X avaldus solidaarselt Y ja Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistu vastu lepingujärgse omavastutuse summa 100 euro nõudes
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx Avaldaja lepinguline esindaja: Juri Kononov, OÜ Esgalia õigusbüroo, e-post: xxx, xxx Puudutatud isik I: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Valeria Titova, LITIGANTE Õigusbüroo OÜ, e-post xxx Puudutatud isik II: Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistu (täiendav nimi Õismäe 64 Korteriühistu), registrikood 80166720, asukoht Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 64 Puudutatud isiku II esindaja: juhatuse liige W (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post: xxx; xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON :
1.Rahuldada X avaldus puudutatud isiku I Y ja puudutatud isiku II Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistu vastu solidaarselt lepingujärgse omavastutuse 100 euro nõudes.
2.Mõista solidaarselt puudutatud isikult I Ylt ja puudutatud isikult II Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistult avaldaja X kasuks välja 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta avaldaja X menetluskulud solidaarselt puudutatud isiku I Y ja puudutatud isiku II Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistu kanda.
2.Määrata avaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista solidaarselt puudutatud isikult I Ylt ja puudutatud isikult II Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistult avaldaja X kasuks välja menetluskulud 320 eurot (so 50 eurot riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
AVALDAJA
1.Harju Maakohtu menetluses on avaldaja X avaldus puudutatud isik I Y ja puudutatud isik II Tallinn, Õismäe tee 64 korteriühistu vastu lepingujärgse omavastutuse summa 100 eurot hüvitamiseks (tl 1-2, 35-37, 79-80). Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga Õismäe tee 64-xx, Tallinn. 06.01.2021 uputati avaldaja korterit nr xx ülemisel korrusel asuvast korterist nr xx voolanud reoveega. Uputuse tõttu tekkisid korteri vannitoa laele ja seinale veekahjustused. Korter asukohaga Õismäe tee 64-xx kuulub puudutatud isikule I. Korteriühistu haldusettevõte ABC Haldus OÜ on teates märkinud, et Õismäe tee 64-xx toimus juhtum, milles sai kannatada Õismäe tee 64-xx korter ja õnnetuse tekkepõhjuseks oli, et kanalisatsioonipüstaku ja kanalisatsioonitoru ühendus läks katki. Avaldaja teatas veekahjustusest maja haldavat ettevõtet ning kutsus kohale santehniku OÜ-st AGR, kes vaatas 06.01.2021 üle torud korterites xx ja xx. Korteris nr xx tuvastati vigane kanalisatsioon. Santehniku sõnul voolas vesi korteri laele ja seintele, kui korteri xx WC-potis lasti vett. Avaldaja on seisukohal, et veekahjustuste tekkimises on süüdi puudutatud isik I, sest ta ei hoidnud korras oma korteris asuvat kanalisatsioonitorustikku. Avaldaja korter on kindlustatud ERGO Insurance SE poolt, mille arvelt on tehtud remont ja tekitatud veekahjustused on kõrvaldatud. Remonti tegi kindlustusfirma valitud ettevõte OÜ Saar Vanker. Kuna kindlustuspoliisis on ette nähtud avaldaja omavastutus 100 eurot, siis avaldaja leiab, et puudutatud isikul I on kohustus hüvitada avaldajale omavastutuse summa 100 eurot. Avaldaja on summa tasunud OÜ-le Saar Vanker. Avaldaja on asunud seisukohale, et rikke eest vastutab solidaarselt ka korteriühistu, kes on kinnitanud, et kanalisatsioonitorud on korteriühistu omand. Korteriühistu on rikkunud kaasomandi valitsemise kohustust, mis seisneb elamu Õismäe tee 64 kanalisatsioontorude korda mitte tegemises, s.o tegevusetuses, mis tõi kaasa avaldajale kahju tekitamise. Korteriühistu, saanud veeavariist teada, pidanuks ise kontrollima kõiki kortereid, kus avarii võis toimuda. Korteriühistu möönis vee lekkimist, kuid ei kõrvaldanud õigel ajal veelekke põhjuseid, see näitab ühistu kohusetundetut suhtumist maja hooldamise kohustustesse (tl 1-2, 35-37, 4548, 51-53, 62-63, 79-80, 92, 101-103).
PUUDUTATUD ISIK I
2-21-3501
2.Puudutatud isik I palub 22.06.2021 vastuses jätta avaldus rahuldamata, kuna avaldus on esitatud vale isiku vastu. Puudutatud isik ei saa vastutada kanalisatsioonitorude lekkimise eest, kuna need kuuluvad korteriühistu omandisse. Täiendavalt selgitab puudutatud isik I 24.01.2022 seisukohas, et tema korteris polnud 06.01.2021 uputust, mis oleks võinud tekitada väidetavat uputust avaldaja korteris. Avaldaja pole tõendanud veeavariid korteris nr xx. Kahjunõue 100 eurot pole seotud uputusega ning avaldaja pole tõendanud kahjuhüvitise tasumist kindlustusseltsile ERGO Insurance SE. Avaldaja pole tõendanud ka korteris remondi läbiviimist. Puudutatud isik I palub jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata (tl 22-24, 43-44, 56-59, 84-85, 98-99).
PUUDUTATUD ISIK II
3.Puudutatud isik II selgitab 29.12.2021 vastuses (tl 74), et tõele ei vasta avalduses väidetu, et avaldaja korter uputati voolava reoveega. Avaldaja andis 06.01.2021 hommikul puudutatud isikule I teada, et tema vannituba uputab. Puudutatud isik I visuaalsel vaatlusel enda korteris vett ega uputust ei näinud. Kohalekutsutud santehnik avas ligipääsu torudele, kust nägi, et kerge veeleke toimub ülalpool, kuid tõendeid selle kohta pole. Santehnik avastas korteris nr xx WC-ruumis ligipääsu kanalisatsioonitorule ning kuna toru all oli mõni tilk vett, siis eeldas ta, et see vesi pärineb just sealt. Puudutatud isiku II hinnangul pole see aga võimalik, sest vett oleks pidanud olema rohkem. Ilmselt toimus leke aegamisi pikema aja jooksul. Juhatuse liige hindas olukorda korteris nr xx ning leidis visuaalsel vaatlusel, et malmtoru olukord oli väga halb, oli näha korrosiooni ja amortiseerumist, mis tingiski aeg-ajalt tilkumise. Varasemast on teada hulganisti juhtumeid kortermajas, kus uputatakse paar korrust ülevalpool ja vesi valgub erinevalt, sest paneelide ja kabiinide liitekohad ei ole ideaalsed ning nende korterite puhul, kus on WC ja vannituba ühenduses (nagu avaldajal), on raske ette arvata, millisel moel vesi püstikust sinna satub. Korteriühistu kahtleb, kas vesi sattus korterisse nr xx korterist nr xx, selle kohta pole tõendeid. Avaldaja ei kutsunud olukorra hindamiseks enda juurde korteriühistu esindajat. Praeguseks on kanalisatsioonitorustik plaanipäraselt vahetatud (tl 74-75, 96-97).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb täielikult rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2; vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 20 kuni 22).
6.Käesolevas menetluses on tuvastatud, et avaldaja avastas 06.01.2021 enne kella 11.08, et tema Tallinnas, Õismäe tee 64-xx asuvas korteris uputas, mille tõttu tekkisid vannitoa ja tualeti laele ja seinale veekahjustused. Veekahjustustest korteris teatas avaldaja kohaselt korteriühistut Õismäe tee 64. Korteriühistu esindaja on 11.06.2021 teatanud, et Õismäe tee 64, Tallinn kortermajas olevad kanalisatsioonitorud on korteriühistu
2-21-3501 omand ja nende hoolduse ja seisukorra eest vastutab korteriühistu Õismäe tee 64 (tl 2526). Korteriühistu haldusettevõtte ABC Haldus OÜ esindaja on koostanud 07.01.2021 Ergo Insurance SE-le teate, mille kohaselt ta kinnitab, et 06.01.2021 toimus aadressil Õismäe tee 64-xx juhtum, milles sai kannatada korter asukohaga Õismäe tee 64-xx ning õnnestuse tekkepõhjuseks oli kanalisatsiooi püstaku ja kanalisatsiooni torustiku ühenduse purunemine. Kahju tekkepõhjuse ülevaatus teostati visuaalsel teel (tl 5). Avaldaja kui kindlustusvõtja korter oli kindlustatud kindlustusandja Ergo Insurance SE poolt kindlustuspoliisi nr 14600239/1 alusel (tl 46-48). Avaldaja omavastutus kõnealuse kahjujuhtumi puhul oli 100 eurot, mille tasumise kohustus oli avaldajal (tl 7, 61-62, 93) ning mille avaldaja ka 25.02.2021 kindlustusandja koostööpartnerile Suur Vanker OÜle tasus (tl 8). TsMS § 5 lg 3 kohaselt hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on kindlustusandjalt Ergo Insurance SE-lt välja nõudnud kahjujuhtumiga nr 2100358 seotud materjalid (tl 72-73). Kindlustusandja esindaja on teostanud 12.02.2021 ülevaatuse akti nr 1293 (kahjujuhtumi tl 2). Kindlustusandja on esitanud 25.11.2021 tagasinõude summas 1050,32 eurot puudutatud isikule I Yle (kahjujuhtumi tl 6). Nimetatud nõude alusel on kindlustusandja leidnud, et 06.01.2021 kahjujuhtum sai alguse Õismäe tee 64-xx korterist ning tekkinud kahju eest vastutab korteri nr xx omanik, kelleks on puudutatud isik II Y (tl 3-4). 06.01.2021 juhtumiga seoses on OÜ AGR koostanud väljakutse akti 06.01.2021 kell 11.08, mille kohaselt on avarii kõrvaldamise kohaks Õismäe tee 64-xx korter, milles oli avarii tualetis ja vannitoas, kus oli lagi ja sein märg; teostati korterite nr xx ja nr xx ülevaatus ning korteris nr xx oli rikkis korteri kanalisatsioon (tl 38-40, tõlge tl 81; fotod tl 6, 82-83).
7.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku ja korteriühistu tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 06.01.2021, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
8.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku I korteris asuvad veetorud on kortermaja ühise kanalisatsioonisüsteemi osa, sh pole puudutatud isik I väitnud, et tema korteri vannitoas asuvad torud, millest võis veekahjustus tekkida, teenindaksid üksnes tema korterit või oleksid muust torustikusüsteemist eemaldatavad. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (vt Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas 2-19-9543/48, p 14). Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud ((võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1)), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause; Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649/57, p-d 13-18).
2-21-3501
9.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (avaldajal) olla puudutatud isikute vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik ja/või korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik ja/või korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul asja lahendamiseks esiteks tuvastada, kas avaldajale on tekkinud kahju, kas puudutatud isikud on oma kohustusi rikkunud ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
11.Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta üldjuhul tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649/57, p 16). Puudutatud isiku I kohustus võib tuleneda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649/57, p 16). Riigikohus on kinnitanud, et juhul, kui kahjustav asjaolu lähtus isiku eriomandi piirest, peab isik (käesoleval juhul puudutatud isik I) vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või et rikkumine oli vabandatav. See lähtub vajadusest jagada tõendamiskoormist, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kuigi puudutatud isik I on seisukohal, et tema korterist veekahjustus alguse ei saanud, on kohtu hinnangul praegu esitatud tõendite pinnalt võimalik piisava kindlusega järeldada, et vesi jõudis avaldaja korterisse ülakorruse ehk puudutatud isiku I korteris asuvast veetorust, mille ühendus kanalisatsioonitoruga oli katkine. Seetõttu lähtus kahjustav asjaolu suure tõenäosusega korteri nr xx piirest. Eeltoodust tulenevalt on kohus selgitanud, et puudutatud isiku I peab tõendama, et tema ei ole rikkunud kohustust hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamises (tl 89-91).
12.Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Need isikud võivad
2-21-3501 VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu. Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Seega peab avaldaja selleks, et tuvastada puudutatud isiku II vastutus kahju eest, tõendama kohustuse rikkumist korteriühistu poolt, kuid ka siin kehtib jagatud tõendamiskoormise põhimõte, ehk kui avaldaja on tõendanud, et kaasomandi osa polnud korras, tuleks puudutatud isikul II tõendada, et ta on täitnud enda kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrashoid (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas 2-18-13649/57, p 21). Eeltoodut on kohus pooltele selgitanud 13.05.2022 kohtumäärusega (tl 89-91).
13.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Tulenevalt TsMS § 232 lg 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses leidnud täielikku tõendamist, et puudutatud isikud, st teine korteriomanik ja korteriühistu on enda kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); nad vastutavad kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule ehk avaldajale on tekkinud kahju 100 eurot (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning puudutatud isikute rikkumise ja avaldaja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
15.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et avaldaja korteri veekahjustused said alguse puudutatud isiku I korterist, mis tekitas avaldaja korteriomandile kahjustusi. Samas ei ole puudutatud isik I tõendanud, et tema ei ole rikkunud kohustust hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest ning puudutatud isik II ei ole tõendanud, et ta on täitnud enda kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrashoid. Kuna kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud, siis vastutavad puudutatud isikud I ja II avaldaja eest solidaarselt.
2-21-3501
16.Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning puudutatud isikult I ja puudutatud isikult II tuleb solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks kahju 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
19.Avaldaja palus jätta kõik menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
20.Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II kanda.
21.Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tasus riigilõivu summas 50 eurot. Seega kuulub vastav kulu puudutatud isikute poolt hüvitamisele.
22.Avaldaja on 10.06.2022 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja õigusabikulu kokku ajaliselt 8,1 tundi kogusummas 810 eurot (ilma käibemaksuta) kujunenud tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: • hagiavaldusese koostamine ja elektrooniliselt koos lisadega kohtuse saatmine 1,8 tundi - 180 eurot; • puudutatud isiku vastusega tutvumine, vastusele seisukoha koostamine ja elektrooniliselt koos lisadega kohtusse esitamine 1,3 tundi - 130 eurot; • vastus kohtu 19.07.2021 kirjale 0,4 tundu - 40 eurot;
2-21-3501 • • • • • •
puudutatud isiku 29.07.2021 vastusega tutvumine, vastusele seisukoha koostamine ja elektrooniliselt koos lisaga kohtusse esitamine 1 tund - 100 eurot; taotluse koostamine puudutatud isiku menetlusse kaasamiseks 0,5 tundi - 50 eurot; puudutatud isiku lõplike seisukohtadega tutvumine, kliendiga seisukoha kujundamine, nendele arvamuse koostamine ja kohtusse saatmine 0,9 tundi - 90 eurot; dokumentidega tutvumine, puudutatud isiku II vastusele seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine 1 tund -100 eurot; dokumentidega tutvumine ja.05.2022 avaldaja seisukoha kohtusse esitamine 0,15 tundi - 15 eurot; puudutatud isikute seisukohtadega tutvumine ja nendele vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 1,05 tundi - 105 eurot.
23.Puudutatud isik I on esitanud avaldaja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele vastuväite 17.06.2022 (tl 104-105).
24.Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana jurist, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul algavad vandeadvokaatide tunnihinnad 110 - 120 eurost, mistõttu saab juristi puhul põhjendatud tunnitasuks olla 90 eurot tunnis (mitte 100 eurot tunnis).
25.Samuti on Riigikohus otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
26.Arvestades eeltoodud kohtupraktikat ning kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, leiab kohus, et avalduses märgitud õigusabiteenuse ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, et vastavad toimingud on vaieldamatult vajalikud, kuid arvestades avalduse alust ja avaldaja nõude suurust, saab nende mõistlikuks ajakuluks pidada kokku 3 tundi. Kuigi käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud kokku kaheksal erineval korral menetlusdokumente, siis antud vaidlus oma põhiolemuselt on alates avalduse esitamisest olnud põhimõtteliselt ühetaoline, avaldaja nõuded ja põhiseisukohad pole muutunud ega olulisel määral täienenud kogu menetluse vältel. Seega saab käesolevas asjas pidada vajalikuks ja põhjendatuks avaldaja õigusabiteenuse osutamise ajaliseks mahuks kokku 3 tundi ning põhjendatud tunnihinnaga 90 eurot moodustab õigusabiteenus kokku 270 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 320 eurot (õigusabikulu 270 eurot + riigilõiv 50 eurot).
2-21-3501
28.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.