PARKIT OÜ hagi A M vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
708,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu tn 2, Tartu, e-post [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: J B (isikukood xxx, e-post e-post xxx); Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi A M vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista A Mlt välja PARKIT OÜ kasuks põhivõlgnevus 525 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 126,69 eurot.
3.Mõista A Mlt välja PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt, s.o 525 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
Mõista A Mlt välja PARKIT OÜ kasuks menetluskulud 125 eurot. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki xxx (VIN nr xxx) numbrimärgiga xxx omanik. Käesolev hagiavaldus käsitleb sõidukile nr xxx vormistatud leppetrahve. Leppetrahvi nõuete esitamise põhjus oli asjaolu, et sõiduk xxx oli pargitud xxx parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine xxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
2.Sõiduki xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule koostatud järgmised leppetrahvid: leppetrahv nr 21290019120, koostamise aeg 18.07.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 12500007336, koostamise aeg 24.07.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290019955, koostamise aeg 04.08.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290020342, koostamise aeg 09.08.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 12500009295, koostamise aeg 10.08.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290020737, koostamise aeg 13.08.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290020986, koostamise aeg 15.08.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 12500012680, koostamise aeg 14.09.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290025732, koostamise aeg 08.10.2018, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290036051, koostamise aeg 06.03.2019, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 21290036307, koostamise aeg 08.03.2019, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 82080005011, koostamise aeg 28.06.2019, xxx parklas ,summa 35 eurot; leppetrahv nr 45490021091, koostamise aeg 03.04.2020, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 45490021596, koostamise aeg 15.04.2020, xxx parklas, summa 35 eurot; leppetrahv nr 20440021626, koostamise aeg 16.04.2020, xxx parklas, summa 35 eurot.
3.Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 525 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis, mida on jaatanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu (2-17-117146, p 12). Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvide nõuded parkimistingimusi rikkunud sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja tõendab leppetrahvi asetamist sõiduki xxx esiklaasile kojamehe alla fotodega.
4.VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivise tasumist. Leppetrahvid on rahalised kohustused. Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Vastavalt esitatud viiviseraportile on viivise suurus 21.02.2022 seisuga kokku 126,69 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 euro. Hageja peab
Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro ühe leppetrahvi kohta).
5.Tehingust tulenev õiguskaitsevahendi kohaldamise nõue on tehingust tulenev nõue TsÜS § 146 mõttes. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 (p 12) selgitas Riigikohus, et leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb samuti kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1, st et tegemist on tehingust tuleneva kokkulepitud tasu nõudega. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2018 kell 00:00 ning nõue aegub hiljemalt 31.12.2021 kell 23:59. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse valduse esitanud 30.12.2021, seega tähtaegselt ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole õige.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 126,69 eurot, viivis tagastamata põhinõudelt (525 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 22.02.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja asus 16.07.2018 elama korteris aadressil xxx, kaasnes ka parkimisõigus maja ees parkimiskohal ühele autole. Parkimistõend oli väljastatud sellele korterile juba varasemalt. 18.07.2018 sai kostja esimese trahvi xxx parklas. Kostja helistas korteriomanikule ja rääkis ka maja esimehega, kes ütles, et võtavad hagejaga ühendust ja paluvad trahvi tühistada, kuna kostjal on antud aadressil parkimise õigus olemas. Kostja teab, et parkimisluba tuli paigaldada auto armatuurile ja tavaliselt see nii oligi, kuid on selge, et vahel kostja unustas. Parkimistõendi puudumine ei muuda aga parkimise õigust antud aadressil olematuks.
8.03.01.2022 sai kostja posti teel esimese kirja, et on võlgu xxx parkimiste eest, trahvide kogusummaga 690 eurot. Hageja ei olnud võtnud kostjaga ühendust selle kuupäevani (03.01.2022), kuigi esimene trahv väljastati juba 18.07.2018. Kostja leiab, et suurem osa trahvidest on aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 126,69 eurot, viivis tagastamata põhinõudelt (525 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 22.02.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud summas 15 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud hageja poolt opereeritavas xxx korteriühistu parklas 15 korda parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga xxx, mille omanik kostja on, hageja opereeritavasse parklasse ilma parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata.
11.Võttes arvesse, et kostja on esitanud antud asjas aegumise vastuväite, analüüsib kohus esmalt, kas hageja on oma nõude esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
Riigikohus on lahendis nr 2-16-16764 p-s 11 asunud seisukohale, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948/81, p 11; 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4918/86, p 10; 1. juuni 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-16, p 14; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 14; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13).
12.Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 mõttes, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida parkimisluba omavad isikud tasuta ning korteriühistu väljastas ühe korteriomandi kohta ühe parkimiskaardi. Kostja on kinnitanud, et kostja elukoht oli vaidlusalusel ajal xxx elamus ning kostja kasutas xxx kinnistul asuvat hageja hallatavat parklat. Parkimise eest ei pidanud parkijad, s.o parkimiskaarti omavad isikud, hagejale tasu maksma. Seega oli hageja ja kostja vahel lepinguline õigussuhe.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Antud juhul on hageja kostja vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvinõude. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 p-s 12 asunud seisukohale, et leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Antud juhul on hageja esitanud kostjale 15 leppetrahvinõuet perioodil 18.07.2018-16.04.2020 ning leppetrahvid muutusid sissenõutavaks 14 päeva jooksul alates esitamisest. Võttes arvesse, et TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, muutusid hageja poolt 2018. aastal esitatud leppetrahvinõuded sissenõutavaks 2018. aasta lõppemisest, s.o hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2019 ning 2018. aasta leppetrahvinõuded oleksid aegunud 01.01.2022. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse valduse esitanud 30.12.2021, seega ei ole hageja nõue aegunud ning kohus analüüsib hageja nõuet sisuliselt.
14.Kohus on juba eelnevalt leidnud, et käesoleval juhul saab hageja leppetrahvide nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida parkimisluba omavad isikud tasuta ning korteriühistu väljastas ühe korteriomandi kohta ühe parkimiskaardi. Kostja
on kinnitanud, et kostja elukoht oli xxx elamus ning kostja kasutas hageja opereeritavat xxx parklat.
15.Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustes ettenähtud korras (dtl 116). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki omanik. Riigikohus on leidnud eelnimetatud lahendis, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormus on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik. Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja kui sõiduki omanik leppetrahvide tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal parkis.
16.Hageja parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual (dtl 116). Hageja selgituste kohaselt on kostjale koostatud 18.07.2018, 24.07.2018, 04.08.2018, 09.08.2018, 10.08.2018, 13.08.2018, 15.08.2018, 14.09.2018, 08.10.2018, 06.03.2019, 08.03.2019, 28.06.2019, 03.04.2020, 15.04.2020 ja 16.04.2020 leppetrahvid tulenevalt asjaolust, et kostja sõidukil numbrimärgiga xxx parkimisluba xxx territooriumil parkides eksponeeritud ei olnud. Hageja on esitanud fotod, millelt ei nähtu, et sõiduki numbrimärgiga xxx armatuurlaual oleks parkimisluba 18.07.2018 (dtl 31-35), 24.07.2018 (dtl 36-40), 04.08.2018 (dtl 41-47), 09.08.2018 (dtl 48-53), 10.08.2018 (dtl 54-57), 13.08.2018 (dtl 58-63), 15.08.2018 (dtl 64-69), 14.09.2018 (dtl 70-73), 08.10.2018 (74-79), 06.03.2019 (dtl 80-85), 08.03.2019 (dtl 86-91), 28.06.2019 (dtl 9297), 03.04.2020 (dtl 98-103), 15.04.2020 (dtl 104-109) ja 16.04.2020 (dtl 110-115) kuupäevadel tervikuna nähtavalt eksponeeritud, mistõttu on tõendatud hageja parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustuse rikkumine kostja poolt 15 korral.
17.Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal oli tegelikkuses parkimisluba olemas, kuid aegajalt kostja unustas selle nähtavale kohale panna, kuid see ei tähenda kostja hinnangul, et kostjal parklas parkimisõigus puudus. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud vastuväide ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata, kuna hageja on parkimistingimuste punktis 2 (dtl 116) selgesõnalisest sätestanud, et parkimisluba tuleb igakordselt paigaldada armatuurlauale nähtavale kohale. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud nõudega, kuna hagejal peab olema võimalus kontrollida, kas tegemist on vastavas parklas parkimisõigust omava sõidukiga. Samuti ei saa hageja teha asjaolust, et kostja autol on eelnevalt olnud parkimisluba, järeldust, et kostja autol on jätkuvalt parkimisluba, kui see ei ole korrektselt välja pandud, kuna kostja valduses olnud korteri kasutaja/omanik võib olla muutunud ning parkimisluba üle antud teisele isikule/autole. Hagejal ei ole võimalik ka üksnes osaliselt nähtava parkimisloa pinnalt teha järeldust, et kostja sõidukil on õigus kasutada just xxx parkimisala, kuna hageja on selgitanud, et analoogse kujundusega parkimisload on kasutuses mitme erineva korteriühistu parklas, kuid igal sõidukil on õigus parkida vastava loa alusel üksnes konkreetse korteriühistu parkimisalal.
18.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 116). Kohus märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe, mille kohaselt on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot leppetrahvi, kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli vabandatav, samuti puudub vaidlus selles, et hageja teatas kostjale leppetrahvidest mõistliku aja jooksul, kuna kostjat informeeriti leppetrahvist samadel päevadel, kui kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes xxx territooriumil parkis, kuna hageja on esitatud fotodega tõendanud, et leppetrahvi teatised jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele. Kohtu hinnangul puudub ka vaidlus asjaolus, et kostja on leppetrahviteatised kätte saanud, kuna kostja on ise avaldanud, et sai esimese trahvi juba 18.07.2018, misjärel kostja pöördus korteriomaniku ja korteriühistu poole, kuid mitte hageja poole. Seega oli kostja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvide nõudest ning pidi teadlik olema nende tasumise kohustusest.
20.Kohus leiab ka, et hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 811) on selgitatud, et leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil on võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Samuti on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis leppetrahvi kehtestamisega tagada selle, et parkimislepingu teine osapool oma kohustusi täidaks, ei ole 35-eurone leppetrahv ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustusi täitma. Kohus märgib, et parkimistingimuste rikkumise korral võivad parklaoperaatoril tekkida täiendavad kulud pargitud sõiduki omaniku tuvastamiseks ning leppetrahvi sissenõudmiseks. Kohtu hinnangul pole hageja poolt nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur ka üksnes seetõttu, et hageja taotleb kostjalt leppetrahvi väljamõistmist maksimummääras. Hageja on selgitanud, et on leppetrahvi vähendanud olukorras, kus leppetrahvi saaja on käitunud heauskselt võttes leppetrahvi vähendamiseks ühendust ning hagejale ei ole tekkinud leppetrahvi sissenõudmisega veel täiendavaid kulusid. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole 35-eurone leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis annaksid aluse leppetrahvi vähendamiseks ning hageja poolt nõutavad leppetrahvid 35 eurot rikkumise kohta on mõistliku suurusega.
21.Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et perioodil 18.07.2018 kuni 16.04.2020 parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki numbrimärgiga xxx omanikuna kostja. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduauto, mille omanik kostja on, on leppetrahvide väljastamise kuupäevadel parkinud hageja poolt opereeritavas xxx parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega (dtl 31-115). Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille omanik kostja on, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel xxx asuvas parklas parkinud.
22.Hageja on kostjale esitanud perioodil 18.07.2018 kuni 16.04.2020 kokku 15 leppetrahvi nõuet. Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 116). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõuded kogusummas 525 eurot (15x35) kuuluvad kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise summas 126,69 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuivõrd kostja pole leppetrahve tasunud tähtaegselt, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 21.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 126,69 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud viivisekalkulaatori väljavõtetes (dtl 121-135).
24.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 525 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot hüvitamist, kuna hageja on tasunud Maanteeametile liiklusregistrist sõiduki omaniku andmete teadasaamiseks 1 euro iga leppetrahvi kohta. VÕS § 115 lõike 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud
kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi, on hageja poolt Maanteeametile sõiduki omaniku teadasaamiseks tehtud päringute eest tasutud tasu kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Kostja ei ole hageja nõudele summas 15 eurot vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud hageja väidet, et hageja on vastava kulu kandnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 126,69 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt 525 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast alates 22.02.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 ja TsMS § 133 kohaselt on hagihind 708,69 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. Hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu 30.12.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 80 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 125 euro ulatuses ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.