Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 riigilõivu summas 315 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (RLS § 59 lg 19). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Kohtla-Järve linn, Põhja allee tn 24 korteriühistu hagi I. T. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, alates 08.10.2002 teostab KohtlaJärve linn, Põhja allee 24 korteriühistu Põhja allee 24, Kohtla-Järve elumaja haldamist ja majandamist. Korteriomandit asukohaga Põhja allee 24 -xx, Kohtla-Järve, kasutab I. T. Kostja kasutab korterit elamiseks ja temale laienevad kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused. Enne seda, kui kostja korteriomandit kasutama hakkas, kuulus see tema emale, kes suri. Rahvusarhiivi andmete kohaselt on T. T. kogu vara testamendijärgseks pärijaks I. T. Kostja ei ole pärandist loobunud ja kasutab korteriomandit igapäevaselt elamiseks seega tuleb puudutatud isikut pidada korteriomanikuks vaatamata sellele, et kostja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Kostja rikub korduvalt teiste korteriomanike õigusi, nimelt: kostja elab asotsiaalset elu, igapäevaselt tarvitab oma korteris alkoholi koos oma juhuslike joomakaaslastega. Kostja ei pea kinni sanitaarnormidest, ei korista oma korterit ja seetõttu on sissekäigus alalõpmata jube lehk, mida teised korteriomanikud enam taluda ei suuda. Kostja korter on gaasiküttega ja kuna seal suitsetavad alkoholijoobes inimesed, siis teised korteriomanikud elavad pidevas tulekahju või gaasiplahvatuse ohus. Oma sellise eluviisiga on kostja korduvalt tekitanud kahju korteriühistu varale. Kostja on uputanud keldriruume, kus asub soojussõlm. Korteriomanikud on korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse poole kirjadega, et ühistu kostja korrale kutsuks. Juhatus on seda teinud nii kirjalikult kui ka suuliselt, kuid kostja eirab kõiki nõudmisi ja jätkab asotsiaalset eluviisi, millega rikub teiste korteriomanike huve. 17.03.2021.a korteriomanike üldkoosolekul võtsid korteriomanikud vastu otsuse anda kostjale aega korteriomandi võõrandamiseks kuni 17.06.2021. Kostjale tutvustati üldkoosoleku otsust allkirja vastu. Korteriühistu on kostjale andnud korduvalt täiendavat aega korteriomandi võõrandamiseks, kuid kostja keeldub sellest, jätkates samal ajal oma korterisse seltskondade toomist ja seal alkoholi tarvitamist, seejuures on lärm ja ropendamine kuulda kõigile teistele korteriomanikele. Hageja palus kohustada kostjat võõrandama korteriomand asukohaga Põhja allee 24-xx, Kohtla-Järve. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja on märkinud menetluskuludena riigilõivu summas 420 eurot.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 25. aprillil 2022 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole (vastuse esitamise viimane tähtaeg oli 16.05.2022). Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Pärimisseaduse (PärS) § 9 lg 1 kohaselt on pärimise aluseks seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Vastavalt PärS § 39 lg 1 on testamendijärgne pärija isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. PärS § 118 lg 1 järgi kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Jõhvi notar Kristele Jänese poolt 07.01.2019 tõestatud testamendist (kanne nr. 38) nähtub, et T. T. kogu vara pärijaks on tema poeg I. T., so kostja. I. T. ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobunud, seega loetakse ta PärS § 118 lg 1 alusel pärandi vastu võtnuks. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 p 2 järgi võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KrtS § 32 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja I. T. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja märkis hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu, kogusummas 420 eurot. hageja palus tagaseljaotsuse tegemise korral menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 420 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.