja punktis 2.13 märgitud aastane tähtaeg avalduse esitamiseks on mööda lastud; (2) M. S. ei ole tõendanud, et ta on J. S.i pärandi vastu võtnud“. Hageja ühistusse vastuvõtmise vastu hääletanud liikmed ei ole väitnud, et hageja ei vasta põhikirja punktis 2.1 toodud tingimustele. 18.08.2020 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et nimetatud küsimus oleks päevakorras. Hagejal puudus seetõttu enne üldkoosolekut või üldkoosoleku ajal mistahes võimalus oma vastavust põhikirja punktile 2.1 põhistada ja tõendada. Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse hageja väidetavale mittevastavusele põhikirja tingimustele tugineda.
12.Hageja leiab, et kostja viited põhikirja punktile 2.1 on asjakohatud. Põhikirja punktis 2.1 toodud täiendavad tingimused on mõeldud uutele liikmetele, kes on esitanud astumise avalduse põhikirja punkti 2.2 alusel. Hageja on esitanud avalduse ühistusse astumiseks ühistu surnud liikme asemele. Hageja on surnud liikme üldõigusjärglane, kellele on pärandi vastuvõtmisega läinud täies mahus kostja liikme õiguslik positsioon. Üldõigusjärgluse all mõistetakse õiguseelneja asendamist teise isikuga juba eksisteeriva õigussuhte raames. Nii lähevad PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Tulundusühistu liikmelisusest tulenevad õigused ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (liikmelisuse üleminekut võimaldab mh TÜS § 24), seega lähevad täies mahus pärijale tagasiulatuvalt alates Tulundusühistu liikme surmapäevast. Nimetatut toetab ka ÄS § 153 lg 1, mis kohaldatakse tulundusühistutele TÜS § 3 lg 1 järgi. Üldõigusjärgluse puhul astub õigusjärglane oma õiguseelneja asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut osales. Kuna hagejale on läinud täies mahus kostja eksisteeriva liikme õiguspositsioon, siis ei pea hageja põhikirjas sätestatud tingimustele sobivust täiendavalt põhjendama ega tõendama. Põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse õiguslikuks tähenduseks on sisuliselt pärija nõusolek astuda pärandaja asemele juba olemasolevasse õigussuhtesse. Sel põhjusel ühistusse astumiseks uutele liikmele mõeldud lisakriteeriumid hagejale ei laiene.
13.Hagejale ei laiene põhikirjas sätestatud piirangud (sealhulgas põhikirja punktis 2.1 sätestatud isikuline piirang) ka põhjusel, et kostja põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks juhul, kui pärija ei astu Tulundusühistusse surnud liikme asemele (ÄS § 153 lg 2 koosmõjus TÜS § 3 lg-ga 1). Hageja hinnangul moodustab J. S.le kuuluva liikmelisuse väärtus vähemalt 146 838 eurot, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: Tulundusühistu Viirond (kostja) on kantud äriregistrisse 20.09.1996 Tulundusühistu Viira (ettevõtteregistri registreerimisnumber 010354443) liikmete 12.08.1996 otsuse (lisa 1) ja 12.08.1996 kandeavalduse (lisa 2, muudetud 19.08.1996, lisa 3) alusel. Äriregistrisse esitatud dokumentidest nähtub, et äriregistrisse kandmise aja seisuga olid kostja liikmeteks T. S., tema abikaasa J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx), V. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning viimase abikaasa L. E. (isikukood xxxxxxxxxxx). L. E. on surnud 03.08.2009 (lisa 4). L. E. pärijad ei ole esitanud avaldust liikmeks vastuvõtmise kohta surnud liikme asemele vastavalt L. E. surma ajal kehtinud kostja põhikirja punktile 2.13. Seega L. E. liikmelisus lõppenud TÜS § 16 lg 1 punkti 4 alusel. Seega vahetult enne hageja isa surma oli kostjal 3 liiget – J. S., T. S. ja V. E. Kuigi vaidlustatud 18.08.2020
2-20-16037 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kostja liikmeks ka S. E., ei nähtu kostja äridokumentidest, et viimane oleks kostja liige. Alates kostja äriregistrisse kandmisest ei olnud kostja majandustegevusest saadud tulu Tulundusühistu liikmete vahel jagatud. 31.12.1995 seisuga moodustas kostja omakapital 100 983 eesti krooni (ehk 6453.99 eurot) (lisa 5). 31.12.2019 seisuga moodustas kostja omakapital juba 440 514 eurot, kusjuures eelmiste perioodide jaotamata kasum moodustas 423 930 eurot (lisa 6). Arvestades kostja liikmete arvu ja omakapitali peaks J. S.le kuuluva liikmelisuse väärtus moodustama vähemalt 146 838 (440 514 /3) eurot.
14.Lisaks eelnevale leiab hageja, et temale ei laiene põhikirjas sätestatud piirangud (sealhulgas põhikirja punktis 2.1 sätestatud isikuline piirang) samuti põhjusel, et hoolimata registrisse kantud õiguslikust vormist teostab kostja oma majandustegevust viisil, mis on omane kapitalühingule. Tulundusühistu Viira 12.08.1996 otsusest nähtub, et juba 12.08.1996 otsustasid kostja liikmed tegutseda osaühingu vormis. Tulundusühistule on omane, et ühistu majandustegevust teostavad liikmed oma jõuga. Kostja majandustegevus aga seisneb peamiselt enda kinnisvara üürile andmises. Kostja majandustegevust teostavad palgalised töötajad, tegevjuht (V. E.) saab tasu juhatuse liikmena, mitte ühistu liikmena. Kapitaliühingu puhul ei ole liikmete roll oma tööga majandustegevusse panustada, vaid strateegiliste (juhtimisega seotud) küsimuste lahendamine.
15.Hageja on seisukohal, et tema haridus, teadmised ja kogemus võimaldavad tal osaleda ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja on juba hagiavalduses viidanud asjaolule, et kostja üheks tegevusalaks on „Elamute ja mitteeluhoonete ehitus”. Hageja on kõrgharidus tööstus- ja tsiviilehituse erialal ja seega oma töö ja teadmistega on võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja leiab, et kostja vastupidised väited on selgelt otsitud ning väljendavad mitte kostja kui ühistu, vaid juhatuse liikme (V. E.) isiklikke huve.
16.V. E., kui valitseva mõjuga kostja liige, kasutab oma hääleõigust mitte kostja, vaid enda isiklikest huvidest lähtudes. V. E. käitumisest nähtub selge eesmärk saada täieliku kontrolli kostja tegevuse üle, omastades kogu kostja majandustegevusest saadud tulu endale. V. E. nimetatud eesmärgi saavutamisele plaanipäraselt liigub. Kuigi ühistu oli algselt loodud tulu allikate loomiseks kahele perekonnale (E.d ja S.d), saavad praegusel hetkel tulu kostja majandustegevusest ainult E. perekond - V. E. juhatuse liikmena ja tema lapsed S. E. ja J. S. (ik xxxxxxxxxxx) palgaliste töötajatena. Alates kostja äriregistrisse kandmisest ei olnud kostja majandustegevusest saadud tulu Tulundusühistu liikmete vahel jagatud. Kui pärast J. S.i surma palus T. S. V. E.l kokku kutsuda üldkoosolek dividendide väljamaksmise otsustamiseks, kutsuti T. S. koheselt juhatuse liikmelt tagasi.
17.Kostja venitas põhjendamatult hageja liikmeks astumise avalduse lahendamisega, seejärel keeldus vastuvõtmisest selgelt otsitud põhjendustel. Pärast 18.08.2020.a. otsuse vaidlustamist hageja poolt korraldas kostja (V. E. eesvedamisel) 18.09.2020 üldkoosoleku (lisa 8), kus võeti kostja liikmeks ühistu suhtes täiesti võõrast inimest ning muudeti põhikirja (lisa 9). Kostja põhikirja uus redaktsioon ei näe ette liikmelisuse üleminekut pärijale. Kostja põhikirja uue redaktsiooni kohaselt peavad uued liikmed tasuma osamaksu, mille suurus on 50 000 eurot (vt punkt 2.2) ja mida ei tagastata liikmelisuse lõppemisel (vt punkt 2.2). Kostja põhikirja uue redaktsiooni kohaselt on kõigi tähtsamate ja oluliste küsimuste (eelkõige liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamine - p-d 3.1.3, 3.5.6, 3.7; samuti rahaliste kohustuste suurendamine liikmetele – p 2.2) lahendamine delegeeritud juhatusele. Kostja ainukeseks juhatuse liikmeks on V. E. ning arvestades olemasolevat häälte arvude tasakaalu ei ole juhatuse liikme asendamine (ilma V. E. enda tahteavalduseta) võimalik. 18.09.2020 üldkoosoleku otsustest nähtub V. E. selge eesmärk takistada (või koguni välistada) hageja ühistu liikmeks astumise võimalust. Peaks olema selge, et mõistlik inimene ei nõustu maksma 50 000 eurot astumise eest ühistusse, kus kõik otsused võtab vastu ainult üks inimene, kellel on kõikides küsimustes piiramatu otsustusõigus, ning liikmetel
2-20-16037 puuduvad mistahes õigused, vaid ainult kohustused, mis pealegi võivad muutuda igal ajal otsustusõiguse omava isiku suva järgi.
18.Ülaltoodust nähtub, et hageja liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse tegelik eesmärk on kostja ühe liikme (V. E.) tahe omastada hageja surnud isa eluaegse tööpanuse viljad endale. Ära kasutades hageja isa surma ja selle tagajärjel tekkinud häälteenamust püüab V. E. omastada hageja isa pärandi endale, ära võtta teistest liikmetest võimaluse saada kostja majandustegevusest tulu ning viia neid ühistust väljaastumiseni. Hageja leiab, et nimetatud eesmärgil tegutsemine on heade kommetega vastuolus. TÜS § 521 lg 1 p 2 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele. Kuigi hageja ei ole hagiavalduses 18.08.2020 otsuse tühisusele tuginenud, märgib hageja, et kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud põhimõtet, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).
19.Asjakohatud on kostja väited, et „ühistu ei pea võtma igaühe liikmena vastu“. Hageja selgitab taaskord, et ta ei ole „igaüks“, vaid on kostja surnud liikme üldõigusjärglane, kellele on pärandi vastuvõtmisega läinud täies mahus üle kostja liikme õiguslik positsioon. Kostja on kohustatud vastu võtma kostja surnud liikme pärijat liikmeks, kui pärija on esitanud põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse. TÜS § 14 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku tehtud keeldumisotsuse võib vaidlustada maakohtus kolme kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Seega ei pea hageja „õigusliku huvi“ otsuse kehtetuks tunnistamise vastu eraldi põhjendama. Hageja märgib siiski, et põhjendamatu on kostja arvamus, et otsuse kehtetuks tunnistamine ei võimalda hagejal oma eesmärki saavutada. Otsuse kehtetuks tunnistamisel tuvastab kohus ühtlasi, et hageja ühistusse vastuvõtmisest keeldumiseks puudusid seaduses ja põhikirjas sätestatud alused. TÜS § 52 lg 5 järgi kehtib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi ühistu liikmete, samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Sellest tulenevalt otsuse kehtetuks tunnistamise tagajärjel tekib kostjal kohustus hagejat kostja liikmeks vastu võtta ja kostja liikmetel hääletada otsuse vastuvõtmise poolt.
20.Kokkuvõttes tuleneb ülaltoodust, et 24.11.2020.a menetlusdokumendis kostja esitatud väited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust. Hageja ei käsitle kostjate vastuses esitatud väiteid, mida ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust. Eelnev ei tähenda, et hageja oleks kostja vastavate väidetega nõus.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja esitas 24.11.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi esitatud kujul on põhjendamatu ja hageja seisukohad seaduse ja põhikirja kohaldamise osas on ekslikud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja M. S.i isa J. S. suri 18.01.2019.aastal. Tulundusühistu Viirond põhikirja punkt 2.13 sätestab, et: Ühel ühistu liikme pärijatest on õigus astuda ühistusse, kui ta vastab käesolevas põhikirjas toodud tingimustele ja esitab avalduse ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma.
22.Hageja väidab, et ta esitas avalduse 03.01.2020. aastal ehk ta esitas avalduse surnud liikme asemele Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Kostja ei ole sellega nõus ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hageja avalduse 03.01.2020.a. näinud ega kätte saanud, vastasel juhul oleks üldkoosolek juba jaanuaris 2020.a. kokku kutsutud. Seega ei ole hageja oma avalduse kostjale esitanud põhikirja punktis 2.13 sätestatud tähtaja jooksul. Kostjal on põhjusi arvata, et hageja ei ole avaldusele 03.01.2020.a. alla kirjutanud ning ei ole selle 03.01.2020.a. üle andnud. Kuid hetkel ei sooviks kostja sellest rääkida, kuna loodab, et
2-20-16037 pooled jõuavad kokkuleppele.
23.Hageja ei ole otsuse vastuvõtmise ajal, ehk 18.08.2020.a. tõendanud, et just temal on õigus pärijana astuda ühistusse. Selles osas juhib kostja kohtu tähelepanu, et hageja poolt esitatud pärimistunnistusest tuleb välja, et J. S.i pärijateks on kolm isikut: J. S., M. S. ja T. S. Otsuse vastuvõtmise ajal, ehk 18.08.2020.a. ei ole teised pärijad esitanud avaldust selle kohta, et nad loobuvad oma õigusest astuda ühistusse. Seega ei olnud ning ei ole hageja õigus ühistusse astumiseks selge. Ning ka sel põhjusel oli kostja liikmetel põhjust hääletada otsuse vastu.
24.Tulundusühistu Viirond Põhikirja punkti 2.1 kohaselt: Ühistu liikmeks võivad olla juriidilised isikud ja vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kes oma töö ja teadmistega on võimelised osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Avalduse esitamisel, isegi kui oletada, et see oli tähtaegselt esitatud, ei ole hageja põhjendanud kas ja kuidas on ta oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja haridus ei oma antud juhul tähtsust, kuna kostja ei ole hetkel insenerides tööstus- ja tsiviilehituses huvitatud. Kuidas konkreetselt oleks hageja kasulik tulundusühistu majandustegevuse arendamiseks ei selgu ka hagiavaldusest.
25.Kostja on seisukohal, et kuigi nii tulundusühistuseadus kui ka Tulundusühistu Viirond põhikiri annab igale soovijale esitada avalduse ühistusse astumiseks, ei tähenda see automaatselt, et ühistu üldkoosolek võtab igaühe vastu. Avaldus vaadatakse läbi ja tehakse otsus kas võtta avaldaja ühistu liikmeks või mitte, aga ei pea tingimata võtma. Tulundusühistu liikmetel ei ole kohustust võtta avaldaja või muu isiku ühistu liikmeks. Tulundusühistu liikmed otsustavad ise (ja nendel on ja peab olema õigus otsustada) keda nad liikmeks võtavad ja keda mitte. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et 18.08.2020.a. vastu võetud otsus oli ja on seaduslik ning kooskõlas tol ajal kehtiva põhikirjaga. Ning sel põhjusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
26.Kostja juhib nii hageja kui ka kohtu tähelepanu järgmisele õiguslikule küsimusele: Mööname, et kohus rahuldab hagi ning tunnistab Tulundusühistu Viirond 18.08.2020.a liikmete üldkoosoleku otsus kehtetuks. See aga ei tähenda automaatselt, et hageja saab tänu sellele kohtuotsusele Tulundusühistu Viirond liikmeks. Kostja on seisukohal, et vaatamata sellele, et kohus võib tunnistada tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsus kehtetuks, ei saa siiski kohus sundida tulundusühistut avaldajale sobiva otsuse vastu võtma. Teiste sõnadega ei asenda antud juhul kohtuotsus tulundusühistu üldkoosoleku otsust, ehk kohus ei saa tulundusühistu üldkoosoleku asemel võtta avaldajat või kedagi teist ühistu liikmeks vastu. See aga tähendab, et selle hagiavaldusega ei saavuta hageja oma eesmärki.
27.14.12.2020 seisukohas märkis kostja, et hageja avaldus, mis on väidetavalt kirjutatud 03.01.2020.a., ei ole tähtaegselt esitatud. Kostja pidas vajalikuks selgitada, millistel asjaoludel sai ta hageja 03.01.2020.a. avaldusega tutvuda. 06.07.2020.a. on VIIROND TÜ endine juhatuse liige (hageja ema) T. S. kandnud VIIROND TÜ pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXX oma isiklikule pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX raha summas 17 400 (seitseteist tuhat nelisada) eurot (edaspidi Raha). Tegemist oli omavolilise ja alusetu raha ülekandega. Seoses ülalmainitud juhtumiga teatas kostja oma liikmetele, et kutsub 30.07.2020.a. koosoleku kokku järgmise päevakorraga: 1. Tulundusühistu Viirond juhatuse ümbervalimine (T. S. juhatusest tagasikutsumine); 2. Rahalise nõude esitamine T. S. vastu. Selle peale oli T. S. esindaja poolt edastatud taotlus koosoleku edasilükkamiseks ja uue koosoleku kokkukutsumiseks. Selles digitaalselt allkirjastatud konteineris oli muu hulgas ka hageja 03.01.2020.a. avaldus. Nii sai kostja esimest korda hageja avaldusega tutvuda. Varem ei ole kostja avaldust kätte saanud ega näinud.
2-20-16037
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Hageja on esitanud nõude Tulundusühistu (TÜ) Viirond 18.08.2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlus puudub selles, et 18.08.2020 otsusega keeldus TÜ Viirond liikmete üldkoosolek hageja Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmisest (tl 7-8). Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 14 lg 6 on sätestatud, et üldkoosoleku tehtud keeldumisotsuse võib vaidlustada maakohtus kolme kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Kuna hagiavaldus käesolevas asjas on esitatud 02.11.2020, siis on hageja järginud otsuse vaidlustamise tähtaega.
29.Vaidlus puudub, et hageja M. S.i isa J. S. (kes oli TÜ Viirond liige) suri 18.01.2019 (tl 3). TÜ Viirond põhikirja punkt 2.13 on sätestatud, et ühel ühistu liikme pärijatest on õigus astuda ühistusse, kui ta vastab käesolevas põhikirjas toodud tingimustele ja esitab avalduse ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Kohus on seisukohal, et hageja on järginud ühistu liikmeks astumise avalduse esitamisel nimetatud tähtaega, millise asjaolu loeb kohus tuvastatuks hageja 03.01.2020 avaldusega ja sellele antud TÜ Viirond juhatuse liikme kinnitusega avalduse vastuvõtmise kohta 03.01.2020 (tl 4). Paljasõnalised ja oletuslikud on kostja väited, justkui oleks kostjal põhjust arvata, et hageja ei ole avaldusele 03.01.2020 alla kirjutanud ning ei ole seda 03.01.2020 üle andnud. Isegi juhul, kui vastaks tõele kostja väide, et kõik kostja liikmed ei olnud avaldusest teadlikud 03.01.2020 seisuga, ei muuda see fakti, et TÜ Viirond juhatuse liige kui ühistu seadusjärgne esindaja on kinnitanud avalduse kättesaamist 03.01.2020. Hageja märgib õigesti, et kostja juhatuse liikme tegevust ja teadmist tuleb omistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 järgi kostjale. TsÜS § 31 lg 5 on sätestatud, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.
30.Põhjendamatu on ka kostja etteheide, justkui poleks hageja otsuse vastuvõtmise ajal 18.08.2020 tõendanud, et just temal on õigus pärijana ühistusse astuda. Kostja märgib, et J. S.i pärijateks on kolm isikut: J. S., M. S. ja T. S., kuid 18.08.2020 seisuga ei ole teised pärijad esitanud avaldust selle kohta, et nad loobuvad oma õigusest astuda ühistusse. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu polnuks hageja avaldus ühistusse astumiseks eeltoodud põhjusel selge. Hageja on esitanud kohtule pärimistunnistuse (tl 3), mis kinnitab, et hageja on surnud J. S.i pärandi vastu võtnud. Tähtsust ei oma, et lisaks hagejale olid J. S.i vara pärijateks ka kaks kaaspärijat. Kostja märgib õigesti, et TÜ Viirond põhikirja punkt 2.13 kohaselt on üksnes ühel ühistu liikme pärijal õigus astuda ühistusse, kui ta vastab põhikirjas toodud tingimustele ja esitab avalduse ühe aasta jooksul peale ühistu liikme surma. Vaidlus puudub selles, et J. S.i teised pärijad J. ja T. S. ei ole vastavat tahteavaldust kostjale esitanud. Seetõttu on asjakohatud kostja väited, et otsuse vastuvõtmise ajal 18.08.2020 ei ole teised pärijad esitanud avaldust selle kohta, et nad loobuvad oma õigusest astuda ühistusse.
31.Kohus nõustub hagejaga, et seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene, et pärija ühistusse astumise eelduseks oleks teiste pärijate loobumisavalduste esitamine ühistule. Põhjendatud on ka hageja viide, et pärimisseaduse (PärS) § 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega suhetes ühistuga esineb iga surnud liikme pärija surnud liikme osamaksu omanikuna ning J. S.i pärijate sisemised kokkulepped pärandist tulenevate õiguste teostamise kohta kostjat ei puuduta.
32.TÜS § 14 lg 3 kohaselt peab ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuses olema näidatud vastuvõtmisest keeldumise põhjendus. Kostja 18.08.2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja ühistusse vastuvõtmise vastu on hääletanud S. E. ja V. E., kes on selgitanud, et
2-20-16037 „nemad hääletavad Tulundusühistu Viirond liikmeks M. S.i vastu võtmise otsuse vastu järgmistel põhjustel: (1) M. S.i avaldus on koostatud tagantjärele (ehk mitte sellel märgitud kuupäeval), seega põhikirja punktis 2.13 märgitud aastane tähtaeg avalduse esitamiseks on mööda lastud; (2) M. S. ei ole tõendanud, et ta on J. S.i pärandi vastu võtnud“. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 2931 tuvastatud asjaolusid, on alusetud mõlemad TÜ Viirond 18.08.2020 otsuses esitatud põhjendused hageja TÜ Viirond liikmeks vastuvõtmisest keeldumiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja avaldus TÜ Viirond liikmeks astumiseks oleks koostatud tagantjärele ning et avalduse esitamise tähtaeg oleks mööda lastud. Samuti on alusetu kostja väide, nagu poleks hageja tõendanud J. S.i pärandi vastuvõtmist.
33.TÜ Viirond põhikirja p 2.1 kohaselt võivad ühistu liikmeks olla juriidilised isikud ja vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kes oma töö ja teadmistega on võimelised osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja märgib õigesti, et hageja ühistusse vastuvõtmise vastu hääletanud liikmed ei ole leidnud, et hageja ei vastaks põhikirja punktis 2.1 toodud tingimustele. 18.08.2020 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et nimetatud küsimust oleks arutatud (vt tl 7), mistõttu hagejal puudus enne üldkoosolekut või üldkoosoleku ajal võimalus oma vastavust põhikirja punktile 2.1 põhistada ja tõendada. Seetõttu on täiesti asjakohatu kostja poolt alles käesolevas kohtumenetluses esitatud väide, justkui poleks hageja ühistusse astumise avalduses põhjendanud, kas ja kuidas on ta oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse hageja väidetavale mittevastavusele põhikirja tingimustele tugineda, sest vaidlusaluses otsuses puudub sellekohane hageja vastuvõtmisest keeldumise põhjendus, mis olnuks nõutav vastavalt TÜS § 14 lg 3. Lisaks eeltoodule on hageja põhistanud, et tema haridus, teadmised ja kogemus võimaldavad tal osaleda ühistu majandustegevuse arendamisel. Hageja on juba hagiavalduses viidanud asjaolule, et kostja üheks tegevusalaks on „Elamute ja mitteeluhoonete ehitus” (tl 13). Hagejal on kõrgharidus tööstus- ja tsiviilehituse erialal (tl 9) ja seega võib eeldada, et hageja on oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Kostja seda eeldust ümber lükanud ei ole.
34.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei nähtu vaidlusalusest 18.08.2020 TÜ Viirond liikmete üldkoosoleku otsusest seaduses või põhikirjas sätestatud aluste olemasolu, mis võimaldanuks kostjal keelduda hageja vastuvõtmisest TÜ Viirond liikmeks. Seega ei ole kostja liikmete 18.08.2020 üldkoosoleku otsus seaduslik ega põhjendatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi ja tunnistab Tulundusühistu Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks.
35.Kostja märgib iseenesest õigesti, et kuigi nii tulundusühistuseadus kui ka TÜ Viirond põhikiri annab igale soovijale esitada avalduse ühistusse astumiseks, ei tähenda see automaatselt, et ühistu üldkoosolek võtab igaühe vastu. Iseenesest õige on ka kostja väide, et tulundusühistu liikmetel peab olema õigus otsustada, keda nad liikmeks võtavad ja keda mitte. Eelnev ei tähenda aga seda, et tulundusühistu liikmed võinuks keelduda hageja TÜ Viirond liikmeks vastuvõtmisest ainuüksi oma suva alusel. TÜS § 14 lg 3 ja TÜS § 14 lg 6 järeldub selgelt, et liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus peab olema sisuliselt põhjendatud ja selline otsus allub kohtulikule kontrollile. Lisaks eeltoodule ei ole hageja kui surnud ühistu liikme pärija kostja poolt viidatud n-ö „igaüks“. Kohus nõustub hagejaga, et hagejale ei laiene TÜ Viirond põhikirjas sätestatud piirangud (sealhulgas põhikirja p-s 2.1 sätestatud isikuline piirang ja p-s 2.13. sätestatud ajaline piirang) põhjusel, et kostja põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks juhul, kui pärija ei astu Tulundusühistusse surnud liikme asemele (ÄS § 153 lg 2 koosmõjus TÜS § 3 lg-ga 1). Äriseadustiku § 153 lg 2 on sätestatud, et põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks.
Ekslik on ka kostja arusaam, nagu ei saavutaks hageja Tulundusühistu Viirond 18.08.2020
2-20-16037 liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisega oma eesmärki. Kohus rõhutab veelkord, et TÜS § 14 lg 6 tulenevalt allub liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus kohtulikule kontrollile. TÜ Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisest järeldub, et vähemalt vastava otsuse tegemise ajal puudusid seaduses või põhikirjas sätestatud alused, mis võimaldanuks kostjal keelduda hageja vastuvõtmisest TÜ Viirond liikmeks. Seega peab kostja tegema antud küsimuses uue õiguspärase otsuse. TÜS § 52 lg 5 järgi kehtib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi ühistu liikmete, samuti juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kostja ei tohi ka uue otsuse tegemisel eirata seadust, vastutades vastasel korral võimaliku ebaseadusliku otsusega kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest. Kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-165-03 p-s 31 väljendatud seisukohtadega ei saaks võimaliku uue otsuse tegemine kindlasti seisneda taas samasuguse otsuse vastuvõtmises kui käesoleva kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud TÜ Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsus. Vastasel korral tekiks "nõiaring" ning hageja õiguste tõhus kaitse polekski võimalik.
37.Hageja põhinõude ehk vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamise tõttu ei anna kohus hinnangut hageja väidetele TÜ Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse võimaliku heade kommete vastasuse ja tühisuse osas. Hagi rahuldamise tõttu ei hinda kohus ka muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut hageja väidetele selles, et hoolimata registrisse kantud õiguslikust vormist teostab kostja oma majandustegevust viisil, mis on omane kapitalühingule. Samuti ei hinda kohus hageja väiteid selles, kas V. E., kui valitseva mõjuga kostja liige kasutab oma hääleõigust mitte kostja, vaid enda isiklikest huvidest lähtudes ning kas V. E. käitumisest nähtub eesmärk saada täielik kontroll kostja tegevuse üle, omastades kogu kostja majandustegevusest saadud tulu endale.
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja 08.01.2021 avalduse kohaselt moodustavad hageja menetluskulud seoses tsiviilasja nr 2-20-16037 menetlemisega 08.01.2021 seisuga 2 040,60 eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 1 740,60 eurot kulud õigusabile. Kokku on hagejale õigusabi osutatud 9 h ja 40 minuti ulatuses. Advokaadibüroo tunnihind on 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20%.
40.Kostja leidis oma 11.01.2021 vastuväites, et hageja menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabile) hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas menetlustoiming on tehtud lepingulise esindaja poolt ning võtta arvesse esitatud vastuste ja muude dokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et kostjate esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et pole põhjendatud järgmised kulud: 1. Kliendiga kohtumine ja materjalide analüüs – 4 t; 2. 07.01.2021 kohtuistungiks ettevalmistus – 2 t. Põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu ulatuses võiks olla mitte rohkem kui 3 tundi ja 40 min. Väljamõistmisele saab kuluda vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Hageja lepinguline esindaja on professionaalne õigusteenuste osutaja (vastasel juhul ei saa ta üldse kohtumenetluses osaleda). Järelikult ei saa selline isik kulutada menetlustoimingute tegemiseks nii palju aega kui on märgitud hageja avalduses. Kostja leiab, et ka tunnihind 180 eurot on kõrge ning ei vasta vaidluse keerukusele.
2-20-16037
41.Kohus on seisukohal, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 300 eurot. Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja on näidanud oma õigusabikulude ajalise mahuna 9,67 h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot (koos käibemaksuga) arvestades tähendab kogukulu summas 1740,60 eurot.
42.Kohus leiab, et käesoleva vaidlus ei ole keskmisest keerukam. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot/h. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ületa hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu koos käibemaksuga summat 150 eurot/h. Samuti on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu on ülemäärane. Arvestades hagiavalduse vähest sisulist mahtu, on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu materjalide analüüsiks, kliendikohtumiseks ja hagi koostamiseks ei ületanud käesolevas asjas kokku 4 h. Kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja menetluskulude nimekirja esitamise ajakulu peab kohus põhjendatuks kokku mitte rohkem kui 2 h ulatuses, sest käesoleva vaidluse asjaolud olid selged ja puudus vajadus valmistuda kohtuistungiks hageja lepingulise poolt näidatud mahus. Seega on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku mahus 6 h. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa koos käibemaksuga 900 eurot (6 x 150). Kohus märgib, et kohtu poolt mõistlikuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu (6 h) on sarnane kostja lepingulise esindaja ajakuluga käesolevas menetluses (5,5 h). Kohus ei näe hageja ja kostja esindajate töömahus käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal sellist põhimõttelist erinevust, mis õigustaks hageja esindaja oluliselt suuremat ajakulu võrreldes kostja esindajaga. Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 1200 eurot (riigilõiv 300 eurot + hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 900 eurot).
43.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1200 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.