Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD

O. P. esitas Viru Maakohtule hagi K. H. vastu elatise maksmise lõpetamiseks, elatise võlgnevusest vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 18.11.2016.a kohtuotsusega tuvastati, et K. H. põlvneb O. P.st. Sama kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis K. H. kasuks 100 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest, so 18.11.2016.a kuni K. H. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.2025.a. Viru Maakohtu 31.10.2019.a kohtuotsusega suurendati Viru Maakohtu 18.11.2016.a otsusega tsiviilasjas nr xxx hagejalt väljamõistetud elatist ja mõisteti välja elatis poja K. H. kasuks alates 24.07.2019.a igakuise elatusrahana 270 eurot kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Kohtuotsused on kohtutäitur Risto Kütt täitmisel. Kohtutäitur Risto Kütt 01.11.2021. tõendi kohaselt on O. P.l elatise võlg seisuga 01.11.2021 5047,35 eurot. J. H. suri 27.07.2021.a ning alates 27.07.2021 elab K. H. hageja juures ja on hageja täielikul ülalpidamisel. Vaatamata sellele jätkab kohtutäitur Risto Kütt Viru Maakohtu 18.11.2016.a ja Viru Maakohtu 31.10.2019.a kohtuotsuste täitmist nii jooksva elatise kui ka elatise võlgnevuse osas, kandes elatist surnud J. H. arveldusarvele. J. H.l oli palju võlgnevusi, tema arveldusarve on arestitud. Peale Pensionifondist raha maksmist O. P.le pidas kohtutäitur sellest rahast kinni 1900 eurot ja kandis J. H. arveldusarvele. Seetõttu läksid rahalised vahendid mitte lapse ülalpidamiseks, vaid J. H. rahaliste kohustuste kustutamiseks. Kuna Viru Maakohtu 31.10.2019.a kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud on muutunud, siis tekib hagejal õigus hagi esitamiseks ülalnimetatud kohtuotsusega väljamõistetud elatise lõpetamiseks. Laps elab praegu hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Seega ei ole õigustatud elatise võlgnevuse hagejalt väljamõistmine. Ka ei ole õigustatud hageja suhtes täitemenetluste läbiviimine Viru Maakohtu 18.11.2016.a otsuse ja Viru Maakohtu 31.10.2019.a otsuse alusel. Hageja palub:

ASJA KÄIK

Viru Maakohtu 25.11.2022.a. määrusega rahuldati O. P. taotlus ja talle anti tsiviilasjas nr 2-2117715 riigipoolset menetlusabi, vabastades ta hagiavalduse riigilõivu (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudelt), summas 300 eurot ja hagi tagamise riigilõivu, summas 50 eurot, tasumisest. Viru Maakohtu 25.11.2022.a määrusega rahuldati O. P. riigi õigusabi taotlus ja anti O. P.le riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Viru Maakohtu 25.11.2022.a määrusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja peatati hagi tagamise korras kohtutäitur Risto Küti menetluses olev 25.01.2017.a täitmisavalduse alusel toimuv täitemenetlus nr. 072/2017/137, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohtu 25.11.2022.a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja määrati kostjale K. H.le esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

KOSTJA VASTUS

Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev esitas vastuse, milles kostja tunnistab hagi osaliselt, so osas, millega hageja palub muuta Viru Maakohtu otsust asjas xxx ja lugeda hageja kohustus maksta elatist kostja ülalpidamiseks lõppenuks alates hagi esitamise päevast. Kohus võib teha osaotsuse p-s 1 määratud nõude osas. Osaotsuse tegemisel võib olla osaliselt ka rahuldatud hageja nõue tunnistada lubamatuks täitemenetlus nr 072/2017/137 nõuete osas, mis on muutunud sissenõutavaks pärast hagi esitamist. Teistes osades hagi tunnistamiseks puuduvad vajalikud tõendid, ülejäänud nõude osas võib kostja võtta seisukoha peale seda, kui kostja esitab vastuses loetletud tõendid või teostab vastuses kirjeldatud toiminguid. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt puudub kahtlus sellest, et hagiavaldus on põhjendatud Viru Maakohtu otsusega asjas xxx väljamõistetud elatise tasumiskohustuse lõpetamise osas. Hageja on esitanud nii koos hagiavaldusega kui ka otseselt kostja esindajale surmatunnistuse, mille kohaselt J. H. on surnud 27.07.2021. Kostja isiklikult kinnitas esindajale, et peale ema surma ta elab hageja ja tema elukaaslane juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja elukoht on registreeritud kostja elukohaks. Hagejal on seoses J. H. surmaga tekkinud vastuväited Viru Maakohtu otsusega asjas xxx väljamõistetud elatise vastu, mis põhineb sellele, et kostja hakkas elama hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja esitas kostja esindajale hageja konto väljavõtte, mis tõendab

asjaolu, et sotsiaaltoetus, mis on määratud Sotsiaalabiameti poolt kostja ülalpidamiseks, tasutakse hageja kontole, mis tõendavalt tõendab, et kostja elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Sellega esinevad asjaolud jätta elatis välja mõistmata/lõpetada elatise väljamõistmine perekonnaseaduse § 100 lg 1 alusel. Sellega tekib võimalus muuta Viru Maakohtu otsust asjas xxx TsMS § 459 lg 1 p 2, lg 2 alusel. Eraldi tuleb anda hinnang täitemenetluse lubamatuks tunnistamise osas. Juhul, kui kohus teeb osaotsuse eeltoodud alustel, siis täitemenetlus peab olema tunnistatud lubamatuks peale hagi esitamise päeva täitemenetluses tehtud maksete osas. Kuid tekib probleem sellega, kuidas lahendada hageja nõue vabastada teda elatise tasumise kohustustest, mis on tekkinud enne J. H. surma. Perekonnaseaduse kohaselt elatise nõude esitamiseks õigustatud isik on laps, kuid lapse ülalpidamiseks vajalikud rahavahendid esitatakse siiski tema seaduslikule esindajale, kellega laps elab. Elatisega seotud nõuded, mis on tekkinud enne J. H. surma, ei ole surnud J. pärandvara. Hageja sõnul, peale J. H. surma tegi kohtutäitur kinnipidamised hageja kontolt ja kinnipeetud summad olid kantud üle J. H. arvele. Kostja esindaja ei saa kontrollida antud asjaolu, kuna tema volitused ei laiene kostja esindamisele täitemenetluses. Puudub vaidlus selle kohta, et hagejal on seisuga 01.11.2021.a. võlg täitemenetluses sissenõutava elatise osas. Kostja esindaja ei saa tunnistada hagi selles osas, millega hageja palub faktiliselt vabastada teda võlgnevusest. Rahalistest nõuetest loobumiseks alaealiste nimel on õigustatud tema seaduslik esindaja, kuid loobumiseks on vajalik ka kohtu luba.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et ta ei tea, kas võlgnevuse osas võib täitmise peatada või lahendit muuta nii, et see laekub lapse a/arvele. Ta muudab nõuet, et peatada täitemenetlus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja esindaja tunnistas hagi osaliselt, selgitades, et kostja võtab hagi õigeks selles, et on võimalik muuta kohtuotsust, mille alusel on mõistetud välja elatis. Ka täitmise saab lugeda lubamatuks. Selle lubamatuks tunnistamise aluseks on asjaolu, et laps hakkas elama isa juures. Probleem on sellega, kuidas tagasiulatuvalt võib nõuda võlast vabastamist. Hageja ei maksnud raha, kui laps elas ema juures.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Viru Maakohtu 18.11.2016.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx tuvastati, et K. H. põlvneb O. P.st ning mõisteti hagejalt elatis K. H. kasuks 100 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest, so 18.11.2016.a kuni K. H. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.2025.a. Kohtuotsuse kohaselt tuli väljamõistetud elatis kanda J. H. pangakontole. (tl 6-10) Viru Maakohtu 31.10.2019.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx suurendati Viru Maakohtu 18.11.2016.a otsusega tsiviilasjas nr xxx hagejalt väljamõistetud elatist ja mõisteti välja elatis poja K. H. kasuks alates 24.07.2019.a igakuise elatusrahana 270 eurot kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. (tl 11- 15) J. H. suri 27.07.2021. (tl 16). Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 01.11.2021 õiendi kohaselt on kohtutäitur Risto Kütti büroos täitmisel 18.11.2016 kohtuotsus nr xxx, O. P. suhtes elatis nõudes K. H. kasuks. Seisuga 01.11.2021 on elatise võlg 5047,35 eurot. (tl 17). Asjas puudub vaidlus selles, et alates 27.07.2021 elab alaealine K. H. oma isa O. P. juures.

Vanemate õigused on sätestatud Perekonnaseaduse (PKS) 8 peatükis. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuna K. H. elab alates 27.07.2021 oma isa O. P. juures, siis osaleb hageja faktiliselt lapse kasvatamises ja hooldamises ning tema ülalpidamiskulude kandmises. Seetõttu ei ole kostja alates 27.07.2021 õigustatud saama elatist enda ülalpidamiseks. Seetõttu esinevad asjaolud elatise maksmise lõpetamiseks perekonnaseaduse § 100 lg 1 alusel ja Viru Maakohtu otsuse 31.10.2019 tsiviilasjas xxx muutmiseks TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Samuti kuulub Viru Maakohtu 31.10.2019.a otsusega K. H. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise nõuete sundtäitmine alates 27.07.2021.a lubamatuks tunnistamisele. Asjaolu, et hageja kasvatab alates 27.07.2021 last, ei anna iseenesest alust vabastada teda Viru Maakohtu 18.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx ja Viru Maakohtu 31.10.2019.a otsusega väljamõistetud elatise võlgnevusest summas 5047,35 eurot. Samuti puuduvad asjaolud, mis annaksid alust tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr xxx Viru Maakohtu 18.11.2016.a kohtuotsusega K. H. ülalpidamiseks tekkinud elatise võla osas sundtäitmine alates 27.07.2021.a. Seetõttu puudub kohtul alus nimetatud nõuete rahuldamiseks. Elatise võlgnevuse osas on sissenõudjaks laps, mistõttu leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et laps täiealiseks saamisel otsustab ise, kas ta nõuab hagejalt elatise võlgnevust või mitte. TMS § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukord. Hageja esindaja esitas kohtuistungil taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejal tuleb kostjat igapäevaselt ülal pidada, oleks temalt käesoleval ajal elatise

võlgnevuse kinnipidamine ebaõiglane. Seetõttu peatab kohus Viru Maakohtu 18.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr xxx ja Viru Maakohtu 31.10.2019.a otsusega tsiviilasjas xxx väljamõistetud elatise võlgnevuse summas 5047,35 eurot suhtes toimuva täitemenetluse kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni, so xx.xx.2025. Täitemenetluse jätkamise/lõpetamise aluseks alates 10.03.2025 on K. H. avaldus. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt TsMS 163 lg kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejale antud riigipoolse menetlusabi ja pooltele antud riigi õigusabikulud jätab kohus riigi kanda. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.