Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute S K ja S K kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-22-2475 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUDED
1.Avaldaja on korteriomandi xxx omanik. Korteriomand xxx on puudutatud isikute ühisomandis. Poolte korteriomandid ei ole kindlustatud.
2.23.07.2021 öösel tundis avaldaja suitsu ja ärkas üles. Leiti, et tema vannitoas tuleb seinast suitsu. Avaldaja arvas, et tema elektrijuhtmestik läks põlema ja kutsus tuletõrje. Kohale saabunud tuletõrjujad lõhkusid seina ja asusid kustutama tulekahju, kuid suits läks minema. Allkorruse naabritel korteris oli kõik korras. Seejärel hakati koputama puudutatud isikute korteri uksele, kuid seal ei olnud kedagi kodus. Vahepeal tuli suitsu juurde ja hakkasid paistma leegid. Seejärel hakati korteriomanikule helistama. Kuna ajavahemikus 02.30 - 07.00 polnud puudutatud isikute korterisse ligipääsu, siis kustutasid tuletõrjujad tulekahju avaldaja vannitoas oleva ventilatsiooni kaudu. Päästetööde käigus kahjustati avaldaja eriomandit - vannitoa seinad ja lagi.
3.Puudutatud isikute korterisse pääsedes avastasid tuletõrjujad vannitoas tulekahju ning põlenud pesumasina, mille põlemisgaasid levisid mööda ventilatsioonišahti korterisse nr x, mis kuulub avaldajale.
4.Vastavalt 19.08.2021 Päästeameti õiendile toimus 23.07.2021 puudutatud isikute korteris tulekahju ning tekkepõhjuseks oli rike elektriseadmes (vannitoa ventilaatoris).
5.Mitme kuu jooksul püüdis avaldaja talle tekitatud kahju hüvitamise küsimust rahumeelselt lahendada, kuid tulutult.
6.Remonditööde maksumuse väljaselgitamiseks pöördus avaldaja G OÜ poole, kes esitas 01.12.2021 hinnapakkumise summas kokku 1200 eurot. Kahjuhüvitis koosneb vannitoa kahjustatud osade taastamise kuludes. Nimelt, lahtiste osade eemaldamine, moodullae ehitus (3 m2) ja valguse taastamine, seinte taastamine veekindla plaadiga (10 m2), koristus ja prahi äraviimine.
7.Avaldaja oli sunnitud pöörduma K Õ OÜ juristi poole läbirääkimiste pidamiseks puudutatud isikutega vaidluse rahumeelseks lahendamiseks. Avaldaja esindaja võttis puudutatud isikuga 1 telefoni teel ühendust, kuid ta keeldus rääkimast, öeldes, et tal on esindaja – tema tütar. Tütar teatas, et avaldaja pressib välja raha ja nad pöörduvad politseisse. Seejärel 07.01.2022 esitati puudutatud isikutele kahjunõue, mille kohaselt pakuti üle kanda kahjusumma avaldaja kontole hiljemalt 25.01.2022. Puudutatud isikud jätsid kahjunõudele vastamata. 01.02.2022 võttis avaldaja esindaja uuesti ühendust puudutatud isikuga 1, kes avaldas, et on nõus maksma ainult 350 eurot. Samuti avaldas ta, et juhtumiga tegeleb tema tütar, kes soovib tulla koos spetsialistiga ja ise kahju hinnata. Kuni käesoleva ajani aga keegi ei ole tulnud. Avaldaja arvates tekitasid puudutatud isikud
2-22-2475 talle otsest varalist kahju esindajakulude näol summas 200 eurot (27.12.21 K Õ OÜ arve).
8.Puudutatud isikud peavad hüvitama avaldajale kahju kõrvaldamise kulud, kuna tulekahju sai alguse nende korteriomandi eriomandis asuvast ja nende kasutuses olevast elektriseadmest ning nad rikkusid elektriseadme korrashoiu kohustust.
9.Avaldaja palub: välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks kahjuhüvitis 1400 eurot, millest 1200 eurot on remondikulud ja 200 eurot on esindajakulud; välja mõista menetluskulud.
10.Seonduvalt puudutatud isikute seisukohtadega märgib avaldaja järgmist. Puudutatud isikud ei eita, et (i) öösel 23.07.2021 nende korteris nr x esimesel korrusel toimus tulekahju, (ii) tekkepõhjus oli rike elektriseadmes (vannitoa sundventilaatoris, mille järgi põles pesumasin), et (iii) suits levis mööda vannitoa ventilatsiooni šahti üles avaldaja korterisse nr x kolmandal korrusel, et (iv) tuletõrjujad lõhkusid avaldaja vannitoas püstaku seina ja vahelae, millega avaldajale tekkis kahju.
11.Puudutatud isikud vaidlevad kahjusumma suuruse vastu, leides, et kulud on liialdatud. Puudutatud isikute vastuväited pole põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 järgi on avaldajal õigus nõuda olukorra taastamist, mis oli enne kahju tekitamist. Enne kahju tekitamist oli avaldaja korteri vannitoas terve vahelagi ja seinad. Vannitoa kahjustuseelsesse olukorda taastamise maksumuse hindamiseks pöördus avaldaja spetsialistide poole, kes esitasid hinnapakkumise. Puudutatud isikud leiavad põhjendamatult, et tuleks taastada ainult seinad mahuga 5 m2. Avaldaja ei nõustu sellega, et osa vannitoa seinetest on üht värvi ja tüüpi ning teine osa teist tüüpi. Väär on puudutatud isikute väide selle kohta, et „S K hinnapakkumises on toodud välja kogu elektri välja vahetamine“. Tulekahju kustutamise käigus kahjustati avaldaja vannitoa elektrijuhtmestikku, kuid avaldaja poolt esitatud hinnapakkumises puudub elektrijuhtmestiku vahetamise töö. See töö on tehtud avaldaja tuttava abil. Hinnapakkumises on toodud „valguse taastamine“ on tegelikkuses seinalambi paigaldamise kulu.
12.Alates 2021.a. juulist oli puudutatud isikutel võimalus esitada omapoolne hinnapakkumine, eksperdi arvamus või teha remonditööd ise, kuid nad ei ole seda teinud. Eeldatavasti küsisid spetsialistid suuremat remonditööhinda kui avaldaja poolt esitatud hinnapakkumises, kuna alates aasta algusest on ehitusmaterjalide ja -tööde hinnad kasvanud – seda kinnitab E OÜ 14.06.22 hinnapakkumine summas 2000 eurot.
13.Puuduvad tõendid selle kohta, et kahju tekkimises on (osaliselt) süüdi avaldaja. Puudutatud isikute poolt esitatud tõendist – kinnisvarahalduri kirjast – tuleneb, et “päästeamet lõhkus krt x püstaku seina ja vahelae”. Avaldaja arvates lükkab see ümber puudutatud isikute väite, et avaldaja “ventilatsioonišaht oli kahjustatud ja kinni ehitatud ja selle tõttu ving liikus nende korterisse”. KÜ X x kinnisvarahalduri kirjast tuleneb, et KÜ hoone kindlustusandja seisukoht oli: „antud juhul on tuvastatud, et kahju ei ole tekkinud korteriühistu ehk kindlustatud isiku poolse õigusvastase kahju tekitamisega, vaid hoopis korteri x eriomandist alguse saanud tulekahjuga. Tulekahju tekkepõhjuseks oli korteris nr
2-22-2475 x pesumasina süttimine. Seega on kahju kannatatud korteriomanikul nõue mitte korteriühistu, vaid korteri nr x omaniku vastu“.
14.Ärakuulamisel märkis avaldaja, et puudutatud isikute korter asub I korrusel ja avaldaja korter III korrusel. Tulekahju põhjustas rike elektriseadmes, tulekahju põletusgaasid läksid vannitoast ventilaatori abil ja ventilatsiooni kaudu avaldaja korterisse. Avaldaja korteri vannituba purustati, kuna ta kutsus tuletõrje, kes mh lammutas seinad. Avaldaja korter sai kahjustatud, kuna alguses oli arusaamatu, kus tulekahju toimus.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED AVALDUSELE
15.Puudutatud isikud märgivad, et 23.07.2021 öösel kell 3:30 helistas neile avaldaja ja ütles, et nende korteris on tulekahju. Puudutatud isikud sõitsid kohale ning seoses sellega, et puudusid korteri võtmed, sisenesid päästjad korterisse läbi akna ja selgitasid välja suitsu põhjuse korteris x.
16.Avaldajale kuuluva korteri šaht, mis viib õhu üles ventilatsioonikorstnasse, oli lõhutud ja põletusgaasid imbusid seetõttu avaldaja korteri vannituppa. Päästeamet lõhkus krt nr x vannitoas püstaku seina ja vahelae, et leida lekkekoht. Leke asus kinni ehitatud vahelae kohal.
17.Mitme kuu vältel ja korduvalt pakkusid puudutatud isikud avaldajale kahju hüvitamist summas 750 eurot. Avaldaja ei nõustunud antud summaga, kuna kulutas raha advokaadile.
18.Puudutatud isikud ei nõustu avalduses nimetatud kahju suurusega ja on nõus maksma 750 eurot. Avaldaja hinnapakkumisele nr xxx esitavad puudutatud isikud järgmised vastuväited: • moodul lae ehitus (3 ruutu) ja valguse taastamine 300 eurot – päästeameti akti põhjal juhtmestik ei olnud kahjustatud; • seinte taastamine veekindla plaadiga (10 ruutu) 420 eurot – šahti remondiks 10 ruutu on palju. K Õ OÜ hakkas ebaviisaks vormis ja ähvardades kahju hüvitamist nõudma. Seepeale puudutatud isikute tütar teatas, et kui jutt sellised kujul jätkub, siis oleme sunnitud pöörduma politseisse. 25.01.22 helistas avaldaja esindaja ebaviisaks vormis ja nõudis raha ülekannet. 01.02.22 pakkusid puudutatud isikud kahju hüvtaimist summas 750 eurot.
19.Korteriühistu esimehe poolt esitatud info alusel oli korteri x ventilatsioonišaht ummistunud, mis viis selleni, et suits on jõudis korterisse x, kuna edasine liikumine oli takistatud. Ventilatsioonišaht korteris x ei olnud nõuetekohane ega kasutuskõlblik. Avaldaja hinnapakkumises on toodud välja kogu elektri väljavahetamine, samuti kõikide seinte väljavahetamine, mitte sein ja lagi nagu Päästeamet on toonud välja oma dokumentides. Avaldaja hinnapakkumine eristub meie poolt toodud hinnapakkumisest.
20.Ärakuulamisel puudutatud isikud märkisid, et nende korteris nr x põles sundventilaator, ja selle tagajärjel hakkas ka pesumasina kärssama. Puudutatud isikutel oli kirjavahetus Päästeameti töötaja L S , kes kirjutas, et lõhutud 1 lagi ja 1 sein. Korteriühistu esimees andis paberi, et avaldaja korteris oli vana juhtmestik ning lõhuti ära ainult sein ja lagi. Oli samuti kirjutatud, et ventilatsioonišaht oli kahjustatud ja kinni ehitatud ja seetõttu see ving
2-22-2475 liikus nende korterisse. Puudutatud isikud käisid II korrusel korteris, mis on nende korteri peal ning nad ei tundnud vinguhaisu ja kõik oli korras.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus lahendab avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
22.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • avaldaja on korteriomandi xxx omanik (tlk 11); • puudutatud isikute ühisomandis on korteriomand xxx (tlk 12); • avaldaja ja puudutatud isikute korteriomandid ei olnud kindlustatud; • 23.07.2021 öösel toimus puudutatud isikutele kuuluvas korteriomandis asuva elektriseadme rikke tõttu tulekahju (tlk 13 – Päästeameti õiend), millest tekkinud suits levis mh avaldaja korteriomandi vannituppa; • avaldaja teatas tulekahjust Päästeametile ning kohale saabunud tuletõrjujad lõhkusid avaldaja korteri vannitoa seina ja asusid tulekahju kustutama avaldaja vannitoas oleva ventilatsiooni kaudu.
23.Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 1400 eurot, millest 1200 eurot on remondikulud ja 200 eurot on kohtuvälised esindajakulud.
24.Puudutatud isikud vaidlevad nõudele vastu ja märgivad kokkuvõtlikult, et (i) avaldaja korteri ventilatsioonišaht ei olnud nõuetekohane ega kasutuskõlblik, see oli ummistunud, mistõttu suits jõudis korterisse avaldaja; (ii) kahjunõue on ülepaisutatud – hinnapakkumises toodud ulatuses avaldajale kahju tekkinud ei ole; (iii) kohtuvälised õigusabikulud on põhjendamatud, kuna esindaja ähvardas puudutatud isikuid ja oli nendega suheldes ebaviisakas.
25.Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt kahjuhüvitist, mis on tekkinud seoses puudutatud isikute poolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • puudutatud isikud on rikkunud kohustust (VÕS § 115 lg 1); • puudutatud isikud vastutavad rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • avaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eespool toodud asjaolusid peab tõendama avaldaja. Puudutatud isikud peavad kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et nad rikkusid kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust
2-22-2475 või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (VÕS § 103 lg 2; vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22).
26.Esmalt selgitab kohus välja, kas puudutatud isikud on kohustust rikkunud. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanikul on kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Menetluses on esile toodud, et puudutatud isikute korteris süttis ventilatsiooniventilaator, mis omakorda süütas korteris asuva pesumasina (tlk 1 ja 2 - fotod). Pooled selle üle ei vaielnud. Nimetatud seadmed asuvad puudutatud isikute eriomandi piirides ning on vajalikud üksnes puudutatud isikute korteri otstarbeliseks kasutamiseks. Seega oli puudutatud isikutel kohustus nimetatud seadmed hoida sellises korras, et need ei põhjustaks kahju kolmandate isikute varale. Kuivõrd nimetatud seadmed teadmata põhjusel süttisid ning puudutatud isikud ei ole esile toonud ja tõendanud, et vastav süttimine oleks olnud vabandatav, vastutavad nad kohustuse rikkumise eest. Seega on tõendatud, et puudutatud isikud rikkusid KrtS § 31 lg-s 1 sätestatud kohustust ning vastutavad selle eest.
27.Avaldajale on kahju tekkinud, kuivõrd puudutatud isikute poolse kohustuse rikkumise tõttu kohale saabunud Päästeamet lammutas tulekahju kõrvaldamiseks avaldaja korteri vannitoa seinad ja lae (tlk 2 - 4 – fotod). Avaldaja hangitud hinnapakkumise (tlk 14) kohaselt on nimetatud kahju kõrvaldamise, s.o vannitoa taastamine kahjutekkimise eelsesse seisundisse, maksumus 1200 eurot. Kohtu hinnangul on kõik hinnapakkumises märgitud tööd kahju kõrvaldamiseks vajalikud. Töömahuga seotud vastuväited on puudutatud isikute poolt tõendamata, mistõttu lähtub kohus avaldaja poolt esitatud pakkumises märgitud mahtudest. Puudutatud isikute poolt esitatud hinnapakkumine (tlk 60 pöördel) on nende endi poolt koostatud – seda ei ole võimalik tõendina käsitada ja kohus jätab selle tähelepanuta. Seega on tõendatud, et avaldajale tekkis kahju summas 1200 eurot.
28.Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohustuse hoida eriomandi eset korras ning seda kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kaitse-eesmärk on kahtlemata hoida ära teistele korteriomanikele tekkiv võimalik kahju.
29.Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isikud oleksid oma korteris paiknevaid seadmeid hoidnud seisukorras, mis välistaks nende süttimise, siis ei oleks hageja vannituba kahjustada saanud.
30.Tõendamata on väited, et avaldaja korteri ventilatsioonišaht ei olnud nõuetekohane ega kasutuskõlblik. Seda ei kinnita kinnisvarahalduri e-kiri, kuivõrd halduri teadmine põhineb kolmanda isiku (KÜ esindaja) ütlustel. Seega ei esine alust kahju vähendamiseks (VÕS § 139).
2-22-2475
31.Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1200 eurot.
32.Avaldaja on kandnud esindajakulud 200 eurot seonduvalt püüdlustega vaidlus lahendada kompromissiga kohtuväliselt. Riigikohtu praktikast tulenevalt on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014. a otsus asjas 3-2-1-84-14, p 24). Isik, kes on teisele isikule oma õigusvastase käitumisega tekitanud kohtueelseid õigusabikulusid, peab need talle vajalikus ja põhjendatud ulatuses hüvitama. Avaldaja esitas puudutatud isikutele 07.01.2022 nõudekirja (tlk 15), mistõttu pidi avaldaja õigusabi saamiseks pöörduma õigusbüroo poole. Avaldaja kandis puudutatud isikute tegevuse tõttu õigusabikulusid kokku summas 200 eurot (tlk 16 – arve nr xxx). Tegevusteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Avaldajale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tund. Kuivõrd (i) tegemist on juristiga, mitte advokaadiga, (ii) nõudekirja sisu (rohkelt seaduse teksti tsiteerimist) ja maht (ca 1 lk) on tagasihoidlikud, (iii) tegemist ei olnud keeruka nõudega, loeb kohus kohtueelse õigusabi põhjendatud ja mõistlikuks tunnihinnaks 75 eurot. Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista kohtueelne õigusabikulu summas 150 eurot (75 x 2).
33.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus avalduse osaliselt. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1350 eurot.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi seadusandja tahtel tuleb praegune vaidlus lahendada hagita menetluses, on sisult tegemist hagimenetlusega sarnaneva kohtumenetlusega, milles avaldaja rahaline nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
36.Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses kahju hüvitamisega. Kohus on rahuldanud nõude pea terves ulatuses, vähendades diskretsiooniliselt üksnes kohtuväliste esindajakulude tunnihinda. Seega leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-22-2475
38.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahenid jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.