Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-16959
Kohtuasi
X hagi Y ja C vastu lepingu täitmiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. septembri 2021. a määrus (kaja lahendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2021. a tagaseljaotsus menetluskulude jaotuse osas, s.o maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 8 osas ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jätta maakohtu tagaseljaotsus muutmata.
2.Rahuldada C määruskaebus osaliselt ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-2016959 menetluskulude jaotuse osas.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada rahuldamata jäetud osas määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 4).
2-20-16959 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17. novembril 2020 Harju Maakohtule hagi Y ja C (kostja) vastu, milles palus: -
kohustada Y tegema lepingu täitmise tahteavalduse, millega Y annab hagejale üle ja hageja võtab vastu XXX mõttelise osa kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr QQQQQQ) kaasomandist;
-
kohustada Y andma nõusoleku kinnistusraamatu muutmiskande tegemiseks, millega registriossa nr QQQQQQ kantud kinnisasja teises jaos suurendatakse hagejale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa suuruseni WWW;
-
kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu muutmiskande tegemiseks selliselt, et kinnisasja (registriosa nr QQQQQQ) teises jaos vähendatakse kostjale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa XXX võrra ning suurendatakse selle arvelt hagejale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa suuruseni WWW;
-
asendada kannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga.
Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Y 2. mail 2003 kinnistu võlaõigusliku müügilepinguga, millega Y müüs hagejale 10000/78700 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust (registriosa nr XXXX). Müügilepingu esemeks oleva mõttelise osa suurus vastas 10 000 m2-le kogu kinnistu pindalast. Võlaõigusliku müügilepinguga leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu ja esitavad kinnistamisavalduse lepingu eseme omandi üleandmiseks hiljemalt 1. juunil 2003. aastal. Asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks ei ole praeguseni sõlmitud. Võlaõigusliku müügilepingu p-i 3.3. alusel kanti hageja kasuks kinnistusraamatusse eelmärge, mis tagab hageja õigust nõuda omandiõiguse ülekandmist. Y koormas endale kuuluva XXX kinnistu kaasomandiosa hüpoteekidega. Hüpoteekidega tagatud nõuete katteks müüdi Y-le kuuluv kaasomandi osa XXX kinnistust täiteasjas nr 008/2010/986 22. septembril 2010 toimunud enampakkumisel Benefit Capital OÜ-le (registrikood 11987669). Hageja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärge jäi muutmata kujul kehtima. 19. novembril 2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepinguga jagati XXX kinnistu kaasomanike kokkuleppel kaheks eraldiseisvaks kinnistuks. Jagamise tulemusena jäi Y ainuomandisse kinnistu jagamisel tekkinud uus kinnistu pindalaga 39 167 m2 (XXX kinnistu) ning kaasomanike Z ja Benefit Capital OÜ kaasomandisse kinnistu suurusega 39 542 m2 (XXX kinnistu). 02.05.2003. a võlaõigusliku müügilepingu alusel hageja kasuks sisse kantud eelmärge kanti lepingu p 4.3.2. alusel üle XXX kinnistu registriosa III jakku selliselt, et see jäi koormama Benefit Capital OÜ kaasomandi osa. Vastav eelmärke muudatus kanti XXX kinnistu (registriosa nr QQQQQQ) III jakku 24. novembril 2010. Benefit Capital OÜ võõrandas 7. juunil 2016 talle kuuluva kaasomandi osa XXX kinnistust kostjale. Vastav kinnistusraamatu kanne omaniku muutmise kohta tehti 14. juunil 2016. Hageja kasuks
2-20-16959 kinnistusraamatusse kantud eelmärge on endiselt kehtiv. Hageja andis 7. oktoobril 2020 kostjale teada, et soovib notaribüroos vastavad omandi üleandmiseks vajalikud tahteavaldused teha. Kostja notaribüroosse tehingut tegema ei ilmunud.
1.3.Seoses XXX kinnistu jagamisega 19.11.2010. a lepinguga kaheks kinnistuks, muutus allesjääva ning hageja kasuks eelmärkega koormatud XXX kinnistu (registriosa nr QQQQQQ) kaasomandi täisosa kajastav osa kinnistu tegeliku pindala suhtes. Allesjäänud XXX kinnistu suurus on 39 543 m2, millest 10 000 m2 ehk hageja nõude esemeks olev omandiosa moodustab 25,29% ehk murdosana XXX kaasomandist. Kuivõrd hagejale kuulub juba eelnevalt mõtteline osa XXX kinnistu kaasomandist, mille murdosa suurus on 83481025/777988850, saab hagi esemeks oleva mõttelise osa lisandumisega hagejale kuuluva mõttelise osa suuruseks WWW kaasomandist.
2.Maakohus toimetas hagi koos lisadega kostjale avaliku e-toimiku (AET) kaudu kätte 2. märtsil 2020.
3.Kostja hagile ei vastanud.
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 30. märtsi 2021. a tagaseljaotsusega. Maakohus kohustas Y andma tahteavalduse lepingu täitmiseks ning hagejale kuuluva mõttelise osa kaasomandist hagejale üleandmiseks ning kinnistusraamatusse vastavate muutmiskannete tegemiseks. Maakohus kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu muutmiskande tegemiseks, millega vähendatakse kostjale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa ning suurendatakse selle arvelt hagejale kuuluvat mõttelist osa kaasomandist. Maakohus asendas muutmiskannete tegemise nõusolekud kohtulahendiga. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt Y ja kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
5.Maakohus toimetas 30. märtsi 2021. a tagaseljaotsuse kostjale AET-i kaudu kätte 7. aprillil 2021.
6.Kostja esitas 6. mail 2021 tagaseljaotsuse peale kaja.
6.1.Kaja põhjenduste kohaselt võttis maakohus hagi ekslikult menetlusse ning tagaseljaotsuse tegemise asemel oleks hagi tulnud jätta läbi vaatamata. TsMS § 407 lg 5 p 22 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha, kui hagi on ekslikult menetlusse võetud. Hagi kohaselt nõutakse kostjalt nõusolekut kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. Ebaõige kande järgi õigustatud isikult saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-st tulenevalt nõuda üksnes nõusolekut ebaõige kande kustutamiseks, mitte õige kande tegemise eelduseks olevat nõusolekut. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Benefit Capital OÜ kaasomandi osast 7. novembri 2014. a kinnistamisavalduse alusel 83481025/777988850 kaasomandi mõttelisest osa üle antud hagejale ja 22. oktoobri 2018. a kinnistamisavalduse alusel 60461275/777988850 kaasomandi mõttelisest osast F-le. Kuna hageja kasuks seatud eelmärge koormab Benefit Capital OÜ kaasomandi osa tervikuna, siis pärast käsutusi koormab eelmärge hageja, kostja ja F kaasomandite osasid ühiselt. Eelmärkega tagatud kohustus ei ole osadeks jagatav, mistõttu kinnitusraamatu ebaõige kande parandamiseks kohustatud isikud peavad andma nõusolekud ühiselt (ühisvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 64 tähenduses). AÕS § 74 lg 1 kohaselt on kaasomandis oleva eseme käsutamiseks vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Kuigi AÕS § 63 lg 5 järgi kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusolekute andmine ei ole formaalses mõttes eseme käsutamine, on tegemist analoogilise olukorraga, kus kaasomanikud kaotavad nõusoleku andmise tagajärjel omandiõiguse kaasomandis olevale kinnisomandile. Seadusega ei ole otseselt reguleeritud eelmärkega tagatud kohustuse realiseerimist olukorras, kus eelmärkega
2-20-16959 koormatud kinnisomand on mitme isiku kaasomandis. TsÜS § 4 järgi õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. Praegusel juhul tuleb analoogia korras kohaldada AÕS § 74 lg-t 1. Hageja nõude rahuldamise eelduseks ning taotlevate õigusmuudatuste tegemiseks on vajalikud kõigi kaasomanike nõusolekud. Olukorras, kus eelmärkega tagatud nõude rahuldamiseks tuli anda hagejale üle Benefit Capital OÜ kaasomandi osa tervikuna, oli vajalik kõigi praeguste kaasomanike ühine nõusolek. Seega on hageja AÕS § 63 lg-st 5 tulenev nõue suunatud ka nende isikute vastu. Maakohus ei saanud lahendada kande parandamise hagi ilma kõigi kohustatud isikute kaasamata. Tegemist on materiaalõiguslikult vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 tähenduses.
6.2.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärgiks saada 2. mai 2003. a müügilepingu esemeks oleva kinnistu kaasomandiosast mõttelise osa omanikuks, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Hageja eesmärk on saavutatav (vähemalt osaliselt) ka kostjalt taotletava nõusolekuta. Nimelt nähtub kinnistusraamatust, et hageja kasuks eelmärkega koormatud Benefit Capital OÜ kaasomandi osast on 7. novembri 2014. a kinnistamisavalduse alusel 83481025/777988850 kaasomandist üle antud hagejale. Ülaltoodud kinnistamisavalduse aluseks olev käsutus on AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 järgi tühine, kuna takistab eelmärkega tagatud nõude maksmapanekut. Hageja on kantud näiva õigustatud isikuna kinnistusraamatusse. Seega on 02.05.2003.a müügilepingu esemeks oleva kinnistu mõttelise osa 83481025/777988850 omandi üleandmiseks vajalikud üksnes Y tahteavaldused, mille tegemist saab asendada Y suhtes jõustunud kohtulahendiga.
6.3.Hagis esitatud nõudeid ei oleks saanud rahuldada ka juhul, kui eeldada hagis esitatud asjaolude õigsust. 02.05.2003.a võlaõigusliku müügilepingu esemeks olev 10000/78700 suurune mõtteline osa Y-le kuuluvast ühe kahendiku (1/2) suurusest mõttelisest osast moodustab arvestuslikult üksnes 12,70 % Y-le kuuluvast mõttelisest osast või 6,35% kinnisasjast (registriosa nr XXXX). Hageja ei tugine hagiavalduses asjaolule, et 02.05.2003. a võlaõigusliku müügilepingu tingimusi oleks muudetud. Seega oleks hageja õigustatud nõudma omandi üleandmist mitte rohkem kui 98804584/777988850 (12,70 %) mõttelist osa kinnistu mõttelisest osast, mis kuulus Y-le. 98804584/777988850 mõttelist osa ületavas osas ei pidanud Y hagejale kinnistu omandiõigust üle andma, mistõttu ei saanud hageja nõuda kostjalt omanikukande kustutamist osas, mis ületab 98804584/777988850 mõttelist osa. Seega hageja nõue vähendada kostjale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa XXX võrra ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui eeldada hagis esitatud asjaolude õigust.
6.4.Tagaseljaotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel jättis kohus kõik menetluskulud solidaarselt Y ja kostja kanda. Tsiviilasjas nr 2-20-16959 ei ole kostjad solidaarvõlgnikud. Seetõttu kohaldub TsMS § 165 lg-s 1 sätestatud üldreegel, mille kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Tsiviilasjas nr 2-20-16959 on iga kostja vastu esitatud erineva sisuga ja erineva mahuga nõuded. Y vastu on esitatud kaks nõuet, kostja vastu üks nõue. Hagi rahuldamise korral peaksid kostjad vastutama TsMS § 165 lg 1 esimese ja teise lause alusel vastavalt menetluses osalemise ulatusele e sõltuvalt hagihindade suuruste proportsioonile (87% Y osa ja 13% kostja osa).
6.5.Tsiviilasjas nr 2-20-16923, mille esemeks on Ü hagi Y ja kostja vastu lepingu täitmiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, liitis maakohus 30. märtsi 2021. a kohtuistungil tehtud protokollilise määrusega tsiviilasjad nr 2-20-16959 ja nr 2-20-16923 ühte menetlusse. Kohtumääruse peale, millega kohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse, ei saa esitada määruskaebust ja seega on 30. märtsi 2021. a kohtumäärus jõustunud selle tegemise ajast. Hagide liitmise tulemusena muutuvad mitu menetlust üheks, mis toob kaasa selle, et edasised menetlustoimingud viiakse läbi ühiselt ning samal poolel menetluses osalevatest isikutest saavad kaashagejad ja kaaskostjad. Seega ei saanud tsiviilasja nr 2-20-16959 menetlev kohus
2-20-16959 teha tagaseljaotsust menetluses, mis oli liidetud tsiviilasjaga nr 2-20-16923. Kuna maakohus menetles tsiviilasju nr 2-20-16959 ja nr 2-20-16923 ühises menetluses, siis tsiviilasjas nr 2-2016923 tehtud kostja menetlustoiminguid tuleb käsitleda tsiviilasjas nr 2-20-16959 tehtud toimingutena. Tsiviilasjas nr 2-20-16923 on kostja esitanud hagile kirjaliku vastuse, milles ta teatas, et „kostja Ü ja X nõudeid ja hagiavaldust ei tunnista“. Ühises menetluses esitatud kostja vastuväited hageja nõuetele ja hagiavaldusele tuleb käsitleda vastusena hagile. Seega ei saanud maakohus praegu asjas tagaseljaotsust teha.
6.6.Hagile vastamata jätmise põhjustena tõi kostja kajas esile järgmised asjaolud: -
2020. aasta oktoobris sai kostja X-lt ja Ü-lt kutse tulla notari juurde omandi üleandmise tahteavalduste tegemiseks viisil, mis nähtub XXX kinnistu kohta kinnistusraamatusse kantud eelmärgetest. Ühtlasi teavitasid X ja Ü, et notari juurde ilmumata jätmisel ja asjaõigusliku lepingu sõlmimata jätmisel esitavad mõlemad kostja vastu hagi.
-
Ü esitas Y ja C vastu hagi lepingu täitmiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-20-16923).
-
Tsiviilasja nr 2-20-16959 e-toimikust nähtuvalt toimetas maakohus hagi kostjale kätte e-toimiku kaudu 8. veebruaril 2021.
-
Kostja selgitas, et ta kinnitas infosüsteemis menetlusdokumentide vastuvõtmist, kuid ei suutnud neid avada.
-
Menetlusdokumente avamata ei olnud kostjal võimalik dokumentide sisuga tutvuda, mistõttu reaalset kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 1 tähenduses) ei toimunud. Kostja arvas ekslikult, et saabunud menetlusdokument on seotud tsiviilasjaga nr 2-20-16923.
-
Kostja teadmatus tsiviilasjas nr 2-20-16959 menetluse alustamisest nähtub tsiviilasjas nr 2-20-16923 30. märtsil 2021 toimunud kohtuistungi protokollist (kaja lisa 3).
7.Hageja leidis, et kaja tuleb rahuldamata jätta. Kostja väited mõjuva põhjuse esinemise kohta hagile vastamata jätmiseks on otsitud ja eluliselt ebausutavad. Hageja seisukohad on järgmised: 1) Kostja selgitus, et kostja ei suutnud e-toimiku vahendusel 8. veebruaril 2021 vastuvõetud dokumente avada ega saanud seetõttu dokumentidega (menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide) tutvuda, ei ole eluliselt usutav ega saa olla käsitletav kaja esitamise aluseks oleva mõjuva põhjusena. Sellise praktika jaatamine tooks kaasa selle, et tagaseljaotsuse peale esitatud kaja tuleks alati rahuldada. Olukorras kus kostjal ei õnnestunud vastuvõetud dokumentidega tutvuda, ei vaevunud ta ligemale kahe kuu jooksul kohtu poole pöörduma, et kohus dokumendid talle uuesti edastaks. Kostja kajale lisatud selgitus menetlusdokumentide vastuvõtmise kohta ei ole käsitletav tõendina. Sama puudutab kostja esindajana tsiviilasjas nr 2-20-16923 esinenud Andres Jermoshini poolt kohtus antud selgitusi. Viidatud menetluses selgus, et esindajal puudub protsessuaalne teovõime kostja esindamiseks. Seega puudub esindaja kohtuistungil antud selgitustel õiguslik tähendus. Kostja võttis tsiviilasjas nr 2-20-16959 menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid e-toimikus vastu. Kuna kostja oli eelnevalt võtnud vastu materjalid tsiviilasjas nr 2-20-16923, pidid dokumentide vastuvõtmisega seotud õigused kostjale teada olema. 2) Kostja teadis, et hageja soovib hagi esitada, sest hoiatas sellest eelnevalt kostjat. 3) Kostja on mõistnud hageja nõuet tema vastu vääralt. Hageja ei nõua ebaõige kande parandamist AÕS §-i 65 alusel. Hageja nõuab kostja tahteavalduse asendamist muutmiskande tegemiseks kinnistusraamatus, millega hageja realiseerib tema kasuks
2-20-16959 kinnistusraamatusse kantud eelmärkega tagatud õiguse. Vastava õiguse tagab hagejale AÕS § 63 lg 5. Õiguse realiseerimise eelduseks olevaid tehinguid, mille alusel tuleks tahteavaldused asendada, ei ole. Praegune vaidlus ei ole seotud ebaõige kande parandamise nõudega AÕS § 65 alusel. 4) Kostja on ekslikult väitnud, et hageja kasuks varem Benefit Capital OÜ-le kuulunud kaasomandi osa koormanud eelmärge jäi samaväärselt kostjale võõrandatud osale koormama ka Benefit Capital OÜ kaasomandi osast hagejale 7. novembril 2014 üle antud osa ning 22. oktoobril 2018 kaasomandi osast Fle üle antud osa. Kostja üritab kohut eksitada. Hagejale läks varem osa Benefit Capital OÜ-le kuulunud kaasomandi osast üle teise eelmärkega (algselt 06.11.2003.a sisse kantud) tagatud õiguse maksma panemisel. F ei ole Benefit Capital OÜ kaasomandi osa kunagi üle andnud. F-le kuuluv kaasomandi osa kinnisasjast läks 19.12.2013.a tsiviilasjas nr 2-13-56677 tagaseljaotsuse alusel üle H-le samuti eelmärkega tagatud õiguse realiseerimisel. Lisaks nimetatud eelmärgetele koormas Benefit Capital OÜ-le kuuluvat kaasomandi osa veel Ü omandiõiguse üleandmise õigust tagav eelmärge. Kõik neli eelmärget koormasid kaasomandi osa paralleelselt, ei olnud kattuvad ega riivanud seega kumulatiivselt vastastikuseid õigusi. Benefit Capital OÜ võõrandas kostjale kaasomandi osa, mida koormasid võõrandamise hetkel jätkuvalt kõik neli eelmärget. Kuna ühe hageja kasuks seatud eelmärkega ning H kasuks seatud eelmärkega tagatud õigused olid selleks hetkeks juba realiseeritud, jäid kostjale võõrandatud kaasomandi osa faktiliselt koormama üksnes teine hageja kasuks seatud eelmärge ning Ü kasuks seatud eelmärge. Kohtule esitatud hagiavaldusega soovis hageja tema kasuks seatud allesjäänud eelmärkega tagatud õiguse realiseerida. 5) Kostja on esitanud hüpoteetilise väite mille kohaselt oleks kõigi kaasomanike nõusolek vajalik juhul, kui hageja kasuks seatud eelmärkega oleks tagatud kohustus anda hagejale üle kogu Benefit Capital OÜ kaasomandi osa tervikuna. Sellisel hüpoteetilisel konstruktsioonil puudub õiguslik sisu, kuivõrd käesoleval juhul ei taganud eelmärge sellist kohustust. Kõik Benefit Capital OÜ-le kuulunud kaasomandiosa koormanud eelmärgetega tagatud õigused olid ja on realiseeritavad paralleelselt ning kumulatiivselt. Asjaolu, et Benefit Capital OÜ võõrandas teatud ajahetkel temale jäänud kaasomandi osa kostjale, ei muuda vastavat asjaolu ega ka eelmärgetega tagatud õigusi. Praegune vaidlus ei puuduta teiste kaasomanike ega eelmärgetega tagatud õiguste omanike õigusi, vaid üksnes hageja ja hagiavalduses märgitud kostjate õigusi. 6) Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-20-16923) oli paralleelselt Ü hagi samade kostjate vastu analoogsel õiguslikul alusel ning faktilistel asjaoludel. Tsiviilasjas nr 220-16923 vaatas kohus hagi sisuliselt läbi ning rahuldas selle 30. juuni 2021. a otsusega ning vastav lahend on jõustunud. Eelneva tõttu ei ole võimalik järeldada, et praeguses vaidluses oleks maakohtul tulnud jätta hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Lähtudes tsiviilasjas 2-20-16923 tehtud otsusest, saab väita, et hagejal ei olnud mitte üksnes võimalik esitatud asjaoludel hagi esitada, vaid tõenäoliselt oleks hagi ka sisulise lahendiga rahuldatud. 7) Kostja üritab kohut eksitada väites, et maakohus liitis 30. märtsil 2021. toimunud kohtuistungil protokollilise määrusega praeguse asja menetluse tsiviilasja nr 2-2016923 menetlusega. Maakohus leidis viidatud istungil, et taotlus on põhjendatud ning selgitas, et teeb vastavasisulise määruse. Kuna samal päeval tegi maakohus asjas nr 220-16959 tagaseljaotsuse, teatas kohus 31. märtsil 2021 tsiviilasja nr 2-20-16923 menetlusosalisi, et menetluste liitmise määrust ei ole võimalik teha, kuna tsiviilasja nr 2-20-16959 menetlus on juba lõppenud.
2-20-16959 8) Kostja seisukohad eelmärkega tagatud kinnistu kaasomandiosa suuruse kohta on põhjendamatud ega vasta eelmärke seadmisel sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu tingimustele. Tegemist on lepingu tõlgendamise küsimusega, mis ei saa see olla aluseks kaja esitamiseks. Selle küsimuse oleks saanud lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. 9) Kostja ei saa kajas esitada vastuväiteid menetluskulude jaotusele. Selliseid vastuväiteid oleks saanud esitada üksnes asja sisulisel lahendamisel. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 13. septembri 2021. a määrusega kostja avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata ning arvas kostja tasutud kautsjoni 550 eurot riigi tuludesse. Kaja menetlemise kulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub Kohtute infosüsteemist, et Yle toimetati hagi ning menetlusse võtmise määrus (23.12.2020 määrus) TsMS § 3111 alusel kätte 2. märtsil 2021. Vastuse esitamise tähtaeg oli 22. märts 2021.a. Kostjale toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 3111 alusel kätte 8. veebruaril 2021. Kostja pidi hagile vastama hiljemalt 1. märtsil 2021. Y ja kostja hagile ei vastanud. Seega tegi maakohus asjas tagaseljaotsuse.
8.2.Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, hagejal on õigus nõuda Y-lt võlaõiguslikus lepingus kokkulepitud kohustuse täitmist - asjaõiguslepingu sõlmimist ja vastavate tahteavaldusete tegemist, kuna asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks ei olnud sõlmitud. Hageja nõue on kvalifitseeritav AÕS § 63 lg-st 3, 4 ja 5 tuleneva nõudena. AÕS 63 lg 3 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärge kaitseb õigustatud isikut nii kohustatud isiku, tema õigusjärglaste kui võlausaldajate vastu, tuues AÕS § 63 lg 3 järgi kaasa igasuguse eelmärkega tagatud nõudeid kahjustava või piirava käsutuse tühisuse. Hageja nõue on põhjendatud, kuna asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine.
8.3.Hageja leidis, et tema suhtes on tühised kõik pärast 13.05.2003.a eelmärke sissekandmist toimunud käsutused.
8.4.Kuna kumbki kostja ei esitanud hagile vastuväiteid, tuli hagi rahuldada.
8.5.Maakohus määras hagi hinnaks TsMS § 126 lg 1 kohaselt kinnistu väärtuse s.o 19 173 eurot 50 senti.
8.6.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt Y ja kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kaja lahendamine
8.7.Maakohus leidis, et kuigi hagi õigusliku põhjendamatuse korral on kohtul TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt õigus jätta hagi läbi vaatamata, ei tulene TsMS § 407 lg 5 p-st 22 tagaseljaotsuse tegemise keeldu. Sellisel juhul on tagaseljaotsuse tegemine keelatud TsMS § 407 lg 1 kohaselt põhjusel, et hagi ei ole selles märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Praegusel juhul on hagi õiguslikult põhjendatud.
8.8.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagi tuli esitada kõigi kaasomanike vastu, ning sellega, et maakohus ei saanud lahendada hagi ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta. Eelmärge ei taganud hageja õigust selliselt, et õigusmuudatuse tegemiseks oleks olnud vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Hagi esitati õigete kostjate vastu. Hageja valib ise, kelle vastu ta oma nõude esitab.
2-20-16959
8.9.Kostja väite osas, et hageja on nõudnud ekslikult vale suurusega kaasomandi mõttelise osa üleandmist, leidis maakohus, et tegemist on lepingu tõlgendamise küsimusega, mida oleks saanud lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtub kohus hagis toodud asjaoludest, mis loetakse kostja poolt omaks võetuks.
8.10.Samuti ei nõustunud maakohus kostja etteheidetega hagi hinna kohta. Praegusel juhul tuleb kohaldada TsMS § 126 lg-t, mille kohaselt on hagi hinnaks kinnistu väärtus. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 407 lg 5 p-i 22 mõttes ei saa lugeda hagi ebaõigesti menetlusse võetuks olukorras, kus hageja on hagis märkinud hagihinna, vastavalt sellele tasunud riigilõivu ning kohus on nõustunud hageja määratud hinnaga ega ole seda muutnud ning seda isegi juhul, kui hagihind on määratud valesti. Riigilõivu vähem tasumine ei takista Riigikohtu arvates tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui riigilõivu on tasutud vastavalt hagihinnale, mis oli hageja ja kohtu arvates õige (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 407, lk 837, punkt 3.5.4; e).
8.11.Maakohus ei nõustunud kostja väidetega tsiviilasjade nr 2-20-16959 ja 2-20-16923 liitmise kohta. Maakohus leidis kostja viidatud istungil, et tsiviilasjade liitmine on põhjendatud. Kuid kuna praeguses asjas tegi maakohus tagaseljaotsuse, siis tsiviilasju ei liidetud.
8.12.Etteheite osas, et maakohus on jätnud menetluskulud ekslikult solidaarselt kostjate kanda leidis maakohus, et menetluskulude jaotust ei saa vaidlustada kaja esitamisel, vaid neid vastuväiteid oleks saanud esitada asja sisulisel lahendamisel. Maakohus selgitas, et TsMS § 165 lg 1 alusel võib kohus otsustada, et kulude eest vastutavad nende kandjad solidaarselt. Kui kaotanud poolel on mitu kostjat, tuleb neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist õigust või kaitsevad end ühise hagi vastu.
8.13.Maakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul TsMS § 415 lg 1 p-s 3 toodud asjaolusid menetluse taastamiseks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ning kohus võis hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja oleks saanud kohtule teada anda, et dokumendid ei avane ning paluda saata menetlusdokumendid muus vormis. Kostja seda ei teinud.
8.14.Kaja menetlemisega seotud kulud jättis maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 13. septembri 2021. a määruse tühistada, kaja rahuldada ning tsiviilasja menetluse taastada. Menetluskulud jätta hageja kanda ning määruskaebuse rahuldamise korral tagastada kajalt tasutud kautsjon 550 eurot.
9.1.Maakohtu kaja rahuldamata jätmise määrus on vastuoluline. Maakohus väidab määruses, et lähtus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel kostjale kätte toimetatud hagis toodud asjaoludest. Samas on maakohus kaja lahendamisel lähtunud kaja menetlemisel esitatud hageja seisukohtadest ja uutest tõenditest.
9.2.Hagi õigusliku perspektiivituse tõttu ei saanud maakohus TsMS § 415 lg 1 p-i 3 kohaselt tagaseljaotsust teha ning oleks pidanud jätma hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
9.3.Kostja jääb kajas esitatud seisukoha juurde, et teda ei saa AÕS § 63 lg 5 alusel kohustada andma nõusolekut kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse hageja kinnistusraamatusse kinnistu mõttelise osa omanikuna. Riigikohus on selgitanud, et isikult, kelle kasuks tehtud kinnistusraamatu kanne on AÕS § 63 lg-st 3 tulenevalt käsutuse tühisuse tõttu ebaõige, ei saa
2-20-16959 nõuda õige tegemise eelduseks olevat nõusolekut AÕS § 63 lg 5 alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-14960, p 10). Ebaõige kande järgi õigustatud isikult saab AÕS § 63 lg 5 alusel nõuda üksnes nõusolekut ebaõige kande kustutamiseks. Seega oleks hageja saanud nõuda kostjalt nõusolekut kostja omanikukande kustutamiseks ulatuses, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Kostja vastu esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning see on ekslikult menetlusse võetud. Tagaseljaotsuse tegemise asemel tuli maakohtul jätta see nõue läbi vaatamata. Maakohus ei ole kostja ülalviidatud väiteid analüüsinud ega mittenõustumist põhjendanud.
9.4.Hageja ei erista erinevate kostjate vastu esitatud nõudeid. Muutmiskande tegemise nõue esitatakse kinnisasja omaniku vastu, kes on lepingu kohaselt kinnisasja üleandmiseks kohustatud, mitte kinnistusraamatusse kantud näiva õigustatud isiku vastu. Kinnistusraamatus muutmiskande tegemiseks tahteavalduse asendamise nõue on suunatud Y vastu, mitte kostja vastu.
9.5.Maakohus ei saanud lahendada kande parandamise nõuet ilma kõigi kohustatud isikute kaasamiseta. Määruskaebuse esitaja põhjendas seda kaja p-s 2.4. Maakohus leidis sellele väitele vastuseks, et hageja valib ise, kelle vastu ta nõude esitab. Riigikohus on selgitanud, et hagi esitamine üksnes osade vältimatute kostjate vastu võib olla taotletava eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu aluseks jätta hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kui õigus on ekslikult kantud kinnistusraamatusse mitme isiku kasuks, tuleb nõue esitada nende kõigi vastu. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja eesmärk on saavutatav ka kostjalt taotletava nõusolekuta (kaja p 2.6).
9.6.Hageja tõi hagi alusena esile asjaolu, et ta sõlmis müügilepingu, mille alusel oli tal õigus omandada kinnistu 10000/78700 suurune mõtteline osa ning pole väitnud, et müügilepingu tingimusi oleks muudetud. Seega ei saanud hageja nõuda hagi resolutsioonis teistsuguses suuruses mõttelise osa üleandmist. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, kuidas „lepingu tõlgendamise“ kaudu oleks hageja õigustatud nõudma kinnistu mõttelise osa üleandmist suuruses, mis on ca kaks korda suurem, kui lepinguga ette nähtud. Tegemist on selge aritmeetilise veaga, mille kõrvaldamist oleks kohus pidanud nõudma hagejalt enne lahendi tegemist. Õige ei ole maakohtu arvamus, et hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel ei saa kohus lepingu tõlgendamise küsimust lahendada. Lepingu tõlgendamise näol on tegemist lepingule õigusliku hinnangu andmisega. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kostja poolt omaks võetuks hagi alusena toodud faktilised asjaolud, mitte hageja õiguslikud seisukohad ja hinnangud. Seega ei saanud kohus lepingu tõlgendamise küsimuses kostja omaksvõttu eeldada, millest tulenevalt tuleb lugeda, et kostja on omaks võtnud faktilise asjaolu, et 02.05.2003.a. võlaõigusliku müügilepingu järgi müüs Y hagejale 10000/78700 suuruse mõttelise osa kinnistust. Kostja ei võtnud omaks hagi resolutsioonis esitatud kinnistu XXX mõttelise osa üleandmise nõuet. Hagi alusena esitatud asjaoluga vastuolus oleva nõude omaksvõttu ei saanud kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel eeldada.
9.7.Maakohus oleks pidanud jätma hageja hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata osas, milles taotletakse hageja enda tahteavalduse tegemiseks kohustamist ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamist. Hagiavalduse kohaselt kohustatakse Y andma tahteavaldus, millega Y annab üle ja hageja võtab vastu XXX mõttelise osa kinnisasja kaasomandist. Seega nõutakse hagiavalduses selgelt hageja enda kohustamist tahteavalduse (millega hageja võtab vastu mõttelise osa kinnisasja kaasomandist) tegemiseks.
9.8.Tagaseljaotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel jättis maakohus menetluskulud solidaarselt Y ja kostja kanda. Kostjad peaksid vastutama menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt juhul, kui otsus oleks tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Praegusel juhul ei ole Y ja kostja solidaarvõlgnikud. Kostjate näol on tegemist kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3
2-20-16959 tähenduses, seega osaleb iga kostja menetluses hageja suhtes iseseisvalt. Seetõttu kohaldub TsMS § 165 lg-s 1 sätestatud üldreegel, mille kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Praeguses asjas ei teosta kostjad ühist õigust ega kaitse end ühise hagi vastu (nagu maakohus on 13.09.2021 määruses leidnud). Y ja kostja vastu esitatud nõuded on erinevad. Hagi rahuldamise korral peaksid kostjad vastutama vastavalt menetluses osalemise ulatusele. Y vastu on esitatud kaks nõuet – kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse üleandmise nõue (hagihind 19173,50 eurot) ja kinnisturaamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõue (hagihind 3500 eurot). Kostja vastu on esitatud kinnisturaamatu kande parandamiseks nõusoleku nõue (hagihind 3500 eurot).
9.9.Tagaseljaotsust ei saanud teha ka põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-20-16923 30. märtsi 2021. a kohtuistungil tehtud protokollilise määrusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-20-16959 ja nr 2-2016923 ühte menetlusse. Tsiviilasjas nr 2-20-16923 esitas kostja kirjaliku vastuse, kus teatas, et „kostja Ü ja X nõudeid ja hagiavaldust ei tunnista“. Kuna maakohtus oleks liitmise tagajärjel tulnud menetleda tsiviilasju nr 2-20-16959 ja nr 2-20-16923 ühes menetluses, siis tsiviilasjas nr 2-20-16923 tehtud kostja menetlustoimingud tuleb käsitleda tsiviilasjas nr 2-20-16959 tehtud toimingutena. Maakohtu seisukoht, et tsiviilasju ei liidetud, on põhjendamatu. 30. märtsi 2021. a kohtuistungi protokollist nähtub selgelt, et maakohus rahuldas taotluse menetlused liita. Õige ei ole hageja seisukoht, et maakohus üksnes arutas pooltega liitmise võimalust. Asjakohatu on maakohtu viide, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et tsiviilasjad on liidetud. Tegemist on kohtu asjaajamisveaga, mis ei peaks tooma menetlusosalisele negatiivseid tagajärgi. Asjakohatud on ka maakohtu viited 31. märtsi 2021.a kohtukirjale, kus tsiviilasja nr 2-20-16923 menetlev kohtunik teatab, et „kohus jätab taotluse kohtuasjade liitmiseks rahuldamata, sest liidetava kohtuasja menetlus on lõppenud“. Kui kohus oleks leidnud, hagid liideti põhjendamatult, oleks maakohus pidanud tegema määruse haginõuete eraldamiseks TsMS § 375 lg 1 alusel.
9.10.Tulenevalt ülalviidatud asjaoludest ei olnud kaja esitamiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu TsMS § 416 lg 1 p-i 3 kohaselt. Kostja tõi kajas esile asjaolud, mis takistasid hagile vastamist (kaja p 2.15). Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 3 alusel osaliselt tühistada ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Maakohtu tagaseljaotsus on TsMS § 656 lg 1 p-i 5 kohaselt menetluskulude jaotuse osas olulises ulatuses põhjendamata ning ringkonnakohus ei saa seda rikkumist ise kõrvaldada. Seega tuleb tagaseljaotsus menetluskulude jaotuse osas tühistada, menetlus tühistatud osas taastada ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaja sisulise lahendamise osas on maakohtu määrus põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, s.o tagaseljaotsuse otsustuse osas, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus (maakohtu määruse resolutsiooni p 8).
2-20-16959
14.Määruskaebuse väidete kohaselt ei nähtu tagaseljaotsusest, millisel õiguslikul alusel jättis maakohus menetluskulud solidaarselt Y ja kostja kanda. Praeguses asjas ei teosta kostjad ühist õigust ega kaitse end ühise hagi vastu. Y ja kostja vastu esitatud nõuded on erinevad. Hagi rahuldamise korral oleks kostjad pidanud vastutama menetluskulude eest vastavalt menetluses osalemis ulatusele.
14.1.Kolleegium leiab, et maakohus on tagaseljaotsuses menetluskulude jaotuse osas eksinud ning seetõttu tuleb menetlus TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotuse osas taastada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 418 lg 1 kohaselt taastub menetlus üksnes menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud.
14.2.Kostjad I ja II ei olnud menetluses solidaarvõlgnikeks TsMS § 165 lg 3 tähenduses ega vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 mõttes. Kostjad ei teosta menetluses ühist õigust ning iga kostja suhtes on võimalik hinnata tahteavalduse tegemise või nõusoleku andmise kohustust eraldiseisvalt. Praegusel juhul osalesid kostjad menetluses vastavalt TsMS § 207 lgle 2 iseseisvalt. Kumbki kostja ei pea TsMS § 207 lg 2 järgi vastutama teise kostja menetlustoimingute eest. Seega ei olnud maakohtul alust jaotada menetluskulud kostjate vahel solidaarselt.
15.Määruskaebuse väidete kohaselt ei saanud maakohus hagi õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 415 lg 1 p-i 3 kohaselt tagaseljaotsust teha ning oleks pidanud jätma hagi TsMS § 407 lg 6 kohaselt rahuldamata.
15.1.TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14 ja 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐21‐17, p 18). TsMS § 413 lg 1 järgi lähtub kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel üksnes hageja menetluses esile toodud asjaoludest ja eeldab nende asjaolude tõendatust. Seejärel kontrollib kohus, kas hageja esile toodud asjaolude kogumile leidub õigusnorm, mille alusel on võimalik hageja nõue rahuldada. Kostja esile toodud asjaolusid ning poolte esitatud tõendeid saaks kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte kaja läbivaatamisel.
15.2.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et praegusel juhul esinesid TsMS § 415 lg 1 pist 3 tulenev keeld tagaseljaotsuse tegemiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks TsMS § 407 lg 6 kohaselt. Maakohus on hagi õiguslikku põhjendatust kaja lahendamisel põhjalikult analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
15.3.Kolleegium märgib, et põhjendatud ei ole kaebaja väide, et AÕS § 63 lg 5 järgi ei saa hageja nõude kostja II nõusolekut omandiõiguse üleminekuks kostjalt II hagejale vaid üksnes kostja II omanikukande kustutamiseks. Kaebaja käsitlus ebaõige kande kustutamisest AÕS § 63 lg 5 järgi on liialt kitsendatud. Riigikohus on rakendanud AÕS § 63 lg-t 5 koos kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-ga 1 (vt nt RKTKo 3-2-1-13-06, 20.06.2006, p 7). AÕS § 63 lg 5 ja KRS § 341 lg 1 mõtteks on tuvastada puudutatud isiku kohustus nõustuda tema asjaõigust riivava kande tegemisega. Kanne, millega jõustatakse omandiõiguse üleminek kostjalt II hagejale, on kostja II seisukohalt sama toimega nagu kostja II omanikukande kustutamine.
15.4.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi rahuldamise eelduseks ei olnud kolmandate isikute kaasamine nii, nagu kaebaja on selgitanud kaja punktis 2.4. Isegi kui mõni kaebaja märgitud kolmas isik oleks hinnatav KRS § 341 lg 1 kohase puudutatud isikuna, ei oleks see
2-20-16959 takistanud hagi rahuldamist. Menetluslikult ei ole hageja kohustatud nõudma puudutatud isikute nõusolekut ühes menetluses.
16.Määruskaebuses leiab kostja, et müügilepingu kohaselt omandas hageja 10000/78700 suuruse mõttelise osa kinnistu kaasomandiosast, kuid hagi resolutsioonis nõuab hageja hoopis teistsuguses suuruses kaasomandi mõttelise osa üleandmist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tagaseljaotsuse tegemisel lähtub kohus hagiavalduses märgitud faktilistest asjaoludest ning ei hinda neid (TsMS § 407 lg 1). Lepingut tõlgendab kohus üksnes asja sisulisel lahendamisel.
17.Määruskaebuses väidab kostja, et tagaseljaotsust ei saanud teha ka põhjusel, et maakohus liitis 30. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-20-16923 toimunud istungil protokollilise otsusega tsiviilasja nr 2-20-16959 tsiviilasjaga nr 2-20-16923. Kolleegium leiab, et kostja on maakohtu protokollist ekslikud järeldused teinud. Protokollist (tl 49 pöördel) nähtuvalt leidis maakohus, et ülal viidatud asjade liitmine on põhjendatud ning selgitas, et teeb vastava otsustuse eraldi määrusega. Toimiku materjalidest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu, et maakohus oleks vastava otsustuse teinud ning selleks ei olnud ka vajadust, kuna maakohus lahendas praeguse asja tagaseljaotsusega. Eelneva tõttu ei saa nõustuda ka kostja põhjendusega sellele, miks ta hagile maakohtu antud tähtajaks ei vastanud, kuna arvas, et kaks menetlus on liidetud ja seega piisas, kui ta esitas oma vastuväited tsiviilasja nr 2-20-16923 menetluses. See põhjendus ei ole kooskõlas tsiviilasjade nr 2-20-16923 ja 2-20-16959 menetluse toimingutega. Tsiviilasja nr 220-16923 võttis maakohus menetlusse 20. novembril 2020 ning vastuse hagile viidatud asjas esitas kostja juba 21. detsembril 2020. Tsiviilasja nr 2-20-16959 võttis maakohus menetlusse alles 23. detsembril 2020 (tl 25), seega ei saanud kostja kuidagi eeldada, et esitas vastuse mõlemale hagile veel enne praeguse asja menetlusse võtmist. Samuti ei saaks sellist järeldust teha ka juhul, kui maakohus oleks tsiviilasjad liitnud. Liitmise otsustus oleks tulnud teha pärast
30.märtsi 2021 ja selleks kuupäevaks oli möödunud praeguses asjas määratud tähtaeg hagile vastamiseks (vastuse tähtaeg oli 1. märts 2021). Seega ei ole alust kostja väitel, et tsiviilasjas nr 2-20-16923 tehtud menetlustoimingud tuleb asjade liitmise tõttu käsitleda tsiviilasjas nr 220-16959 tehtud toiminguteks ning seega järeldada, et kostja on ka praeguses asjas hagile vastuse esitanud (kaja p 2.12, tl 43).
18.Kuna tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud, on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse sisulises osas taastamata. Määruskaebus rahuldatakse üksnes tagaseljaotsuse resolutsiooni p-i 8 osas, s.o menetluskulude jaotuse osas.
19.TsMS 31. detsembrini 2021 kehtinud § 149 lg 51 esimese lause kohaselt ei tagastata kautsjonit kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Seega on maakohus jätnud õigesti kostja taotluse kautsjoni tagastamiseks rahuldamata. (vt TsMS varem kehtinud redaktsiooni kohaldamise osas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p 15). Menetluskulud jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lõige 3, § 174 lõiked 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.