lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-8133/3

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8133/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8133

Tsiviilasi

Andriy Orlovi kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 12. mai 2022. a kandemäärus nr 542622022

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andriy Orlovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Andriy Orlov, ik xxxxxxxxx esindaja volikirja alusel Nataliya Orlova, ik xxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 12. mai 2022. a kandemäärus nr 542622022 ja saata Andriy Orlovi avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati 21. aprillil 2022 kinnistamisavaldus kinnistu nr 18888001, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Supluse pst 1; nr 8523050, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Kiikri tn 2 ja nr 8509550, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Kiikri tn 2, kohta (notar Mari-Liis Parmas, ametitoimingute raamatu registreerimise nr 1459/2022).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Avalduse kohaselt palub Andriy Orlov (avaldaja) vastavalt Kiievi linna Petšerki rajooni kohtu

17.jaanuari 2022.a. kohtumäärusele asjas nr 757/50980/21-ц kanda registriosa nr 8509550 kolmandasse jakku, registriosa nr 18888001 kolmandasse jakku ja registriosa nr 18888001 kolmandasse jakku käsutamise keelumärge Andriy Orlov (isikukood 37008150013) kasuks. Kinnistamisavaldusele on lisatud Ukraina Vabariigi Kiievi linna Petšerski rajooni kohtu
17.jaanuari 2022. a kohtumäärus asjas nr 757/50980/21-ц.
2.Kohtunikuabi edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 1 alusel kande tegemise kohtunikule. Harju Maakohtu kohtunik andis 9. mail 2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-6632 seisukoha ning tagastas kande tegemise TsMS § 595 lg 3 alusel kohtunikuabile.
3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 12. mai 2022. a kandemäärusega nr 542622022 kinnistamisavalduse rahuldamata. TsMS § 595 lg 2 p 1 alusel peab kohtunikuabi andma kinnistamisavalduse menetlemise üle kohtunikule, kui tuleb rakendada teise riigi õigust. TsMS § 595 lg 3 kohaselt võib kohtunik määruse või kande tegemise anda tagasi kohtunikuabile. Sel juhul on kohtunikuabi seotud kohtuniku seisukohaga. Harju Maakohtu 9. mai 2022. a kohtumääruses toodud põhjenduste kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohtule ei ole teada seadust, mis sätestaks, et Ukraina Vabariigis tehtav kohtulahend kuuluks Eestis täimisele ilma, et see oleks eelnevalt täidetavaks tunnistatud. Kohtule ei ole esitatud tõendit, kust nähtuks, et Ukraina Vabariigi Kiievi linna Petšerski rajooni kohtu 17. jaanuari 2022. a kohtumäärus nr 757/50980/21-ц oleks Eestis täidetavaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu art 40 lg 1 sätestab, et lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Õigusabilepingu art 41 lg-tes 1, 2 on sätestatud, et otsuste täitmise loa taotluse läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita, täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta. Art 42 lg 1 sätestab, et täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega on Ukraina kohtulahendi täitmine Eesti Vabariigis võimalik, kui vastav taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes (Ukraina kohus) ning seejärel saadaks Ukraina kohus taotluse edasi Eesti kohtule. Vastava taotluse saanud, lahendab Eesti kohus selle TsMS ptk 62 sätestatud korras. Käesoleval juhul ei ole vastavat menetlust läbitud. Avaldaja kinnistamisavaldus, milles palutakse teha tunnustamata Ukraina kohtulahendi alusel Eestis asuva vara osas kinnistusraamatukandeid, ei põhine kehtival õigusel. Maakohtu hinnangul kuulub Eesti Vabariigi territooriumil asuva kinnisvara arestimise ainupädevus Eesti kohtutele. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabilepingust ei nähtu regulatsiooni, mis võimaldaks Eesti kohtul tunnustada ja täita Ukraina kohtu hagi tagamise määrust Eestis asuva kinnisvara arestimise osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kinnistamisavalduse rahuldamine sellisel kujul õiguslikult võimalik.
4.Avaldaja esitas 30. mail 2022 määruskaebuse kandemääruse nr 542622022 peale. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldada ning teha kanded vastavalt kinnistamisavalduses märgitule. Avaldaja on palunud hagi tagamist, kuna kõnealuse kinnisvara osas on

kinnistusraamatusse kantud üksnes avaldaja abikaasa, mistõttu soovib avaldaja vältida olukorda, kus notar teeb nimetatud kinnisvaraga tehingu, jättes välja selgitamata, et tegemist on ühisvaraga. Avaldajal ei ole võimalik esitada Ukraina kohtule kohtulahendi Eesti Vabariigis täitmise taotlust ning sõja tõttu ei ole teada, millal selline võimalus võiks tekkida. Avaldaja leiab, et ei vastuta kohtulahendi puuduste eest ega saa sõjast tulenevalt pöörduda kohtu poole kohtumääruse parandamiseks, täiendamiseks või uue kohtumääruse tegemiseks. Avaldaja märgib, et hagi tagamise eesmärk ja alused ning viisid on riikide seadusandluses analoogsed. Avalduse eesmärk on takistada ühel abikaasal vara võõrandamist ilma teise, st avaldaja nõusolekuta. Antud avalduse rahuldamine ei piira avaldaja abikaasa õigusi kinnisvara kasutada.

5.Tartu Maakohtu kinnistusosakond edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu registriosakonna kandemäärus tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel saata sama maakohtu registriosakonnale uueks lahendamiseks.
7.Avaldaja tugines määruskaebuses sellele, et sõja tõttu on hagi tagamise määruse täidetavaks tunnistamine võimatu ja kohtulahendi tunnustamine ei ole vajalik.
8.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ja leiab, et käesoleval juhul ei olnud kandemääruse tegemise eelduseks Õigusabilepingu art 41 lg-tes 1, 2 sätestatud korras otsuste täitmise loa taotlemine. Kõik maakohtu poolt viidatud õigusabilepingu artiklid käsitlevad kohtuotsuseid. Õigusabileping ei reguleeri muude kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Eelnevast järeldub, et õigusabilepingu kohaselt ei kuulu menetluslikud kohtulahendid, seega ka kaitsemeetmeid kohaldavad määrused, kummagi riigi poolt tunnustamisele ega täitmiseks tunnistamisele. Kuna lepingu kohaldamisalas on üksnes jõustunud kohtuotsuste tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, ei saa Eesti Vabariigi kohus Ukraina Vabariigi Kiievi linna Petšerski rajooni Kohtu 17. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrust asjas nr 757/50980/21-ц Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistada.
9.Avaldaja esitas registriosakonnale Ukraina Vabariigi kohtumääruse koos vandetõlgi tõlkega. Määruse resolutsioon on selge, lahend on põhjendatud ja seda saab registriosakond otse täita. Seega ei ole põhjendatud avaldaja suunamine eelnevalt kohtumääruse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlusse.
10.Eesti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi vahel sõlmitud õigusabileping ei näe küll eraldi ette üldist alust kaitsemeetmete kohaldamiseks lepingupartneriks oleva riigi kohtumenetlusega seoses. Siiski sisaldub õigusabilepingus norme, mis annavad kaitsemeetmete rakendamise õiguse ka selle lepingupoole organitele, kellele vaidlus õigusabilepingute kohtualluvuse sätete alusel ei allu. Näiteks eestkoste ja hooldusõiguse asjades võib edasilükkamatutel juhtudel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama pädevale eestkoste- ja hooldusorganile (art 30 lg 4). Samasugune säte lubab teise lepingupoole pädeval organil rakendada vastavalt

oma seadusandlusele vajalikke abinõusid tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks, mis on jäetud teise lepingupoole kodaniku poolt (art 38 lg 1). Asjaolu, et Eesti-Ukraina õigusabileping ei sisalda eespool viidatud sätete kõrval üldsätet, mis võimaldaks Eesti kohtutel, sh registriosakonnal, võtta Ukrainas toimuva (või kavandatava) kohtumenetlusega seoses tarvitusele meetmeid, ei tähenda siiski, nagu ei saaks Eesti kohtus Ukrainas pooleli olevate (või kavandatavate) kohtumenetlustega seoses hagi tagada või esialgset õiguskaitset kohaldada. Aluse Eesti kohtule selliseks kaitsemeetmete kohaldamiseks annab TsMS § 382 lg 3, mille kohaselt saab Eesti kohus hagi tagada ka juhul, kui hagi on esitatud või tuleb esitada välisriigi kohtusse või vahekohtusse, tingimusel, et vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, asub Eesti kohtu tööpiirkonnas, on kantud Eesti avalikku registrisse või on nimetatud vara puhul tegemist laevaga, mille kodusadam asub Eestis. TsMS § 382 lg 3 kui riigisisese sätte kohaldamine õigusabilepingutes sisalduva lünga täitmiseks ei oleks seejuures vastuolus Eesti-Ukraina õigusabilepingu eesmärgiga, milleks on vastastikuse õigusabi osutamine tsiviilasjade lahendamisel. Kuna tegemist ei ole kohtuotsusega, mille tunnustamisel leppisid pooled kokku eraldi regulatsiooni, siis saab kohtumäärust lugeda ametlikuks dokumendiks. Õigusabi lepingu art 13 lg 2 järgi ühe lepingupoole territooriumil ametlikuks tunnistatavad dokumendid loetakse ametlikuks ka teise lepingupoole territooriumil. Käesoleval juhul on Ukraina kohus hagi tagamise määruse teinud, seetõttu puudub vajadus hagi Eesti kohtu poolt uuesti tagada, registrikande saab teha Ukraina kohtu määruse alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja