Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

kindlaksmääramine

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

kinnisasja. Seega ei ole selge, kas hageja on kogu määratud annaku vastu võtnud. Kostjatel on õigus keelduda annaku täitmisest. Kostjad on tasunud xxx kinnistuga seonduvaid laenukohustusi Swedbank AS-ile summas 4254,01 eurot, mille pidi testamendi järgi tasuma hageja. R. V. on L. V. pärija. Hageja on pärast L. V. surma võtnud L. V. pangakontolt pangakaardiga välja 12 455,12 eurot, mis tuleb kostjatele üle anda. M. N. on andnud R. V.le laenu 1 020 000 krooni, milline kohustus on tuvastatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-6624 ning mis on tagatud kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegiga. Kostjatel on õigus annaku üleandmisest keelduda seni, kuni hageja ei ole kohustust üle võtnud. R. V. testament on tühine otsusevõimetuse tõttu (I kd, tl-d 24-27). Annak on määratud tingimuslikult. Hagejal puudus R. V. nõusolek L. V. pangakontolt raha väljavõtmiseks. R. V. oli piiratud teovõimega. Kostjad taotlevad kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimist R. V. suhtes (I kd, tl-d 94-95). M. N. ja R. V. leppisid kokku, et M. N. annab R. V.le laenu xxx kinnistu ostmiseks. M. N. müüs endale kuuluva korteriomandi ning lasi ostuhinna osaliselt tasuda R. V. kontole. R. V. tasus saadud raha arvel xxx kinnistu ostuhinna. Kostjad ei ole täitnud M. N. nõuet, vaid M. N. rahuldas nõude kohtuliku hüpoteegi realiseerimise kaudu. Kostjad ei nõustu hageja väitega kinnisasja turuväärtuse kohta. Kostjad tasaarvestavad alternatiivselt oma 12 445,22 euro tasumise nõude hageja vastu hageja raha tasumise nõuetega (I kd, tl-d 174-177). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

testamendist nähtuvalt on pärandaja teinud järgmise sisuga korraldused: „1. Elukaaslasele A. J.’ele, isikukood XXX, elukoht xxx jääb minu varast täielikult kinnistu asukohaga xxx (endise nimega xxx), x. A. J.'ele jäävad ka kõik selle varaga seotud õigused ja kohustused. 2. Minu tütardele H.-L. V.'le ja H. V.'le jääb võrdses osas: 2.1 L. V.lt pärandina saadud korter asukohaga xxx(pärand hetkel vastu võtmata); 2.2 OÜ x osa“ (I kd, tl 4). R. V. andis testamendis korraldused konkreetsete varaliste hüvede osas, milleks olid xxx kinnistu, korteriomand asukohaga xxx ja OÜ x osa. Testamendis ei ole käsitletud muud pärandaja vara. Kohus leiab, et R. V. määras oma testamendis hageja ja kostjad enda annakusaajateks ning hagejale määratud annakuks on xxx kinnistu. R. V. pärimismenetluses on 02.09.2019 tõestatud annakusaaja tunnistus, mille kohaselt on R. V. määranud annakusaaja A. J.le annaku xxx kinnistu (I kd, tl 81). Kostjad esitasid vastuväite, mille kohaselt oli R. V. testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega, mistõttu on testament tühine. Kohus on R. V. piiratud teovõime või otsusevõimetuse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks määranud kostjate taotlusel kohtupsühholoogia ja kohtupsühhiaatria kompleksekspertiisi. Eksperdid A. J.ja Ü. L. andsid asjas 28.05.2021 eksperdi arvamuse (II kd, tl-d 72-77), mille kohaselt ei esinenud R. V.l 23.02.2017 testamendi tegemise ajal vaimutegevuse ajutist häiret ega ta ei olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus). Eksperdid andsid arvamuse, mille kohaselt ei esinenud R. V.l 23.02.2017 testamendi tegemise ajal vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret, mille tõttu ta ei suutnud 23.02.2017 testamendi tegemise ajal oma tegudest kestvalt aru saada või neid juhtida (piiratud teovõime) (II kd, tl 76). Ekspertide arvamuse kujunemine on ekspertiisiaktist arusaadavalt jälgitav ning ekspertiisiakt on sisemiste vastuoludeta. Kohtul puuduvad andmed, mis annaksid alust kahelda ekspertide usaldusväärsuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tõendatud ei ole kostjate väide selle kohta, et R. V. oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Kohus leiab, et testament ei ole kostjate väidetud asjaoludel tühine. Kuivõrd testament ei ole tühine, tekkis hagejal testamendi alusel kostjate vastu nõue annaku üleandmiseks.

tõenda hindamisaktis märgitud väärtuse ebaõigsust. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et asi müüdi kordusenampakkumisel, millel ostuhind võib, aga ei pruugi kujuneda võrdseks asja väärtusega. Hageja esitatud kinnisvaraportaali www.kv.ee väljatrükist 08.01.2021 seisuga nähtub, et sarnase kinnisasja pakkumishind võib olla kuni 109 000 eurot (I kd, tl-d 162-163). Kohus leiab, et aruandega on tõendatud xxx kinnistu väärtus 95 000 eurot 22.05.2020 seisuga. Kohus leiab, et samaväärse asja soetamiseks vastavate mõistlike kulutuste suurus on üldjuhul võrdne kaotsiläinud asja väärtuse ehk keskmise kohaliku turuhinnaga. Seetõttu leiab kohus, et hageja on tõendanud xxx kinnistuga samaväärse asja soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste suuruse, milleks on 95 000 eurot. Kui hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, on hagejal võimalik nõuda kostjatelt kahjuhüvitise 95 000 eurot tasumist. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas hageja on tõendanud kahju hüvitamise nõude eeldused.

tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr xxx sundtäitmiseks pöörati sissenõude xxx kinnistule, mis müüdi enampakkumisel kolmandale isikule. Hageja heidab kostjatele ette hagile vastamata jätmist ning seadusest tulenevate kohustuste tahtlikku rikkumist (I kd, tl 150). Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt esitas M. N. kostjate vastu hagiavalduse, mille Harju Maakohus 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx rahuldas. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr xxx sundtäitmiseks pöörati sissenõude xxx kinnistule, mis müüdi enampakkumisel kolmandale isikule. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tagaseljaotsusega rahuldatud nõue ei olnud kajastatud R. V. pärandvara inventuuri aktis. Kuivõrd pooled asjaolude üle ei vaidle, ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). xxx kinnistu müüdi täitemenetluses läbiviidud enampakkumisel kolmandale isikule. Seetõttu ei kuulu xxx kinnistu enam R. V. pärandvara hulka ning kostjad ei saa seda hagejale üle anda. Kohtu hinnangul on annakuks määratud asi seetõttu PärS § 72 mõistes hävinud. xxx kinnistu enampakkumisel müümine oli võimalik seetõttu, et sissenõudjal oli Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx tunnustatud nõue. Nõuet tunnustati tagaseljaotsusega seetõttu, et kostjad ei esitanud hagiavaldusele vastust. Kui M. N.l puudus R. V. vastu laenulepingust tulenev raha tasumise nõue, kostjad olid selle nõude puudumisest teadlikud, kuid jätsid sellele vaatamata hagile vastamata, on kostjad rikkunud kohustust valitseda heaperemehelikult R. V. pärandvara ulatuses, mis on vajalik annaku täitmiseks, ning tagada selle säilimine. Kui kostjad soovisid hagile vastamata jätmisega tuua kaasa annaku üleandmise võimatuse, on kostjad kahju tekitanud tahtlusega (VÕS § 104 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on hagejal koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt puudus M. N.l laenulepingust tulenev nõue R. V. vastu, kostjad olid selle nõude puudumisest teadlikud ning jätsid hagile vastamata sooviga tuua kaasa annaku üleandmise võimatus. Hageja on põhjendanud väidet M. N. nõude puudumise kohta sellega, et M. N. nõuet ei ole kantud R. V. pärandvara nimekirja. R. V. pärandvara nimekirjast M. N. nõuet ei nähtu (II kd, tl-d 134-135 - R. V. pärandvara nimekiri). Kohtu hinnangul ei tõenda M. N. nõude pärandvara nimekirja mittekandmine nõude puudumist. M. N. nõude puudumine pärandvara nimekirjast tõendab, et nõue on üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata jäetud. Kostja on hagile vastu vaielnud ning leidnud, et M. N.l oli R. V. vastu laenulepingust tulenev raha tasumise nõue. Harju Maakohtu 31.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx on tuvastatud, et M. N.l on kostjate vastu 65 190 euro tasumise nõue, mille aluseks on M. N. poolt R. V.le laenu 1 020 000 krooni andmine xxx kinnistu ostmiseks. Kohtuotsuse kohaselt on laenusumma tagastamise kohustus läinud üle kostjatele, kes on R. V. pärijad (I kd, tl 68-69). M. N. on 30.09.2017 allkirjastatud kinnituses kirjeldanud laenu andmise asjaolusid (I kd, tl-d 57-58). Kinnituses on M. N. avaldanud, et oli nõus andma R. V.le laenu xxx kinnistu ostmiseks. Kinnituse kohaselt müüs M. N. temale kuuluva korteriomandi, millest saadud ostuhinna andis R. V.le üle laenusummana, kusjuures kokku lepiti ostuhinna tasumises otse R. V. pangakontole (I kd, tl 57). Tallinna notar Marika Rei tõestas 20.03.2007 korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (20.03.2007 müügileping, I kd, tl-d 59-62). Lepingu punktidest 1.1 ja 3.1 kohaselt müüs M. N. temale kuuluva korteriomandi asukohaga xxx A.M. ostuhinnaga 1 030 000 krooni, millest 1 020 000 krooni tasuti R. V. pangakontole (I kd, tl-d 59-60). Tallinna notar Sirje Velsberg tõestas 16.04.2007 kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (16.04.2007 müügileping, I kd, tl-d 63-67). 16.04.2007 müügilepingu punktide 1.1 ja 3.1 kohaselt ostis R. V. xxx kinnistu (vana nimi xxx) ostuhinnaga 1 260 000 krooni (I kd, tl-d 6364). Kohtu hinnangul tõendab 20.03.2007 müügileping, et M. N. korraldusel tasuti korteriomandi 6 (11)

ostuhind R. V.le. Kuivõrd 16.04.2007 müügileping xxx kinnistu ostmiseks sõlmiti vähem kui kuu aega pärast 20.03.2007 müügilepingut, on usutav, et R. V. kasutas ostuhinna tasumiseks M. N. korraldusel temale tasutud korteriomandi ostuhinda. M. N. 30.09.2007 kinnitusest nähtuvalt oli M. N. ja R. V. vahel kokkulepe laenu andmise kohta. M. N. väite usutavust kinnitab see, et temale kuuluv korteriomand müüdi, selle ostuhinna sai R. V., kes ostis endale xxx kinnistu lühikese aja jooksul pärast korteriomandi ostuhinna saamist. Kuivõrd M. N. tütre ja R. V. abielu oli selleks ajaks lahutatud, on usutav, et M. N. ei soodustanud R. V.t kinkega. Kuivõrd R. V. ei olnud 20.03.2007 müügilepingu pooleks, ei ole M. N. ja ostja kokkulepe selle kohta, et ostuhind tasutakse kolmandele isikule R. V.le, kinkelepinguks M. N. ja R. V. vahel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub laenulepingu puudumine M. N. ja R. V. vahel. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid asjaolude kohta, millest nähtuvalt andis M. N. R. V.le raha üle kinkelepingu või muu laenusuhtest erineva õigussuhte alusel. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt võisid R. V. ja M. N. kokku leppida selles, et M. N. kingib vaidlusaluse summa R. V.le, kui R. V. ei esita M. N. tütre C. V. vastu nõudeid seoses xxx kinnistuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub M. N. ja R. V. vahel sõlmitud laenulepingu tühisus. Laenusuhte puudumist põhistavat teavet ei nähtu ka muudest asjas esitatud tõenditest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber tagaseljaotsusest nähtuva teabe. Kostja H. V. seadusliku esindaja 02.10.2017 avaldusest kohtule nähtub, et kostja H. V. seaduslik esindaja on teadlikud M. N. ja R. V. vahelisest laenusuhtest (I kd, tl 158). Avaldusest ei nähtu teavet, mille kohaselt on kostja H. V. seaduslik esindaja pidanud sellist laenusuhet olematuks. Kohus leiab, et tõendatud on hageja väited selle kohta, et kostja C. V.t esindas 02.10.2017 advokaat Teet Lehiste, M. N.i esindas 01.05.2019 vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ning kostjaid esindavad käesolevas kohtuasjas advokaat Teet Lehiste ja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli. Pooled ei vaidle selle üle, et M. N. on kostjate vanaema. Kohtu hinnangul tekitab selline seos M. N. ja kostjate vahel küll kahtlusi M. N. ja kostjate tegevuse kooskõlastamise osas, kuid selline kahtlus ei tõenda hageja väidetud asjaolu, milleks on laenulepingu puudumine M. N. ja R. V. vahel. Hageja ei ole esitanud kostjate väidete ümberlükkamiseks tõendeid. Kui hageja oleks seda teinud, oleks poolte esitatud tõendites sisalduv teave vastuolus ning kohus saaks hageja põhistatud kahtlusi arvestades hinnata, kumma poole esitatud tõendid on usaldusväärsemad. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid, milles sisaldub teave M. N. ja R. V. vahelise laenulepingu puudumise kohta, ei tõusetu küsimust ühe või teise poole tõendite suuremas usaldusväärsusest. Hageja kahtlus, et M. N., C. V. ja kostjad on tegutsenud ühiselt ja koordineeritult, jääb liialt üldsõnaliseks, et lugeda kostjate esitatud tõendid laenusuhte kohta ebausaldusväärseteks. Kohus on ülaltoodu põhjal seisukohal, et kostjad on tõendanud M. N. ja R. V. vahel laenulepingu sõlmimise, millest tulenevalt oli M. N.l kostjate kui R. V. õigusjärglaste vastu 65 190 euro (1 020 000 krooni) tasumise nõue. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud M. N. nõude puudumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, millest nähtub kostjate teadmine M. N. nõude puudumisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub kostjate soov hagile mittevastamisega tuua kaasa annaku üleandmise võimatus. Seega ei ole hageja tõendanud kostjate tahtlust. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostjad ei ole rikkunud kohustust valitseda heaperemehelikult R. V. pärandvara ulatuses, mis on vajalik annaku üleandmiseks hagejale ning kohustust tagada sellise pärandvara säilimine. Kuivõrd kostjad ei ole kohustust rikkunud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjatelt PärS § 72 alusel kahjuhüvitise 95 000 eurot tasumist.

kui hageja tugineb sellele, et kostjad on hagejale kahju tekitanud sellega, et on R. V. pärandvara arvel täitnud kohustusi PärS § 142 lg-s 1 sätestatust erinevas järjekorras (I kd, tl.-d 148-149). Nähtuvalt kohtu määratud tähtpäevaks esitatud hageja menetlusdokumendist ei soovinud hageja tugineda asjaoludele, mille järgi on kostjad rikkunud kohustust täita pärandvaraga seotud kohustusi PärS § 142 lõikes 1 sätestatud järjekorras (I kd, tl-d 150-151). Seetõttu ei hinda kohus käesolevas asjas, kas kostjad võivad hageja ees vastutada seetõttu, et R. V. pärandvara nimekirja kandmata nõue on rahuldatud PärS § 142 lg-s 1 sätestatud järjekorra väliselt. Samuti ei hinda kohus seda, kas annakuga määratud kinnisasja täitemenetluses müümine on käsitletav kostjate poolt nõude rahuldamisena. Hageja on tuginenud kostjate tahtlikule rikkumisele. Seetõttu ei hinda kohus, kas tõenditest nähtub kostjate hooletus oma kohustuste täitmisel.

hageja testamendijärgseks pärijaks nimetamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et alates R. V. pärandi avanemisest läksid 16.04.2007 laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenevad kohustused üle kostjatele kui R. V. pärijatele. Kinnistusraamatusse kantud keelumärkest (I kd, tl 5) ja hageja ning Swedbank AS-i töötaja K.S. vahel 25.03.2019 kuni 28.03.2019 peetud e-kirjavahetusest (I kd, tl-d 131) nähtuvalt oli hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr 07-068808-EV tulenevat nõuete rahuldamiseks xxx kinnistu arvel alustatud täitemenetlust. Hageja on tasunud nõuete rahuldamiseks kohtutäitur Elin Vilippusele täiteasjas 022/2019/849 12 475,06 eurot. Raha tasumist tõendavad maksekorraldused (I kd, tl-d 132-133). VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 3 p 1 sätestab, et kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. VÕS § 173 lg 3 p 3 sätestab, et nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul. Kohus tuvastas eelnevalt, et 16.04.2007 laenulepingust nr 07-068808-EV ja selle lisadest tulenevad kohustused kuulusid R. V. pärandvara hulka, mistõttu olid lepingujärgseteks võlgnikeks R. V. pärijateks olevad kostjad. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejale oli määratud testamendiga annak ning annakuga määratud asjaks oli xxx kinnistu. xxx kinnistule oli pööratud sissenõue laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodut arvestades täitis hageja kostjate kohustuse tasuda Swedbank AS-ile 12 475,06 eurot, et vältida sundtäitmist xxx kinnistu suhtes, mille osas oli hagejal kostjate vastu annaku üleandmise nõue. Seega läks laenulepingust tulenev nõue kostjate vastu seaduse alusel hagejale üle. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt 12 475,06 euro tasumist. PärS § 151 lg 2 järgi on hagejal kostjate vastu solidaarkohustuse täitmise nõue. Kohus märgib, et hageja on pidanud oma nõude aluseks kostjate alusetut rikastumist. Kuivõrd hagejale läks rahuldatud nõue seaduse alusel üle, on hagejal kostjate vastu lepingust tulenev nõue. Kohus on ülaltoodu põhjal seisukohal, et kostjatel puudub õigus keelduda annakust tulenevate kohustuste täitmisest põhjendusel, et hagejale läksid üle või et hageja pidi üle võtma xxx kinnistuga seotud kohustused. Samuti puudub kostjatel ülaltoodud põhjendustel tagasinõue hageja vastu tulenevalt asjaolust, et kostjad on tasunud R. V. laenukohustust Swedbank AS-ile summas 4254,01 eurot.

9 (11)

L. V. suri xxx. R. V. suri xxx. Kostjad heidavad hagejale ette ajavahemikus 16.12.2017 kuni 08.02.2017 12 455,12 euro väljavõtmist (I kd, tl 25, p 4.3). Kohus leiab, et L. V. pangakontolt raha väljavõtmine on tõendatud pangakonto väljavõttega (I kd, tl 54). Kohus leiab, et pangakonto väljavõte iseenesest ei tõenda seda, et raha võttis välja hageja. Kostjad on esitanud väite, mille kohaselt on hageja raha väljavõtmist ise tunnistanud. Kostjad on esitanud C. V. 11.05.2020 allkirjastatud seletuse, milles C. V. on avaldanud, et hageja kinnitas 28.6.2017 kohtumisel Advokaadibüroos HETA, et ta võttis L. V. pangakaardiga L. V. pangakontolt välja raha R. V. käsul, kes tasus saadud raha arvel R.e firma võlgasid (I kd, tl 97). Kostjad pakkusid hagejale võimalust kuulata C. V. tunnistajana üle, kuid hageja ei soovinud seda. Hageja on avaldanud, et L. V.le kuulunud raha oli R. V. valduses, hagejale ei ole teada täpne summa ning see, mida R. V. rahaga tegi (I kd, tl 180, p 4). Hageja on kinnitanud, et ta on võtnud R. V. palvel ning R. V. antud L. V. pangakaardiga L. V. pangkontolt välja sularaha, mille andis R. V.le (II kd, tl 142). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et C. V. seletuse ja hageja poolt menetluses avaldatu osas puudub vastuolu osas, mille kohaselt hageja kinnitab raha väljavõtmist L. V. pangakontolt. Kohus loeb L. V. pangakonto väljavõttega ja C. V. seletusega tõendatuks, et hageja on võtnud L. V. pangakontolt välja sularaha. Samas vaidleb hageja vastu kostjate väitele, mille kohaselt on ta pangakontolt välja võtnud kostjate väidetud summa. Kuivõrd hageja on tunnistanud L. V. pangakontolt raha väljavõtmist, on kohtu hinnangul usutav, et hageja tegi seda oma töökoha läheduses. Kostjad on väitnud, et hageja töötas xxx. Pooled ei vaidle hageja töökoha üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Swedbank AS-i veebilehe väljatrükist nähtuvalt asub pangaautomaat tähistusega HAN00341 xxx juures (I kd, tl 55-56). L. V. pangakonto väljavõttes nähtuvalt on x juures asuvast pangaautomaadist ajavahemikus 16.12.2016 kuni 08.02.2017 36 korral välja võetud sularaha 300 eurot, kokku seega 10 800 eurot (I kd, tl 54). R. V. viibis haiglas ajavahemikes 07.12.2016 kuni 27.12.2016 ja 18.01.2017 kuni 01.03.2017 (II kd, tl 74). Nimetatud ajavahemikus võeti L. V. pangakontolt välja sularaha 22 korral 300 eurot, kokku 6600 eurot (I kd, tl 54). Arvestades seda, et R. V. viibis raha väljavõtmise ajal haiglas ning hageja on ise kinnitanud, et R. V. palus tal L. V. kontolt raha välja võtta, on kohtu hinnangul tõendatud hageja poolt L. V. pangakontolt 6600 euro väljavõtmine. Kohus leiab, et nõude eeldusena peab olema tuvastatud, et hageja on rikkunud õigusvastaselt R. V. omandiõigust või muud sarnast õigust (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5), kahju tekkimine ning põhjuslik seos hageja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Eeltoodud kahju hüvitamise aluste olemasolu peavad tõendama pärijad. Hageja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostjad on esitanud väite, mille kohaselt puudus hagejal R. V. nõusolek L. V. pangakontolt väljavõtmiseks. Kohtu hinnangul oli kostjatel koormis põhistada R. V. nõusoleku puudumine. Nõusoleku puudumise põhistamisel oleks hagejale läinud üle koormis tõendada nõusoleku olemasolu. Arvestades seda, et hageja ja R. V. olid elukaaslased, samuti arvestades R. V. soovi testamendiga hagejat soodustada, oli R. V.l võimalus hagejale selline nõusolek anda. Kohtu hinnangul ei ole kostjad põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt pidi hagejal puuduma R. V. nõusolek sularaha väljavõtmiseks L. V. pangakontolt. Seega ei läinud hagejale üle koormist tõendada R. V. nõusolekut pangakontolt raha väljavõtmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad tõendanud oma kahjunõude eeldust, milleks oli R. V. omandiõiguse või muu sarnase õiguse õigusvastaselt rikkumine. Seetõttu puudub kostjatel hageja vastu nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse vastuväide ei lõpeta hageja 12 475,06 euro tasumise nõuet kostjate vastu.

kostjatel puudub hageja vastu 12 455,12 euro tasumise nõue. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse 95 000 euro tasumise nõudes rahuldamata. Kohus rahuldab hagiavalduse 12 475,06 euro tasumise nõudes ning mõistab nimetatud summa solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.