Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

08.11.2021 esitas seisukoha E AS, tuues välja, et võlausaldaja nõude katteks ei ole laekunud ühtegi makset ning võlausaldaja palub mitte nõustuda võlgniku kohustustest vabastamisega. E AS esitas seisukoha 18.11.2021, tuues välja et võlgnik ei ole teinud E AS-ile kohustustest vabastamise menetluses makseid ning ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja palub pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra või alternatiivselt jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. P OÜ tõi 18.11.2021 esitatud seisukohas välja, et võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud ühtegi tagasimakset ning võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud. 23.11.2021 esitas S AS seisukoha. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes, kuivõrd ei ole esitanud kõikide oma arvelduskontode väljavõtteid. Võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 24.05.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, kes kinnitas, et ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, tuues välja, et tal puudub töövõime xxxx ulatuses – võlgnik ei tööta ja tal on terviseprobleemid. Kohus teatas käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohtuistung võlgniku ärakuulamiseks toimus 24.05.2022. Ärakuulamisele ilmusid võlgnik ja usaldusisik. Võlausaldaja S AS esitas arvamuse kirjalikult. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on töövõimetu, ta ei ole rikkunud oma kohustusi, on vastavalt võimetele töötanud, kuid võlgniku sissetulekute summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea PankrS § 173 lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning arvestada tuleb, et võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule ette heita võlgniku poolt tema sissetuleku arvelt, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet, tehtud kulutustele (tellimused AliExpressist, Youtube premium pakett jm), kuivõrd seadus ei sätesta piiranguid võlgniku poolt tehtavate kulutuste liigile. PankrS § 173 lõikest 5 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 ja § 132 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus A. S. enda usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.