Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pankrotimenetluse algatamise seisuga on pärandaja nimele registreeritud kinnistu, asukohaga xxxx maakond, registriosa nr xxxx. Tegemist on garaažiboksiga. Inventuuri kohaselt on boksi orienteeruvaks väärtuseks 1 000.00 eurot. Analoogsed müügipakkumised hetkeseisuga puuduvad. Kuni 10.09.2020 kuulus võlgnikule korteriomand, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx. Korteriomand oli võõrandatud täitemenetluse raames. Kuni 28.04.2010 kuulus võlgnikule korteriomand, asukohaga xxxx, registriosa xxxx. Pärandaja nimele oli avatud konto Swedbank AS-is. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on konto saldo negatiivne. Teistes krediidiasutustes kontod puuduvad. Äriregistri andmetel pärandaja ei oma ega ole omanud osalust juriidilistes isikutes. Pärandaja kogumispensioni konto saldo on arvamuse esitamise kuupäeva seisuga Swedbanki pensionifondi xxxx osakut, hetkeväärtusega 3 544.00 eurot. Liiklusregistri andmete kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul polnud pärandaja nimele sõiduvahendeid registreeritud. Muu vara, sh nõudeõigused kolmandate isikute vastu ning väärtuslikud esemed, polnud tuvastatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et pärandvaraks on pensioniosakud ning kinnistu, kokku orienteeruva väärtusega 4 544.00 eurot. Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku summas 16 398.46 eurot. Kohustustustele lisanduda viivised ning täitemenetluse kulud. Pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks. Seega on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et pärandvara kohustused ületavad varasid ca 12 000.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku surm, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Kuriteo tunnustega teod ei ole tuvastanud. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Aruandest ei nähtu, et haldur oleks tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (alates 01.01.2022 on kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 654.00 eurot). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 650.00 eurot (lisandub käibemaks 130.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 650.00 eurot (lisandub käibemaks 130.00 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.