AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus Meelis Karaski vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meelis Karaski määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Meelis Karask (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määrus osas, milles kohus rahuldas AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali põhinõude 5 eurot 95 senti ületavas osas ning 4. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 28 senti ületavas osas, samuti osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja edasiulatuva viivise suuremalt põhinõudelt kui 5 eurot 95 senti, samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali põhinõue 5 eurot 95 senti ületavas osas ja 4. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks
muutunud viivisenõue 28 senti ületavas osas rahuldamata ning mõista alates
5.oktoobrist 2021 sissenõutavaks muutuv viivis välja 5 euro 95 sendi suuruselt põhinõudelt.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali nõue Meelis Karaski vastu osaliselt ning mõista Meelis Karaskilt AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kasuks välja põhinõue 5 eurot 95 senti ning 4. oktoobri 2021. a seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 28 senti.
2.Mõista Meelis Karaskilt AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kasuks välja viivis põhivõlalt (5 eurolt 95 sendilt) alates määruse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras."
Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (avaldaja) esitas 10. märtsil 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus Meelis Karaskilt (puudutatud isik) välja mõista põhinõude 478 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 73 senti ja viivise alates 11. märtsist 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse kohaselt on avaldaja kui kindlustusandja kindlustanud korteri asukohas XXXXXXXXXXX (korter nr 210). Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustuslepingu. Kindlustusvõtjaks on Leivi Helbre (kindlustusvõtja).
Avaldaja sai 2. detsembril 2020 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus
29.novembril 2020 korteris nr 210 veekahju – ülemise naabri korterist (XXXXXXXXXXX; korter nr 310) voolas vesi alumise korteri nr 210 vannituppa, mille tagajärjel said kahjustada vannitoa lagi ja sein. Avaldaja esindaja tuvastas, et korteri nr 310 veetoru oli roostetanud ning lekkis. Veeleke lähtus korteri peakraanist (sisendkraanist), mis kuulub korteriomanike kaasomandisse. Lekkekoha alla oli asetatud kilekott. Puudutatud isik on korteri nr 310 omanik. Ajaver OÜ esitatud arve korteri nr 210 remondi eest oli 478 eurot. Avaldaja on selle summa korteri nr 210 omanikule hüvitanud. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, esitas avaldaja talle 17. veebruaril 2021 kohtuvälise nõude hüvitada tekkinud kahju hiljemalt 3. märtsiks 2021. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist. Avaldaja hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust hoida korras kaasomandi hulka kuuluv peakraan, mis faktiliselt asub korteri eriomandi piires ja korteriomaniku mõjusfääris. Korteriomanikul on kohustus perioodiliselt kontrollida kaasomandiosa korrasolekut. Avaldaja ei nõua kahju hüvitamist X linn, XXXX korteriühistult (korteriühistu), kuna puudutatud isik korteriühistut torustiku seisukorrast ei teavitanud ega lubanud korteriühistu esindajal enda korterisse torustiku sisukorra hindamiseks siseneda.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik ei vastuta avaldajale tekkinud kahju eest. Majas teostati remonti
1.septembrist 2020 kuni 15. septembrini 2020. 2020. a septembris fikseeriti korteri nr 310 peakraani remondi vajadus, kuid remonti ei tehtud. Leke toimus korteri torustikku maja torustikuga ühendavast kraanist, mis kuulub kaasomandi eseme hulka. Seega lasub kraani kontrolli, korrashoiu ja remondi kohustus korteriühistul, mitte korteriomanikul. Kuigi korteriomanikud pöördusid 2009. a-l korteriühistu juhatuse poole seoses kommunaaltrassi, sh kraanide remondiga, ei täitnud nad oma kohustust kraani remontida. Korteriomanik saab aidata kaasa üksnes talle nähtava ja tajutava rikke kõrvaldamisele. Puudutatud isikule sai teatavaks leke alumisse korterisse 1. detsembril 2020. Ta helistas samal päeval koheselt korteriühistu juhatuse esimehele, et maja või püstaku kraan sulgeda. Vaatamata sellele korteriühistu juhatuse esimees kraani sulgemist ei korraldanud, mistõttu voolas vesi alumisele korrusele. Puudutatud isik asetas lekke ilmnemisel lekke alla kile ja lapi. Kui lapp niiskus, väänas puudutatud isik selle kuivaks. Leke polnud tugev. Vaikset tilkumist kraanist pole võimalik märgata, kuna torud asuvad vastu põrandat. Korteri nr 310 peakraan vahetati välja alles 4. detsembril 2020. Korteriomanikult ei saa nõuda, et ta kogu aeg ja igapäevaselt kontrolliks kaasomandi eseme seisundit, kas sealt tilgub vett või mitte. Korteriomaniku kohustused piirduvad kaasomandi
eseme rikke puhul sellest teatamisega. Korteriühistule kuuluvate trasside korrasoleku peab KrtS § 36 lg 2 kohaselt tagama korteriühistu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas 4. oktoobri 2021. a määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 478 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 22 eurot 52 senti ja viivise alates määruse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja menetluskulude katteks välja 690 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Määruse põhjenduste kohaselt saab korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Praegusel juhul on korteri nr 210 nõue üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale (avaldajale). Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Kuna nii avaldaja kui ka puudutatud isik on kinnitanud, et korterit nr 210 kahjustanud veeleke lähtus korterist nr 310, on puudutatud isik eeldatavalt rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud eriomandi eseme korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks on puudutatud isikul võimalik tõendada, et kahju tekkis ja leke lähtus kaasomandi esemest. Maja ühiskommunikatsioonid kuuluvad kaasomandi koosseisu ja kõikidele korteriomanikest kaasomanikele. Korteriomandi eseme eriomandit teenindavad torustiku osad võivad kuuluda ka eriomandi koosseisu. Kohus nõustub menetlusosalistega, et korteri peakraan kuulub kaasomandi esemesse, kuid sellest edasi suunduvad ning üksnes ühe konkreetse korteri veevarustuseks vajalikud torud eriomandi koosseisu. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on vaidlus selle üle, kas kahju põhjustanud leke lähtus kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvast korteri sisend- ehk peakraanist või eriomandi hulka kuuluvatest torudest. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et veeleke oleks lähtunud kaasomandi osasse kuuluvast peakraanist. Puudutatud isiku vannitoas tehtud fotodelt (tl-d 26– 27) nähtuvad kaks veemõõtjat ja kaks väiksemat veetoru. Kilekott on asetatud ühe väikese toru alla, samal kohal on torul suur plekk. On usutav, et leke toimus roosteplekiga kohast. Arvestades torude asendit ei saanud leke lähtuda kraanist. Seega toimus leke korteri eriomandi esemesse kuuluvast veetorust. Ka puudutatud isiku varasemad pöördumised korteriühistu poole torutööde küsimuses ei tõenda, et leke lähtus korteri peakraanist. Esitatud tõendid tõendavad peamiselt seda, et ta on
pöördunud 2009. ja 2010. a-l korteriühistu poole teabe saamiseks, dokumentidega tutvumiseks ja tema korterit läbiva toru vahetamiseks. Samuti ei nähtu, et puudutatud isik oleks mõistliku aja jooksul enne lekke ilmnemist esitanud korteriühistule pretensioone tema korteris olevate torude seisukorra kohta või et puudutatud isik võiks olla rikkunud oma kohustust vääramatu jõu tõttu. Avaldaja on tõendanud kahju suurust 478 eurot, mis on kindlustusvõtjale hüvitatud. Puudutatud isik ei ole kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Puudutatud isiku poolse rikkumise ja korterile nr 210 tekkinud kahju vahel on ka põhjuslik seos. Lisaks pidi veelekkest alumisele korterile tekkida võiv kahju olema puudutatud isikule ettenähtav ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Eelnevat arvestades rahuldas maakohus avaldaja nõude. Ka juhul, kui veeleke lähtunuks kaasomandi esemeks olevast pea- ehk sisendkraanist, ei vabastaks see puudutatud isikut kahju hüvitamise kohustusest. KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 tuleneb korteriomanikule kohustus lisaks oma eriomandi esemele ka kaasomandiosa eset kasutades hoiduda tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomaniku eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Vastav kaasomanike kohustus hõlmab hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Seega oli puudutatud isikul kohustus hoida korras ka kaasomandi hulka kuuluva korteri peakraan, mis faktiliselt asub korteri eriomandi piires ja korteriomaniku mõjusfääris. Eelkõige seisnes korrashoiukohustus peakraani jälgimises ning võimaliku lekke avastamisel sellest viivitamatult korteriühistule teatamises. Puudutatud isik helistas korteriühistule ja teatas veekraani vahetamise vajadusest
1.detsembril 2020, s.o kolm päeva hiljem pärast kahju ilmnemist (29. novembril 2020). Tõendamata ja ebausutavad on puudutatud isiku väited, et ta sai lekkest teada 1. detsembril 2020. Kuna lekkekoht on vastu põrandat, võib see raskendada lekke avastamist, kuid arvestades korterile nr 210 tekkinud kahjustusi, ei ole usutav, et tegemist oli väikese märkamatu tilkumisega, mille puudutatud isik avastas alles kolmandal päeval. Seega on puudutatud isik jätnud veelekkest viivitamatult teatamata. Kui puudutatud isik oleks lekkest teavitanud korteriühistut koheselt 29. novembril 2020, oleks saanud kiiremini võtta tarvitusele meetmeid lekke peatamiseks või vähendamiseks ja korterile nr 210 tekkinud kahju oleks kas jäänud tekkimata või oleks see olnud oluliselt väiksem. Teavitamiskohustuse täitmisena ei ole käsitatavad pöördumised 2009. ja 2010. a-l korteriühistu poole. Arvestades, et korteriühistu poole pöördumise ja kahjujuhtumi ilmnemise vahele jäi ligikaudu 10 aastat, puudub nende kahe sündmuse vahel usutav eluline seos. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat korteriomaniku hoolsuskohustust – eelkõige kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme
seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Korteriomaniku vastutust ei mõjuta maja haldava korteriühistu või valitseja võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. Isegi kui isikud vastutaksid tekkinud kahju eest solidaarselt, saab avaldaja nõuda kogu kahju hüvitamist ühelt solidaarvõlgnikult (VÕS § 65 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik palub 12. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt nähtub korteriühistu kohtule esitatud vastusest, et korteri nr 310 veekraan vahetati välja toimunud veelekke tõttu puudutatud isikult saadud teabe põhjal. Muid töid korteris ei tehtud. Korteriühistu vastuses toodud asjaoludega on puudutatud isik tõendanud, et veeleke lähtus kaasomandi esemest. Maakohus on jätnud põhjendamatult korteriühistu avaldatud teabe analüüsimata. Maakohus on viidanud kohtupraktikale, kuid ei ole välja toonud puudutatud isiku kohustuste rikkumise sisu, jättes määruse nõuetekohaselt põhjendamata. Tehnosüsteemide perioodiline või süstemaatiline kontroll ei tähenda, et kaasomanik peaks igapäevaselt tema korterisse jäävat kaasomandi osa kontrollima. Kontrolli sagedust ei tulene ühestki normist. Samas kehtib võlaõiguses mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei saa eeldada tehnosüsteemide igapäevast kontrolli. Kui veeleke pole tugev ega silmaga otseselt nähtav, ei saa eeldada, et see oleks koheselt märgatav. Seega ei taga perioodiline kontroll väikese lekke kohest avastamist. Praegusel juhul oli nõrk leke kraanist vee tilkumise näol, mis ei ole koheselt märgatav. Alles vee kogunemisel (tekitades loigu, niiskumise või voolates alumisele korrusele) on võimalik märgata selle olemasolu. Kui puudutatud isik leket märkas, teatas ta sellest korteriühistule, püüdes käepäraste vahenditega leket peatada. Puudutatud isikul puudusid tehnilised vahendid kraani vahetamiseks. Seega on puudutatud isik täitnud kohustuse teavitada korteriühistut kaasomandi esemel tekkinud rikkest. Korteriomanikud pöördusid juba 30. novembril 2009 korteriühistu juhatuse poole. Sellele vaatamata ei ole korteriühistu vähemalt korteri nr 310 osas midagi ette võtnud. Väide, nagu ei võimaldanud puudutatud isik kaasomandi eset kontrollida, on alusetu. Korteriühistu pole puudutatud isikule kaasomandi osa kontrollimise kohta teadet esitanud. Seega on korteris asuv kraan olnud aastaid hooldamata. Kraani lekkima hakkamine ei ole ette teada, kuid regulaarsel hooldusel on võimalik seda kuluvosa vahetada. KrtS § 35 lg 2 järgi on kaasomandisse kuuluva kuluvosa vahetamine korteriühistu kohustus. Korteriühistu pidanuks lekkivast kraanist teadasaamisel koheselt tarvitusele võtma abinõud lekke peatamiseks (nt sulgema püstaku). Sellisel juhul oleks saanud kahju ära hoida või seda vähendada. Kaasomanikud kannavad KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest tulenevalt ühiselt kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik. Maakohus pole neid väiteid arvestanud. Samas on korteriühistu vastutus tuvastatav, kuna veeleke toimus kaasomandi osast, see oli aastaid
hooldamata ja sellega rikuti KrtS § 35 lg-t 2. Puudutatud isik oli juhtinud korteriühistu tähelepanu kraani seisundile. Kokkuvõttes ei ole puudutatud isik oma kohustust rikkunud ning ei vastuta kraanist toimunud veelekke eest. Kuna nõue on esitatud ainult puudutatud isiku vastu, siis solidaarvastutuse normidele viitamine pole võimalik.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et veeleke oleks lähtunud korteriomanike kaasomandi esemest (korteri sisendkraanist) ning et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Korteriühistu vastusest veekraani vahetuse kohta ei saa järeldada, et korterisisene torustik oli korras ja ei lekkinud. Korterisisese torustiku omanikuks on puudutatud isik ja korteriühistu selle torustiku vahetamisega üldjuhul ei tegele. Korteriühistu vastusest järeldub üksnes asjaolu, et korteriühistu vahetas veekraani ja muid torustikuga seotud töid ei teinud. Samas vastutaks puudutatud isik tekkinud kahju eest ka siis, kui lekkinud oleks kaasomandis olev korteri sisendkraan. Maakohus on määruse p-s 10 välja toonud puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise sisu– isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Rikkumist eeldatakse ja puudutatud isik ei ole seda ümber lükanud. Menetlusosaliste vahel puudus vaidlus selle üle, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korteri piirest. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kontrollis oma korteris tehnosüsteemide seisukorda perioodiliselt. Kontrolli sagedus peab olema piisav, et vältida tehnosüsteemide seisukorra halvenemist kuni nende lekkimiseni. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Kohus on viidanud solidaarvõlgnikele alternatiivselt, selgitades, et puudutatud isik vastutaks tekkinud kahju eest ka juhul, kui lekkinud oleks kaasomandis oleva korteri sisendkraan.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja põhinõude 5 eurot 95 senti ületavas osas ning 4. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 28 senti ületavas osas, samuti osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja edasiulatuva viivise suuremalt põhinõudelt kui 5 eurot 95 senti. Eelmärgitust lähtuvalt tuleb maakohtu määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja põhinõude 5 eurot 95 senti ületavas osas ja 4. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 28 senti ületavas osas rahuldamata, mõistab alates
5.oktoobrist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise välja 5 euro 95 sendi suuruselt põhinõudelt
ja jätab ning jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) rakendamisel kujunenud kohtupraktika põhjal on korteriomanikul ja tema õigusjärglasel (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 43; 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) selles osas midagi põhimõtteliselt ei muutnud (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 15 ja 16).
8.1.Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kui kahju tekitanud asjaolu (praegusel juhul veeleke) on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, jaguneb tõendamisekoormus kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik vaidluse korral tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21 koos selles viidatud praktikaga).
8.2.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kahju tekitanud asjaolu (veeleke) lähtus korteri nr 310 piirest. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas veeleke lähtus kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvast korteri peakraanist (sisendkraanist) või eriomandi hulka kuuluvatest torudest. Seejuures on avaldaja seisukoht selle asjaolu osas olnud menetluse kestel vastuoluline – avaldaja on pärast maakohtule korteriühistu seisukoha esitamist nõustunud, et veeleke lähtus korteriomanike kaasomandisse kuuluvast korteri peakraanist (tl 114), samas on ta määruskaebemenetluses leidnud, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et leke lähtunuks korteri peakraanist (tl 150). Ka maakohtu seisukoht on kahju tekitanud asjaolu tuvastamisel ebaselge ning vastuoluline. Maakohus on ühest küljest leidnud, et leke toimus eriomandi esemesse kuuluvatest torudest (määruse põhjenduste p 11), teisalt on kohus puudutatud isikule ette heitnud, et ta on rikkunud kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda (määruse põhjenduste p 17). Ringkonnakohus leiab, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteris (korter nr 310) purunenud peakraanist (sisendkraan), mille tõttu tekkis korteri nr 210 omanikule kahju. Seda kinnitab
eelkõige korteriühistu poolt maakohtule esitatud seisukoht, millel maakohus on jätnud asja lahendamisel põhjendamatult tähelepanuta. Korteriühistu viidatud seisukohast nähtub, et veelekke tõttu vahetati 2. detsembri 2020. a hommikul korteris nr 310 välja peakraan. Selle töö eest tasus seisukohast järelduvalt korteriühistu ning muid töid korteriühistu tellimusel korteris ei teostatud (tl-d 110–111). Samuti ei nähtu korterist nr 310 tehtud fotolt (tl 26) üksnes roostetanud toruosa, millest veeleke lähtus ning mille alla on puudutatud isik asetanud kile, vaid korterisse siseneva veetoru peakraan. Järelikult põhjustas ringkonnakohtu hinnangul veelekke korteri peakraan. Purunenud peakraan ei kuulu puudutatud isiku korteriomandi eriomandi koosseisu, vaid kõigi korteriomanike kaasomandisse (KrtS § 4 lg 4), sõltumata sellest, et see faktiliselt asub korteri eriomandi piires. Tegemist on elamu ühiseks kasutamiseks vajaliku veesüsteemi osaga (vt ka nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 45). Iseenesest on ka avaldaja nõustunud asjaoluga, et korteri peakraan kuulub korteriomanike kaasomandi hulka. Samuti on korteriühistu maakohtule esitatud seisukohas kinnitanud, et peakraan kuulub korteriomanike kaasomandi esemesse (tl-d 110–111).
8.3.Nagu eelnevalt märgitud, tulenes kahjustav asjaolu korteriomanike kaasomandi esemest – purunes korterisse siseneva veetoru peakraan (sisendkraan). Ringkonnakohus märgib, et KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Tavapärase valitsemisena käsitatakse ka kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti (KrtS § 35 lg 2 p 1). Kaasomandi esemeks olevate tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimine ning tuvastatud ohu ja puuduste kõrvaldamine on AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest tulenevalt korteriomanike ühine kohustus. See kohustus hõlmab ka kohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 47). Seega on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) eelkõige korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu, rikkumine.
8.4.Iseenesest tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5 korteriomanikule kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset, mh jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (kaasomandi alalhoiu kohustus) (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16). Kuigi seadusest ei tulene kaasomandi eseme seisukorra kontrollimise sagedust, tuleb korteriomanikul ringkonnakohtu arvates seda teha mõistliku regulaarsusega. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks peakraani seisukorda mõistliku regulaarsusega jälginud. Lisaks ei ole puudutatud isik ringkonnakohtu arvates korteriühistut veelekkest selle ilmnemisel viivituseta teavitanud. Asja materjalidest nähtuvalt toimus veeleke juba 29. novembril 2020, kuid puudutatud isik teavitas korteriühistut kahju põhjustanud purunenud veekraani vahetamise vajadusest alles 1. detsembril 2020. Arvestades korterile nr 210 tekkinud kahju suurust (tl-d 17, 18, 19 ja 28–32), ei ole usutav, et veeleke tema korteris oli niivõrd väike, et
puudutatud isik märkas seda alles kaks päeva pärast korterile nr 210 kahju tekkimist (1. detsembril 2020). Ringkonnakohtu arvates ei vabasta puudutatud isikut vastutusest asjaolu, et ta on pöördunud 2009. a-l ja 2010. a-l korteriühistu poole korterit läbiva kanalisatsioonitoru, siugtoru, kraanide jms remontimiseks (tl-d 76–81). See ei tõenda, et purunenud peakraan olnuks siis defektne ning vajanuks remonti. Asja materjalide põhjal ei leia kinnitust puudutatud isiku väide, et ka 2020. a septembris tuvastati korteri nr 310 peakraani vahetamise vajadus (tl 92). Asja materjalidest seega ei nähtu, et purunenud peakraan oleks juba varem olnud defektne või rikutud, et see oleks lekkinud vms. Samas kahju oleks ringkonnakohtu arvates tõenäoliselt tekkinud ka juhul, kui puudutatud isik oleks peakraani seisukorda mõistliku regulaarsusega jälginud. Avaldaja ei ole väitnud ega maakohus tuvastanud, et puudutatud isik oleks kaasomandi eset lõhkunud või rikkunud.
8.5.Olukorras, kus rikutud on kaasomandi eseme valitsemise kohustust (st kõigi korteriomanike ühist kohustust), kannavad korteriomanikud kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju omavahelises suhtes AÕS § 75 lg 1 järgi vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 18, ja 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 50). Avaldaja viited korteriühistu solidaarsele vastutusele ei ole praegusel juhul asjakohased, sest avaldaja on esitanud nõude ainult korteriomaniku vastu. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanik ei vastuta solidaarselt korteriühistuga kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustuste rikkumise eest, mida korteriomanikud täidavad korteriühistu kaudu (vt ka käesoleva määruse põhjenduste p 9). Eelmärgitut arvestades saab avaldaja (korteriomaniku õigusjärglane) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist üksnes tema kui korteriomaniku kaasomandi mõtteliste osa suurusele vastavas osas. Puudutatud isikule kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt 326/26168 suurune mõtteline osa X linnas XXXX asuvast kinnistust (tl-d 22–23). Järelikult on puudutatud isiku vastu esitatud põhinõue põhjendatud 5 euro 95 sendi ulatuses (1,25% 478 eurost). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas avaldaja põhinõude nimetatud summat ületavas ulatuses.
8.6.Avaldaja nõuab 4. märtsil 2021 sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab põhinõude väiksemas ulatuses kui maakohus, tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, milles kohus rahuldas põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 28 senti ületavas osas. Viivis tasumata põhivõla 5 euro 95 sendi tasumisega viivitamise eest alates
4.märtsist 2021 kuni maakohtu määruse tegemiseni (4. oktoober 2021) on viivisekalkulaatori (kättesaadav: http://www.viivisekalkulaator.ee/) järgi 28 senti. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esitatud viivisearvesetus on iseenesest õiguslikult põhjendatud ning puudutatud isik ei ole esitanud sellele ka eraldiseisvaid vastuväiteid.
9.Määruskaebuse väited ei anna alust muus osas maakohtu määrust avaldaja nõude rahuldamist puudutavas osas muuta või tühistada.
Seonduvalt määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetega märgib ringkonnakohus, et korteriomaniku (puudutatud isiku) vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu, vastutab korteriühistu solidaarselt korteriomaniku või -omanikega (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 50 ja 51). Seega on iseenesest põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja pidanuks esitama kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu, kuna korteriomanike kaasomandi eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral vastutab üksiku korteriomaniku ees eelkõige korteriühistu. See siiski anna alust jätta avaldus puudutatud isiku suhtes täies ulatuses rahuldamata.
10.Ringkonnakohus jätab mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Ringkonnakohus leiab, et selline menetluskulude jaotus on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, arvestades esitatud avalduse ja määruskaebuse osalist rahuldamist. Eelmärgitud menetluskulude jaotust arvestades puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.