Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 27.11.2020. a määrusega kuulutati välja K B’i (nüüd S) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. 19.05.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise taotluse ja lõpetamise aruande. Pankrotihaldur palub kohtul lõpetada K S’i pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist, määrata pankrotihalduri tasuks 1 407,36 eurot, anda võlgnikule menetlusabi 16,28 eurot ja maksta pankrotihalduri tasu selles summas välja menetlusabi arvelt, määrata pankrotihalduri tasust 1 391,08 eurot väljamaksmisele pankrotivara arvelt, määrata halduri tasu väljamaksmiseks büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le B2C, kinnitada kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetluse kulud 0,16 eurot (pangateenus), algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. K S’i pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamise ja lõpetamise aruande, millest nähtuvalt ei jätku pankrotivarast pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K S’i pankrotimenetluses tunnustati 5 võlausaldaja nõuded kogusummas 17 316,91 eurot, kõik nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Esemeline pankrotivara puudus. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena vara laekunud ei ole. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ja töövõimetoetus, millest pankrotivarasse on saanud arvata 1 781,74 eurot. Pankrotivara jääk S AS arvelduskontol seisuga 19.05.2022 on 1 391,08 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Ajutise halduri tasu määrati 787,50 eurot. Ajutise halduri tasu on riigi vahenditest välja makstud 397 eurot (21.01.2021). Võlgniku sissetulekust on pankrotivarasse laekunud 1 781,74 eurot. Pankrotivarast on välja makstud ajutise halduri tasu summas 390,50 eurot ja tasutud pangateenustasu 0,16 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

I rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõuded): nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. II rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded): väljamakseid ei ole tehtud. III rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 3 – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded): nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguse ümbervormistamises, võlgniku avalduste alusel mittearestitava miinimimumi teatiste edastamises pankadele ja kontole laekuva raha käsutamises. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldajatele jääb tunnustatud nõuetest välja maksmata 17 316,91 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. 27.02.2019 algatatud kriminaalasja xxx KarS § 209 lg 1 tunnustel, kus võlgnik on kannataja, tulemus ei ole teada. Haldur on korduvalt pöördunud asja menetleva ametniku poole kuid haldurile ei ole infot väljastatud. Võimalik, et süüdlase tuvastamisel ning süüdimõistmisel saab esitada hagi kahjutekitaja vastu. Praeguseks võib olla möödunud tsiviilhagi efektiivse esitamise tähtaeg (aegumine). Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud: Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas seisuga 19.05.2022 on 1 391,08 eurot. Pankrotihaldur kutsus 15.02.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul võlgniku langemine kelmuse ohvriks ja piisava püsiva sissetuleku puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 15.12.2020. a.

PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 19.05.2022. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda K B’i (nüüd S) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 500 eurot, maksmise tähtajaga 26.05.2022. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96 eurot tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 14,66 tundi ning palub määrata tema tasu suuruseks 1 407,36 eurot. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt saab pankrotihalduri tasu välja maksta summas 1 391,08 eurot. 16,28 euro ulatuses taotleb pankrotihaldur tasu väljamaksmist menetlusabi arvelt. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le B2C Konsult, mis ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 407,36 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku K S’i kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude täielikuks katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 16,28 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 66 lg 3). Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kuluna pangateenustasu summas 0,16 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Pankrotihaldur kutsus 15.02.2022. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli mh ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes, kuid ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4, 5 ja 6 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.