Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
PVMP-ELEKTIKA OÜ saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PVMP-ELEKTIKA OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja
PVMP-ELEKTIKA OÜ,
Aleksander Piel
seaduslik
esindaja
Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Puudutatud isikud (võlausaldajad) POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal, Benture Holding OÜ, Nurme Production OÜ ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. juuli 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18355 ning saata asi maakohtule vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.PVMP-ELEKTIKA OÜ (avaldaja) esitas 11. detsembril 2020 saneerimismenetluse algatamise avalduse ja palus määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Vahur Kivistiku.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2012. aastast tegutsenud pealisrõivaste tootmisega, olles spetsialiseerunud välisturgudele. Avaldaja on arvestatava suurusega äriühing ja Haapsalu piirkonna oluline tööandaja, kelle juures töötas 2020. aastal 18 töötajat. Avaldaja majandustegevus on jätkusuutlik, kuid raskendatud on avaldaja õiguseellaselt talle üle läinud maksukohustuse täitmine.
2-20-18355 Avaldaja õiguseellase, Osaühingu PVMP-Ex (õiguseellane) maksuvõlg on 10. detsembri 2020 seisuga 9 657 184 eurot 10 senti (põhivõlg 4 736 047 eurot 24 senti, intress 4 921 136 eurot 86 senti). Ei ole tõenäoline, et avaldaja suudaks genereerida lähiajal sellises mahus rahavooge, et õiguseellase maksuvõlg tasuda. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on maksuvõla tõttu esitanud avaldaja vastu pankrotihoiatuse. Avaldaja on teistele võlausaldajatele võlgu 470 000 eurot. Müügituluks on 2021. aastal prognoositud 22 000 – 23 000 eurot kuus, ettevõtte kuludeks 19 000 eurot kuus. Avaldaja on suuteline tasuma iga kuu võlgade katteks 2500–3000 eurot. Saneerimismenetluse algatamisel ja võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel oli võimalik äriühingu jätkusuutlik majandamine, arvestades ettevõtte tootmiskogemusi, väljaõppinud töökollektiivi ja selle võimekust ning kindlaid koostööpartnereid. Kui osa nõudeid ümber kujundada, on ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ettevõtte saneerimist võimalik.
1.2.Harju Maakohus algatas 16. veebruari 2021. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Vahur Kivistiku (saneerimisnõustaja), kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmine hiljemalt 16. aprilliks 2021 ning esitama see kohtule kinnitamiseks hiljemalt 19. aprillil 2021.
2.Saneerimisnõustaja tõi välja, et saneerimiskava järgi on avaldajal neli võlausaldajat, kelle nõuded on järgmised: POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal (54 350 eurot), Nurme Production OÜ (150 094 eurot 81 senti), Benture Holding OÜ (255 086 eurot 72 senti) ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (9 793 631 eurot 67 senti).
2.1.Saneerimisnõustaja leidis, et saneerimine on tõenäoline, sest avaldaja on piirkonna oluline ettevõtja ja tööandja, majandusraskused on tingitud avaldaja õiguseellase maksuvõlast (Maksu- ja Tolliameti 22. detsembri 2015 maksuotsus nr 12.2-3/021972-54). Sarnaste probleemide uuesti tekkimine tulevikus on vähetõenäoline. Ümberkujundatavad nõuded on tõendatud ja õiguspärased ning kajastatud ettevõtte raamatupidamises korrektselt. Ettevõtte majandustegevus on jätkusuutlik ja võimaldab tulevikus tekkivaid kohustusi tervikuna täita ning tekkinud võlgnevusi osaliselt vähendada. Saneerimine asetab võlausaldajad paremasse positsiooni kui avaldaja pankrot, sest avaldajale ei kuulu seadmeid või vara, mille võõrandamise arvel saaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Avaldaja töötajatel oleks ettevõtte tegevuse lõpetamisel erialase töö leidmine väga raske kui mitte võimatu.
2.2.Saneerimiskava üle hääletati koosolekut pidamata saneerimisnõustaja üleskutse alusel. Kokku oli võlausaldajatel 101 632 häält, iga 100 eurot võlgnevust andis ühe hääle. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas kolm võlausaldajat, kellele kuulus kokku 4596 häält, vastu oli MTA 97 036 häälega. Saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2⁄3 kõigist häältest. Saneerimiskava poolt hääletas küll vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kuid kuna neile ei kuulunud vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest, jäi avaldaja saneerimiskava vastu võtmata. Avaldaja esitas 19. aprillil 2021 SanS § 29 alusel avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
3.Harju Maakohus jättis 5. juuli 2021. a määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja eksperdid nimetamata, lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja enda kohustustest, jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras
2(6)
2-20-18355 saneerimisnõustaja tasuks 2016 eurot (sh käibemaks) ja mõistis selle avaldajalt saneerimisnõustaja kasuks välja. Avaldaja esitas avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks SanS § 29 lg 1 p 2 alusel, mille järgi võib ettevõtja teha kohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Saneerimiskava poolt on hääletanud vähemalt pool kõigist võlausaldajatest SanS § 29 lg 1 p 2 mõttes. Saneerimiskava on aga jäänud SanS § 24 lg 3 mõttes vastu võtmata, sest selle poolt hääletanud kolmele võlausaldajale ei kuulunud vähemalt 2⁄3 kõigist häältest. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt anti 4596 häält, kuid vaja oleks olnud 67 754,67 häält. Võlausaldajatele on kätte toimetatud SanS § 23 mõttes üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks ning avaldusele lisatud saneerimisnõustaja seisukoha järgi on ettevõtte saneerimine tõenäoline. Maakohus leidis, et vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse sisulised eeldused ei ole täidetud. Avaldajale ei kuulu põhivara, kinnisasju ega sõidukeid, 28. veebruari 2021 seisuga on ainuke vara käibevara 29 953 eurot, millest 19 074 eurot on raha ning 10 879 eurot on nõuded ostjate vastu. Bilansilisi kohustusi avaldaja vastu on aga ca 10,7 miljonit eurot. Avaldaja on prognoosinud müügituluks 2021. aastal 23 000 eurot kuus, ettevõtte kuludeks 19 200 eurot kuus (tööjõukulud 17 000 eurot, tegevuskulud 2000 eurot, käibemaks 200 eurot). Saneerimiskava kohaselt rahuldab avaldaja järgmise kümne aasta jooksul 3,71% iga võlausaldaja nõudest, tasudes kuus kokku 3315 eurot ja säilitades praeguse 18 töötaja töökohad. Esitatud kujul ei ole saneerimiskavas toodud mahud ja prognoosid realistlikud, avaldaja pole planeerinud laekumisi kasvatada ning on lähtunud eeldusest, et kümne aasta jooksul tegevuskulud ja tööjõukulud ei suurene. Saneerimise eesmärkidega ei ole kooskõlas tulemus, mil võlausaldajate nõuete rahuldamine lükatakse edasi kümne aasta peale ning ka siis rahuldatakse vaid 3,71% nende nõuetest. Saneerimine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et avaldaja tegevusvaldkond ei ole piirkonnas unikaalne ning avaldaja ei ole töötajate hulka arvestades Haapsalu piirkonna oluline tööandja SanS § 30 lg 1 p 5 mõttes. Saneerimiskava tuleb jätta SanS § 28 lg 5 p 4 alusel kinnitamata ning SanS § 39 lg 2 p 3 kohaselt tuleb saneerimismenetlus lõpetada.
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või saata asi alternatiivselt maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Saneerimisnõustaja ja võlausaldajad Benture Holding OÜ ja POLAR CONSULTING INC. EESTI filiaal toetasid avaldaja määruskaebust. Nurme Production OÜ tähtajaks seisukohti ei esitanud.
5.1.Maksu- ja Tolliamet vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.2.Harju Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. detsembri 2021. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna menetlusosalised ei vaidlustanud maakohtu
3(6)
2-20-18355 määrust menetluskulude ja saneerimisnõustaja tasu osas, on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 kohaselt selles osas jõustunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Ringkonnakohus võttis määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid vastu, lähtudes TsMS § 662 lg-st 3 ja § 238 lg-st 1. Maakohus põhjendas enda seisukohta, miks ta leiab, et saneerimiskava ei tuleks kinnitada. SanS § 28 lg 5 p 4 võimaldab jätta kava kinnitamata ka siis, kui esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Maakohus andis põhjendatult hinnangu sellele, kas saneerimise käigus on võimalik täita SanS §-s 2 toodud eesmärke ja ületada majanduslikke raskusi, taastada ettevõtte likviidsus ja jätkusuutlik majandamine. Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et saneerimismenetlus oleks tulemuslik. Avaldaja väited võimaliku restruktureerimise ja uue investori leidmise kohta ei anna alust järeldada, et saneerimiskava täitmine oleks edukas. Samavõrd ei ole saneerimise abinõud teiste võlausaldajate tingimuslikult antud lubadused investeerida ettevõttesse lisaraha. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja pole oluline tööandja ja ettevõtja SanS § 30 lg 1 p 5 mõttes. Määruskaebusele lisatud tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ettevõtte tegevusala (rõivatööstus), töötajate arv ja vanus ning kauba eksport ei tee ettevõtet oluliseks või unikaalseks. Veenev ei ole ka väide, et töötajatel poleks võimalik ümberkaudsetes piirkondades erialast tööd leida või see oleks oluliselt raskendatud. Avaldaja ei ole esile toonud ka muid väga olulisi asjaolusid, mis õigustaksid vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, sest maa- ja ringkonnakohus sisustasid vääralt SanS § 30 lg 1 p 3 ja 5 ning leidsid seetõttu põhjendamatult, et saneerimiskava ei vasta SanS § 21 nõuetele ning avaldaja pole oluline tööandja. Kohtud ei ole põhjendanud, millistele SanS § 21 nõuetele saneerimiskava ei vastanud. Kohtud on kohaldanud ekslikult SanS § 28, sest see kohaldub vaid olukorras, mil saneerimiskava on vastu võetud. Avaldajal on maksuvõlg üksnes tema õiguseellase toimingute tõttu. Maksuvõlga on lubatud saneerimismenetluses ajatada ning intresse võib vähendada (vt ka Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09). Ettevõte on prognooside järgi kasumlik, suudab rahuldada võlausaldajate nõuetest 3,71% ja säilitada töökohad 18 inimesele. Kohtud ei ole põhjendanud, miks nad leiavad, et saneerimisabinõude rakendamisel ei saa ettevõtte kasumlikkust taastada. Kohtud leidsid ekslikult, et avaldaja ei ole oluline tööandaja SanS § 30 lg 1 p 5 mõttes, sest töökohad säilitatakse 18 inimesele. Asjakohatu on etteheide, et avaldaja pole veenvalt põhjendanud, et naistel, kelle keskmine vanus on 55 aastat, poleks võimalik Haapsalu lähedal uut töökohta saada. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida avaldaja ei saa tõendada.
8.Puudutatud isik, Maksu- ja Tolliamet, andis teada, et ta jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, ning et tal puuduvad menetluskulud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 5 kohaselt tühistada ning saata asi maakohtule 4(6)
10.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kohtud jätsid põhjendatult vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja eksperdid nimetamata ning lõpetasid avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt.
11.Avaldaja on esitanud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse SanS § 29 mõttes, tuginedes sellele, et saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest SanS § 29 lg 1 p 2 kohaselt. Kolleegium märgib, et vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldust menetletakse kahes etapis. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõus on ajaliselt omavahel lahutatud kohtu kaks otsust: esiteks otsustab kohus, kas saneerimiskava üldse vastab seadusega ettenähtud nõuetele (SanS § 30), ning teiseks otsustab, kas saneerimiskava võimaldab ettevõtet saneerida (SanS § 36) (Riigikogu XI koosseis, 334 SE seletuskiri, lk-d 37–39).
12.Kohus peab seega esmalt otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates, kas saneerimiskava vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Kui vaidluse esemeks on üksnes küsimus, kas saneerimiskava kinnitamise avaldus võeti õigesti maakohtu menetlusse, saab siin kontrollida üksnes avalduse menetlemise eeldusi SanS § 30 lg 1 mõttes, mitte kava sisulist õigsust, mida tehakse kava kinnitamise otsustamisel (Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐164‐16, p 16.1).
13.Eelnevat arvestades pidid kohtud hindama, kas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldus vastab SanS § 30 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtud pidid analüüsima, kas saneerimisteade ja saneerimiskava vastuvõtmise üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud (SanS § 30 lg 1 p-d 1 ja 2) ning kas saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt SanS § 21 nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid andmeid (SanS § 30 lg 1 p 3) (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐164‐16, p 16.2). Lisaks pidid kohtud hindama, kas saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline (SanS § 30 lg 1 p 4), kas avaldaja on oluline ettevõtja ja oluline tööandja (SanS § 30 lg 1 p 5) ning kas täidetud on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks SanS §-s 29 sätestatud tingimused (SanS § 30 lg 1 p 6). SanS §-s 29 sätestatud tingimuste analüüsimisel hindab kohus, kas avaldus esitati ettenähtud tähtaja jooksul koos nõuetele vastavate lisadega ning kas täidetud oli mõni SanS § 29 lg-s 1 sätestatud eeldustest. Kolleegium on varem selgitanud, et nende tingimuste analüüsimisel saab kohus hinnata ka seda, kas võlausaldajaid on võrdselt koheldud ning kas rühmad on moodustatud õigetel alustel (Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐164‐16, p 19).
14.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus kohaldasid vääralt menetlusõigust, otsustades vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse lahendamise üle saneerimiskava sisuliselt hinnates (SanS § 36) enne vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise otsustamist SanS § 30 lg 1 alustel. Kohus ei saa vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle otsustada enne, kui ta on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse määrusega menetlusse võtnud või võtmata jätnud ning see määrus on jõustunud (SanS § 30 lg 7).
5(6)
2-20-18355 Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et vastuvõetud ja vastuvõtmata saneerimiskava menetlemise kord on erinev. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel ei kohaldu SanS § 28 lg 5 p 4, sest see säte reguleerib vastuvõetud saneerimiskava kinnitamist. Samuti ei saa saneerimismenetlust ennetähtaegselt lõpetada SanS § 39 lg 2 p 3 alusel, sest ka see kohaldub vaid juhul, kui saneerimiskava on vastu võetud.
15.Asja uuel lahendamisel peab maakohus eeltoodud selgitusi arvestades otsustama vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse menetlusse võtmise, hinnates seda, kas täidetud on SanS § 30 lg-s 1 sätestatud eeldused.
16.Maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise tõttu jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.